Miks on õppimine raske?

Miks on õppimine raske?

Blogi
Ma teame kõik, et õppimine on kasulik ja suurendab meie võimalusi tulevikus edukas olla. Õppimine suurendab inimese võimalusi elada pikk, õnnelik, terve ja ressursirohke elu ning leida endale kvaliteetne sigimispartner. Kõik see on koondatav evolutsioonibioloogilise mõiste „kohasus“ alla. Õppimine võiks kõigi eelduste kohaselt suurendada meie bioloogilist kohasust. Kui see nii on, siis miks on õppimine ja õpetamine nii rasked? Küsimus „miks“ on ideaalne stardipunkt evolutsioonibioloogia poole pöördumiseks. Inimene on üks loomaliikidest ning meil esinevad tunnused on välja kujundanud evolutsioon. «Mitte miski bioloogias ei oma mõtet ilma evolutsioonita,» on tuntud evolutsioonibioloogi Theodosius Dobzhansky paljutsiteeritud lause. Mina laiendaksin seda tõdemust veelgi – mitte miski elus ei oma mõtet ilma evolutsioonita. Evolutsioon on protsess, mis on kujundanud kõik eluga seotu. Katsetame seda küsimust siis õppimisvõime selgitamiseks. Miks on inimesel välja kujunenud õppimisoskus ning…
Loe edasi
Kas kalad põevad vähki?

Kas kalad põevad vähki?

Blogi, Teadusuudis
Järgnev lugu pole mitte kodusest jõevähist, ega isegi signaalvähist ja teistest ohtlikest võõrliikidest, vaid kurikuulsast haigusest, mis kimbutab suure osa inimkonna tervist. Lühike vastus on “jah” – vähki leidub ka kaladel. Vähk kui rakkude kontrollimatu paljunemise haigus on sama vana kui hulkraksus ise. See tähendab, et sadu miljoneid aastaid on loomad pidanud vastamisi seisma mõnede “hulluks läinud” rakukogumitega, mis takistavad isekalt ümbritsevate kudede ja tervete organite tööd ja võivad lõpp-kokkuvõttes lõppeda ka terve organismi surmaga. Maksavähk soomuslestal. Vähk on väga mitmepalgeline haigus, millele efektiivse ravi leidmisega tegelevad teadlased üle maailma, ja millele tõenäoliselt ühest ravi ei leidugi – ikka sellesama mitmepalgelisuse pärast. Kasvaja teke võib olla põhjustatud väga paljudest ümbritsevast keskkonnast pärinevatest mõjuteguritest (toksilised ained, valgusreostus, ravimid, eluviis), juhuslikest ja pärilikest geneetilistest vigadest ja mutatsioonidest, kui ka lausa kokkupuutest nakkavate…
Loe edasi
Koroonamatk vol 2 ehk kuidas looduse jälgi lugeda

Koroonamatk vol 2 ehk kuidas looduse jälgi lugeda

Blogi, käisime looduses
Metsas matkata on hoopis põnevam, kui oskad ümbritsevatest jälgedest huvitavat infot välja lugeda. Kes on siin käinud, söönud, maganud… Jagame veidi oma teadmisi ühe väga tavalise poolmetsiku perejalutuskäigu põhjal. Jah, ka tavalisel perematkal võib lahtiste silmadega ringi liikudes (võiks lisada ka, et "kuulates", kuid praktikas on mööda metsa mürgeldavate laste lärmi seest raske enda mõtteidki kuulda) põnevaid jälgi looduses toimuva kohta leida. Matk, kust allolevad pildid pärit, kestis vaevalt kolm kilomeetrit ja kolm tundi, Elva jõe ülemjooksul, ja nagu näha, oli läbitav ka seitsmeaastasele. Hoiatan igaks juhuks, et pooled matkajatest lõpetasid märgade jalgade, kriimulise naha ja katkise püksitagumikuga - see-eest sai harjutatud metsikut jõeületust, leitud metsast joogikõlbulik allikas ning toidetud selle suve esimesed puugid. Klassikaline Eestimaa loodus: ilus, kodune, torkiv ja lirtsuv võpsik - imeline. SinilillKopsurohiNäsiniin.Lilleilu metsa all. Kellega (kaudselt)…
Loe edasi
Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükike

Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükike

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Ligikaudu 10 miljonit tonni plasti jõuab igal aastal maailmamerre. Suur osa sellest laguneb lainete, UV-kiirguse ja teiste mõjurite abil väikesteks tükikesteks – kuni plastiosakesed on silmaga nähtamatud. Teadlased on viimased 10-15 aastat töötanud selle kallal, et teada saada, millised on mikroplasti kogused keskkonnas ja kuidas mõjutab see kõik elusorganisme, sealhulgas inimest. Hiljuti levis sotsiaalmeedias foto sellest, kuidas Hispaania rannikumerest õngitseti välja jogurtitops, mis pärines 1976. aasta Montreali olümpiamängudelt. Tõenäoliselt suure osa nendest 44 aastast meres veetnud jogurtitops nägi välja nagu uus, olles käegakatsutavaks näiteks plasti püsivuse kohta. 44 aasta vanune jogurtitops. Plast pole halb materjal 1950ndatel aastatel laialdaselt kasutusele võetud plasttooted lahendasid mitmed tolleaja kaubandusega seotud probleemid: plast on usaldusväärne materjal, tugev, kerge, odav ja vastavalt vajadusele ka muudetavate omadustega (elastne või jäik, pehme või kõva, värviline või läbipaistev). Plastis…
Loe edasi
Uued pandeemiad on siin, et jääda, kui inimkond ei muutu

Uued pandeemiad on siin, et jääda, kui inimkond ei muutu

Blogi
Nahkhiired on ühed võimalikud koroonaviiruse levitajad. Teadlaste sõnul pole nahkhiired siiski haiguse ülekandumises süüdi, vaid selle eest vastutab inimene, kes on planeedi ümberkujundanud viiruse soodsaks levikuks. Zooloogid ja nakkushaiguste eksperdid on seisukohal, et inimesed on iseenda käitumise pärast koroonapuhangu kaela tõmmanud. Looduslike elupaikade hävitamine ning kiiresti levivad inimmassid on loonud soodsa pinnase uute haiguste esilekerkimiseks, mis varasemalt olid peidus vihmametsa sügavustes või koopakäikudes. Näiteks ei tohiks metsamaad muuta põllumaaks, kui puudub arusaam taolise tegevuse mõjust kliimale, süsinikuvarule, haigustekkele või üleujutustele. Teadlaste töö kannab alles siis vilja, kui tõenäolisest peremehest (nt. nahkhiir, soomusloom) õnnestub isoleerida elus viirus. Seni on leitud SARS-COVID-19-le (koroonaviirushaigus) väga sarnaseid viiruseid Hiina sagarninadest (Rhinolophus). Seega on ilmnenud oluline küsimus, kuidas kandus haigus nahkhiirelt üle inimesele- elavad ju nahkhiired inimestest küllaltki eraldatud paikades. Vastus ei pruugi meile meeldida,…
Loe edasi
Eriolukord metsas

Eriolukord metsas

Blogi
See oli millalgi sooja päikeselise augusti nädalalõpul Lõuna-Eesti ühel populaarseimal matkarajal Päikeseloojangu matkamaja juures Meenikunno rabas, mil ma esimest korda ja üsna valusalt sain tundma, et metsaminekuks päris iga aeg ja koht ei sobi. Selles mõttes, et kui tahaks seal ka metsasolemist, rahu ja vaikust nautida. Esimese šoki sain tookord juba parkimisplatsil, nähes puutüvede vahele pressitud kolmekümmet autot. Laudtee oli justkui Kaubamaja aatrium ja järveäärsel vaateplatvormil lindistati muusikavideot. Põgenesin sealt kuidas jalad võtsid. Sama kehtib ka jaanipäeva-aegsete RMK laagriplatside ja üleüldiselt, soojade suvede nädalavahetuste kohta. Metsa, eeskätt aga ettevalmistatud laagriplatsidele, mine nädala sees ja eelistatult külmemal aastaajal - siis kui ainult "hullud" metsas käivad. Nii ka praegusel "koroona-perioodil". Üheaegselt nii rõõmustav kui ka häiriv oli metsaradadel kohatud inimeste hulk. Kellele ikka teise eestlasega samal metsarajal jalutada meeldib (nali) - eriti…
Loe edasi
Soome lendorava asurkonda mõjutab suuresti ilmastik

Soome lendorava asurkonda mõjutab suuresti ilmastik

Blogi, Teadusuudis
Hiljutises põhjanaabrite lendorava uuringus, mille üheks autoriks oli ka Eesti lendorava ekspert ja terioloog Jaanus Remm, selgus, et alati ei pruugi lendorava populatsiooni suurust mõjutada kiskjate arvukus ja toiduküllus, vaid hoopis sademete hulk talvel. Soome lendorava (Pteromys volans) populatsioon on suuresti mõjutatud ilmastikutingimuste poolt. Ilmastik võib olulisel määral mõjutada loomade populatsioonides toimuvaid tõuse ja languseid. Näiteks võib põhjalaiuste talv mõjutada uruhiirte populatsiooni arvukuse tsükleid, kes võivad sobivate tingimuste korral levida mõnesaja kilomeetri ulatuses. Kui närilisi on siginenud mingile maalapile liiga palju, siis võib toidupuuduse saabudes tabada populatsiooni kollaps. Nii kliima kui ka toit on näriliste populatsiooni kõikumiste puhul seotud ruumilise samaaegsusega, mis üldiselt tähendab, et geograafiliselt eraldatud populatsioonid võivad olla mõjutatud teatud kokkulangevate muutuste (nt õhutemperatuur, sademed) poolt. Antud lendorava uuringu jaoks koguti seireandmeid viie kuni 25 aasta jooksul 16-st…
Loe edasi
Sidrikute põnev toitumisnipp

