Marko Mägi

Enne keskkooli astumist oli mul selge siht minna ülikooli bioloogiat õppima. Ei teagi, kust see mõte pähe tuli, kuid ju see mõte hakkas vaikselt idanema Edela-Eesti metsades ekseldes. Teadlase tööst ei osanud ma tol ajal unistada, pigem tahtsin lihtsalt silmaringi laiendada ja rohkem teada saada. Tänaseks on mul Tartu Ülikoolist saadud doktorikraad loomaökoloogias ja töötan ökoloogia ja maateaduste instituudis linnuökoloogia teadurina, kus lisaks teadustööle tegelen ka tudengite õpetamisega ja teaduse populariseerimisega.

Oma teadustöös olen keskendunud väikeste metsavärvuliste uurimisele, 20 aasta jooksul olen koos kolleegidega nii mõndagi põnevat teada saanud. Viimased kümme aastat olen tegelenud ka lindude linnastumisega seotud probleemidega – linn on evolutsioonist huvitatud teadlasele väga tänuväärne katsepolügoon, sest keskkond muutub kiiresti ja loomad peavad sellega samuti kiiresti kohanema.

Teadusest kirjutamine, eriti just lindudest, on olnud minu igapäevaseks tegevuseks viimased kolm aastat ja ilmselt ei saa ma sellest lahti nii pea, sest a) kirjutamine on äraütlemata tore tegevus; b) teadus ja teadlased on uskumatult põnevad; c) ühiskonna valgustamine teaduslikust mõtteviisist ja teadusuuringute olulisusest on midagi, mida võibki vist tegema jääda. Miks ma muidu saan ikka ja jälle kirju ja telefonikõnesid, kus tahetakse vastuseid looduses toimuva kohta. Tööpõld on teadlaste tegemiste tutvustamise osas oi kui lai.