Saame tuttavaks: ehmestiivalised (“puruvanad”)

Saame tuttavaks: ehmestiivalised (“puruvanad”)

Blogi
Juba pikemat aega on blogi autoritel olnud plaan asuda tutvustama vähemtuntud, kuid sellegipoolest levinud loomaliike, kellega me igapäevaselt kokku puutume. Selle loo peategelane paaritus külmast novembrikuust hoolimata mu maja kõrval koltunud heinakõrrel. Eesti Maaülikooli vanemteadur Henn Timm määras putuka ehmestiivaliste, teisisõnu ka "puruvanade", sekka. Saame tuttavaks: [caption id="attachment_1822" align="aligncenter" width="819"] “On november, pime, külm ja tuuline. Tassin kuuri alla talviseid küttepuid ja äkitselt märkan, et see on just õige aeg mõne tegelase jaoks sugu teha.” Foto: Randel Kreitsberg[/caption] [caption id="attachment_1820" align="aligncenter" width="637"] Portree.[/caption] Ehmestiivalised (Trichoptera) on liblikaliste sugulased. Valmikud ongi neil veidike liblikate moodi ka. Ainult et puhkeasendis hoiavad nad seljal tiibu nurga all, mitte päris püsti nagu liblikad. Värvikirevust on ehmestiivalistel vähe. Enam-vähem kõik on miskitmoodi kollakad-hallikad-pruunikad. Küllap see päästab nii mõnegi neist linnunokka sattumise eest. Vastsed ("puruvanad") elavad…
Loe edasi
Konnade keeruline ja mürgine elu

Konnade keeruline ja mürgine elu

Blogi
Tartu Ülikooli teadlased Elin Soomets ja Riinu Rannap tutvustavad hiljutise konnamürgitusjuhtumi valguses, kuidas läheb Eesti konnadel ja kas kärnkonnade mürki peaks inimene kartma: Maailmas on teadaolevalt üle 7900 liigi kahepaikseid, kes jagunevad kolme seltsi: päriskonnalised (Anura, 88% liikidest), sabakonnalised (Caudata, 9%) ja siugkonnalised (Gymnophiona, 3%). Aastas kirjeldatakse keskmiselt 100–150 uut konnaliiki (vt ka AmphibiaWeb). Eestis elab 11 liiki kahepaikseid kahest seltsist: sabakonnalised, kelle hulka kuuluvad tähnikvesilik ja harivesilik ning päriskonnalised, kuhu kuuluvad kõik ülejäänud üheksa kahepaikseliiki. [caption id="attachment_1782" align="aligncenter" width="819"] Harilik kärnkonn. Foto: Marko Mägi.[/caption] Hoolimata asjaolust, et Eesti näib üsna loodusliku keskkonnana – meil on palju metsa, säilinud on suured rabaalad – on mitmete kahepaiksete liikide seisund Eestis halb. Põhjuseid on mitmeid, eeskätt nende jaoks oluliste elupaikade hävimine: Laialdase kraavitamise tulemusena on hävinud enamus päikesele avatud madal- ja siirdesoid…
Loe edasi
Ussiviin – rästiku needus?

Ussiviin – rästiku needus?

Blogi
Umbes kuu aeg tagasi leidis aset Eestis paraku suurema tähelepanuta jäänud sündmus – maailmakoristuspäev. Üritus oli meie „Teeme Ära!“ kampaanite globaalne edasiarendus, mille eesmärgiks oli tõsta maailmas teadlikkust prügist kui üha hullemast keskkonnaprobleemist, ning korjata vabatahtlike abil looduskeskkonnast üles nii mõnigi prügiobjekt. Mina suundusin sel päeval pisikestele talgutele Setomaale, kus kambaga puhastasime kauni männimetsa veerde peitunud jõledust – prügiga täidetud vana taluaseme vundamendiauku. Ümbertöötlemisele ja ladustamisele vedasime kaks auto järelkärutäit sorteeritud prahti. Põnevamate leidude hulka kuulus ka üks pool-zooloogiline objekt, mida siinkohal teilegi tutvustan. Loendamatu arvu tühjade viinapudelite hulgast tuli välja üks, mis oli täis. Pruunika vedeliku seest paistis pudelisse aetud rästik. [caption id="attachment_1739" align="alignnone" width="400"] Leid prügikoristustalgutelt: madu viinas. Foto: Meel valk[/caption] Folklore.ee andmetel oli ussiviin universaalne ravivahend, mille valmistamiseks püüti kevaditi rästik, aeti elusalt (!) pudelisse, valati viinaga…
Loe edasi
Miks kullid just praegu kanu ründavad?