Sidrikute põnev toitumisnipp

Blogi
Zooloogiablogi alustab külalispostituste sarjaga ameerika teadlase Richard K. Simpsoni sulest. Rick kaitses oma doktorikraadi Arizona Osariigi Ülikoolis Kevin McGraw juhendamisel, samas töörühmas, kus ka mina, Tuul Sepp, oma järeldoktorantuuri sooritasin. Ricki entusiasm, lai silmaring ning detailide märkamise oskus looduse uurimisel avaldasid mulle sügavat muljet ning seetõttu jagan Ricki lahkel loal tema blogipostitusi ka meie lugejatega. Ricki tegutsemisest saab rohkem lugeda siit. Ricki enesetutvustus: "Ma olen käitumisökoloog ja evolutsioonibioloog, keda huvitab loomade suhtlus ja käitumine, eriti see imeline värvide ja liikumiste mitmekesisus, mida loomad rakendavad sigimispartnerite meelitamiseks. Oma doktoriõpingute ajal Arizona Osariigi Ülikoolis uurisin koolibride kosimistantsude ja värvuse evolutsiooni. Nüüd olen ma järeldoktorantuuris Kanadas Ontarios Windsori ülikoolis ja töötan erinevate projektide kallal. Muuhulgas uurin elektronmikroskoopia abil koolibride sulgede värvust kujundavaid nansostruktuure ning aitan kohalikel viinamarjaistandustel mõista, kuidas linnud viinamarjade värvuse abil…
Loe edasi
Eesti karude taastumine sajanditagusest madalseisust kestab endiselt

Eesti karude taastumine sajanditagusest madalseisust kestab endiselt

Blogi, Teadusuudis
Kas Eestis on karude elu ikka nii hea kui me arvame? Tartu Ülikooli doktorant, Peeter Anijalg, räägib miks meile on vaja Venemaa karusid, mis juhtus Eesti karudega saja aasta taguse madalseisu ajal, kus asub Eesti karude pelgupaik rasketel aegadel ja miks on tähtis geneetiline mitmekesisus.    Karu. Foto: Peeter Anijalg. Kuigi tänasel päeval hinnatakse karuasurkonna suuruseks Eestis 700–800 isendit, ei ole karude elu siinsetel aladel alati olnud „meelakkumine“. Nimelt 19. sajandi keskpaigast pärinevad karude levikut kirjeldavad kaardid näitavad, et alates sellest ajast taandus karude levik Eestis järk-järgult, olles väikseim 20. sajandi 20-ndatel. Sel ajal hinnati karude arvukuseks üksnes mõnikümmend looma, kel õnnestus küttide eest varju leida arvatavasti nii Alutaguse metsades kui ka Vahe-Eesti metsavööndi lõunapoolses osas. Pärast kaitsemeetmete rakendamist 1930-ndate keskel, hakkas karude arvukus vaikselt tõusma ning 1990-ndate aastate alguses…
Loe edasi
Teadustraaleriga Põhjamere kalu avastamas

Teadustraaleriga Põhjamere kalu avastamas

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Olgugi, et siinsamas lähedal, on Põhjameri oma kalastiku poolest midagi Läänemerest hoopis erinevat. Krabid, meritähed, haid ja raid on Põhjamere tavalised asukad ning esimeste traalitäite puhul ei suutnud ma kogu seda mitmekesisust ära imestada. Tutvustame veidi neid eksootilisi lähinaabreid ja vaatame, mida kalateadlased ühe teaduslaeva pardal teevad. Saksa Thüneni Instituudi teaduslaev Walther Herwig III on pealtnäha tavaline 60-meetrine 3000 brutotonnine kalatraaler. Laeva sisse vaadates on aga aru saada, et tegemist on spetsiaalselt teaduse tegemiseks ehitatud laevaga. Nii nagu laeva nimes olevast järjekorranumbrist aru saada, olid ka tema eellased kunagise saksa kalandusteaduse rajaja Walther Herwigi auks nimetatud – hetkel ehitatakse aga juba järjekorras neljandat uuendatud väljalaset. Pärast kahenädalast merereisi parkisime laeva sisuliselt treppi - taamal paistev hall maja ongi Thüneni Instituut. Selleks, et laevaga kalu uurida, tuleb need muidugi kinni püüda…
Loe edasi