Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist
Autor ei ole just tagasihoidlik, ei hoia enesekiiusega kokku. Tavaliselt tekitaks see minus võõristust, kuid kui mehel on sipelgate uurimisel (ja käitumisökoloogias) suured teened, siis võiks isegi öelda, et patt oleks tagasihoidlik olla ja keegi ei saa seda talle pahaks panna. Wilsonil on mõnus stiil, mis ei upu teadusdetailidesse, piirdub just sellega, millest tavalugeja võiks aru saada: ei ole vaja mõista putukate anatoomiat ja morfoloogiat, piisab sellest, kui tead, et putukate keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, on ka jalad, tundlad, silmad. Kõik ülejäänu on juba detailid, mis jäägu mürmekoloogidele. Lugeja tahab lugusid ja seda ta Wilsonilt ka saab. Foto: Marko Mägi Sotsiaalsus on läbiv teema, sest sipelgad on vägagi sotsiaalsed. Vaenlastega vägagi asotsiaalsed – hambad kõrri, sutsakas makku (kui nii tohib sipelgate puhul end väljendada) ja asi korras. Inimese…