Miks kullid just praegu kanu ründavad?

Blogi, Teadusuudis, uudis
Nii sotsiaalmeedias kui ka kanu kasvatavate tuttavate seas on viimase paari nädala jooksul kuulda olnud arvukalt juhtumeid kanu rünnanud kullidest. Ka minul endal ründas väikest konnakotkast meenutav röövlind kohe koduõue peal suurt kana ja jäi sinnasamasse roosipõõsa kõrvale seda sööma. Miks just nüüd? Kas noored kullid õpivad toitu otsima, on tegu rändel olevate lindudega või on söök metsast otsa saanud? "Kanakulli viib kanajahile nooruse uljus ja toidunappus," võtab vastuse lühidalt kokku Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur, Marko Mägi. [caption id="attachment_1692" align="aligncenter" width="450"] Selline vaatepilt avanes mu oma koduõuel Elvas ühel tavapärasel septembrikuu päeval. Tundmatu tumepruun röövlind naases pärast esimest ehmatust veel tagasigi oma saaki nautima. Üks kana vähem ja väike kõhutäis metsaelanikule juures. Foto: Merit Kreitsberg.[/caption] Paarkümmend aastat tagasi langes kanakulli arvukus kiiresti, kuid on käesoleval sajandil püsinud…
Loe edasi
Linnud on jälle purjus!

Linnud on jälle purjus!

Blogi, uudis
Igal sügisel kuuleme lugusid käärinud marjasid ja õunasid söönud siidisabadest. Nii ka tänavu. Sotsiaalmeedias on levinud video tasakaaluhäiretega harakast, kellel suure tõenäosusega on "jalad alt niitnud" käärima läinud õunad: Loomad on evolutsiooni käigus alkoholiga kokku puutunud nö ammustest aegadest saadik ja see on ka põhjus, miks me suudame niivõrd edukalt oma ainevahetusega alkoholi mõju vähendada ja jäägid kehast väljutada (tuntuim on maksas tegutsev ensüüm alkoholi dehüdrogenaas). Suudavad ka linnud, mis ei tähenda, et sel ajal kui keha keemiliste protsessidega tegeleb, ei võiks need ained ajule oma mõju avaldada.   [caption id="attachment_1662" align="aligncenter" width="700"] Alkoholi metabolismi reaktsioonid: ADH - ensüüm alkoholi dehüdrogenaas (maksarakkudes). ALDH - ensüüm aldehüüdi dehüdrogenaas. Lõpuks lagundatakse atsetaat süsihappegaasiks ja veeks.[/caption]   Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Marko Mägi kommenteerib lindudega seotut: Sügise edenedes, mil viljapuude…
Loe edasi
Troopiline uuring: emase liblika käitumine reedab röövikute toitumisharjumused

Troopiline uuring: emase liblika käitumine reedab röövikute toitumisharjumused

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Sille Holm ja Juhan Javoiš saatsid blogile loo oma liblikauuringust: Troopilised metsad on äärmiselt liigirikkad ökosüsteemid. Meie teadmised aga troopiliste liikide bioloogia ja ökoloogia kohta on veel kesised ning mida väiksema ja vähem silmapaistva liigiga on tegemist, seda vähem me tema kohta teame. Suur osa väikestest ja vähe silmapaistvatest liikidest on putukad, moodustades umbes 2/3 kõigist teada olevatest loomaliikidest. Seega, et tunda hästi enamikku loomi, peame hästi tundma õppima putukaid. Liigid on omavahel keerulistes suhtevõrgustikes, näiteks toiduahelas. Maismaa toiduahelad saavad alguse taimedest, neist toituvaid organisme nimetatakse herbivoorideks ja nende hulka liigituvad ka suur osa putukatest. Olgugi, et taimede ja herbivoorsete putukate omavahelisi suhteid on teadlased kirjeldanud ja uurinud juba pikka aega (peamiselt seetõttu, et mõned herbivoorsed putukaliigid on meile väga tülikad toidukonkurendid), on troopiliste herbivooride ja nende toidutaimede andmestikus tohutud…
Loe edasi
Kas teadusesse peab uskuma? Minu allajäämine diskussioonis mms-i pooldajaga

Kas teadusesse peab uskuma? Minu allajäämine diskussioonis mms-i pooldajaga

Blogi
Minu poole pöörduti hiljuti palvega aidata argumenteerida inimesega, kes ennast valgendi ehk kloorilahuse ehk miracle mineral solution (mms) lahuse abil ravib ning seda teistelegi soovitab. Üle nädala kestnud sõnumivahetuse tulemusena ei olnud ma suutnud pseudoravimi tarbijat ümber veenda. Küll aga õppisin ise selle käigus nii mõndagi. Mitte mms-i kohta, vaid maailmapildi kohta, mida oma roosas teadusmullis elades harva kohtan. Neile, kes mms-ist siiani midagi kuulnud ei ole, väike tutvustus. See on kloordioksiidi lahus, mida tavaolukorras kasutatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina, näiteks ka tööstuslikus veepuhastuses. Ravimina soovitas seda kasutama hakata endine saientoloog Jim Humble, kes algatas omalaadi kultuse. Väidetavalt kehast kõik patogeenid hävitav lahus ravib pooldajate arvates kõikvõimalikke haigusi, alates autismist ja lõpetades HIV ja vähiga. „Ravimi“ tarbimisega kaasnevaid mürgitusnähte – oksendamine, kõhulahtisus, higistamine, külmavärinad – selgitatakse „toksiinide ja patogeenide“ väljumisega kehast…
Loe edasi
Kuidas Eesti meres sukeldudes teadust teha?

Kuidas Eesti meres sukeldudes teadust teha?

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Suvi on bioloogide jaoks tihe välitööde periood ning Eesti niidud, metsad, järved ja mered on täis loodusteadlasi, kes midagi mõõdavad või koguvad. Meie töörühm võõrustas sel suvel kaks nädalat briti sukeldujaid ja merebiolooge – külastasime Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse mererohuväljasid. Jah, selge veega veealused rohelised aasad õõtsuvad lainete rütmis Eesti rannikumeres täpselt samamoodi nagu National Geographicu loodusfilmideski. Nähtavus võib olla üle viie meetri ja vee all on liikumas lestakalu, ümarmudilaid, ogalikke, tobiaid, millimallikaid, garneele ja kõikvõimalikke teisi elukaid. Suvi oli sel aastal teaduspoolest soe ja nii sain brittide ergutamisel ka ise esimesed snorgeldamised ja vabasukeldumised järele proovitud – tõepoolest, vee all on mida vaadata. Vaata videost, mida teevad teadlased vee all: https://vimeo.com/287642985 Kui korrektne olla, siis oli tegemist lausa Brightoni Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisprojektiga: Britid uurisid süsinikuringet…
Loe edasi
Ilvesevideod – tutvu aasta loomaga!

Ilvesevideod – tutvu aasta loomaga!

Blogi
Aasta loom, ilves, on ikka olnud üks salapärane ja harva nähtud elukas. Olen ise ka teda vaid korra öösel autoaknast kohanud. Videofilmimise võimaluste laienemisega satub harvanähtav loom aga üha sagedamini kaamerate ette. Jagame kahte põnevamat leidu: ilveste raadiokaelustamine teadlaste poolt ja loodusnautijate salvestus metskitse küttivast kassist. Eluslooduse uuringutega tegelev Tartu Ülikooli spin-off ReWild jagab: [embed]https://www.facebook.com/reWiLD.estonia/videos/1665492177085734/[/embed] "Ilves on üks kõige salapärasematest Eesti loomadest. Suurkiskja, kelle kodu on mitmesaja ruutkilomeetrine metsamaastik. Uurime ilvest selleks, et teada paremini, mida ta eluks vajab, millised on suhted teiste liikide ja inimesega. Nii on võimalik edukalt teostada looduskaitse- ja jahikorraldust. Noor isane ilves Lemps asub telemeetriaseadme vahendusel koguma informatsiooni üksildase eluviisiga looma kodupiirkonna kasutuse ja toitumise kohta. Uuring on koostöös OÜ Rewild'i, Keskkonnaagentuuri ja Tartu Ülikooliga. Video eest tänud Britta Kalganile." [caption id="attachment_1322" align="aligncenter" width="399"] Videost…
Loe edasi
Saage tuttavaks: kiritigu

Saage tuttavaks: kiritigu

Blogi
Kiritigu libiseb edasi enda loodud libedal pinnal. Tema lima vähendab hõõrdumist nagu suusatalla all sulav lumi. Lima tootmine on energiakulukas. Kiriteo iseseisev liikumisulatus piirdub ühe suve jooksul mõne meetriga ja kuivi pindu ta väldib. Üle kümne meetri laiuseid tiheda liiklusega teid ta omal jalal ületada ei suuda. Kiriteo kaugreisid ei ole hästi tuntud, kuid ilmselt on võimalused sarnased teiste tigudega: munad transporditavas mullas, klammerdunud noorisendid lindude jalgadel, sulgedel ning seedekulglas. Kirjutas Liina Remm, teouurija, Tartu Ülikooli teadur.
Loe edasi