Põhjatraalide eest kaitstud meretuulepargid toimivad osadele liikidele merekaitsealadena

Põhjatraalide eest kaitstud meretuulepargid toimivad osadele liikidele merekaitsealadena

Blogi, Teadusuudis
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste ja Senckenbergi instituudi koostöös valminud uuringust selgub, et meretuulepargi algusaastail on park soodne paik elustikule – tuugenite vahel ja peal elavad mereliigid on reeglina arvukamad kui pargiga külgnevatel aladel. See jätab mulje, et meretuulepark toimib omalaadse kaitsealana, kuid meretuugenid on suhteliselt noor nähtus ja nende pikaajaline mõju ei ole teada. Meretuuleparke on rajatud üle kolmekümne aasta ja teame, et tuugeni veealune osa on elupaigaks organismidele. Senised tuulepargi elustiku-uuringuid on olnud kohapõhised või keskendunud kindlale organismirühmale, üldistust ei ole nende põhjal võimalik olnud teha. Kuigi teaduskirjanduses on valdav seisukoht, et meretuulepark soodustab veealust elustikku, sõltub mõju siiski asukohast ja asurkonna olukorrast enne ehitust. Lisaks kinnitunud elustikule on vaja pöörata tähelepanu ka merepõhja elupaikade muutusele – setetes toimuv võib võtta oluliselt kauem aega, kui tuugeni…
Loe edasi
Sügis-tondihobude ränne Kabli linnujaamas

Sügis-tondihobude ränne Kabli linnujaamas

Blogi, Teadusuudis
Sarnaselt lindudele rändavad ka mitmed putukad, kuid putuka rände tuvastamine on keerulisem, sest nad on väikesed ja neid on raske märgistada – taaspüügid on üliharvad või lausa välistatud. Seetõttu teame putukate rändest vähe, veidi on teada liblikate ja kiilide rändest. Linnu sulg ja putuka tiib sisaldavad stabiilsete isotoopide jälgi (C, H, N), mis ladestuvad sinna piirkonnas, kus loom kasvab; vesinikku isotoope kasutatakse putukate uurimisel, nende hulk sõltub sademetest – teades piirkonna sademete hulka, saab kindlaks teha, kus putukas kasvanud on. Vesiniku isotoope on kasutatud Põhja-Ameerika putukaid uurides, Euroopast on andmed napimad. Sügisel satuvad kiilid sageli linnujaamadesse, näiteks lendavad Kabli linnumõrda, millest võiks järeldada, et kiilid lendavad sügisel samuti lõunasse. Seni on arvatud, et kiilide liikumine lõunasse ei ole ränne, vaid pelgalt põhjatuulte tulem, sest sügisel on põhjakaaretuul meie regioonis tavapärane,…
Loe edasi
Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena?

Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena?

Blogi, Teadusuudis
Erinevad objektidega tegelemine, näiteks nendega mängimine, on üsna tavaline paljudel liikidel; see aitab kaasa sensomotoorika ja kognitiivsete võimete arengule. Tööriistade kasutamine ei ole loomade seas aga väga levinud ja kui, siis on see seotud eelkõige toidu hankimisega. Seni ei ole aga veenvaid tõendeid, et tööriista kasutamine tõstaks isendi kohasust – pole tõendeid, et tööriista kasutaja ellujäämus või sigivus oleks kõrgem. Jaava makaagid (Macaca fascicularis). Foto: budak, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0 Kividega mängimine on levinud mitmete makaakide seas, seda õpitakse teineteiselt. Makaak kasutab erineva suurusega kive erinevail viisidel – hõõrub vastu maapinda, kopsib kive kokku või nopib ja kukutab kive korduvalt. Jaapani makaakide (Macaca fuscata) kivide kasutamist on uuritud üle 40 aasta – tänaseks on teada 45 erinevat moodust kivide kasutamiseks; üht näidet jaava makaakide (Macaca fascicularis) kivikasutusest saad lugeda Novaatorist.…
Loe edasi
Tuugen peletab metsast nahkhiire

Tuugen peletab metsast nahkhiire

Teadusuudis
Tuugenite püstitamine metsa on Kesk- ja Põhja-Euroopas hoogustumas. Saksamaa metsades on 2000 tuugenit, mis on 7,5% kõigist sealsetest maismaale kerkinud tuugenitest. Euroopas on uuritud tuugenite mõju lindudele ja nii mõndagi on teada, kuid lisaks lendavad öösel taevas nahkhiired, kelle elust teame märksa vähem. Ka on Euroopas tuugeni mõju neile oluliselt vähem uuritud: meie lähiriikidest leiab üksikud uuringuid, milles sageli nenditakse, et käsitiivalistele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) väldib tuugeni lähedust. Foto: Ján Svetlík, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0 Kuigi nahkhiire risk tuugeni labalt löök saada on suhteliselt väike, on tuugenil kaudsed mõjud, näiteks müra või ehitusega kaasneva metsaraiega kadusuvad pesitsus- ja toitumispaigad. Kesk-Saksamaa metsade nahkhiirte aktiivsust jälgides selgus, et tuuleenergia mõjutab ka neid. Nahkhiirte häälitsusi registreeriti viie kuu vältel metsas üksikult paiknevate tuugenite ümbruses, mille rootori diameeter oli 82–126…
Loe edasi
Uuringud kinnitavad kodukassi laastavat mõju loomastikule

Uuringud kinnitavad kodukassi laastavat mõju loomastikule

Blogi, Teadusuudis
Omapäi tegutsev kodukass on oht loomastikule. Jalutama läinud või metsistunud kodukasside tõttu hukkub Austraalias aastas sadu miljoneid kahepaikseid, roomajad ja selgrootuid, USA-s ja Hiinas miljardeid linde ja imetajaid. Pelgalt kassi kohalolu tekitab loomades hirmu, mis mõjutab metslooma füsioloogiat, käitumist ja liikumisi. Lisaks levitavad kassid inimestele, mets- ja koduloomadele ohtlikke haigusi (nt marutaud ja toksoplasmoos). Senistest uuringutest järeldub, et kassil on selge negatiivne mõju metsloomadele. Foto: Bousure, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0 Kasse on uuritud, kuid seni ei ole pööratud tähelepanu uuringute puudustele. Näiteks on ökoloogilised uuringud piirdunud reeglina selgroogsete sigimisperioodiga, on tehtud parasvöötmes või jõukates riikides Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Seetõttu tekib küsimus, kui üldistatavad on seniste uuringute tulemused. Selguse saamiseks lugesid teadlased põhjalikult läbi 2245 teadusuuringut kassidest, leidsid 332-st andmeid, mis olid piisavalt täpsed, et koostada kassimõjude globaalne ülevaade. Regionaalselt on…
Loe edasi
Mitmekesises metsas on inimest ohustavaid  puuke vähem

Mitmekesises metsas on inimest ohustavaid puuke vähem

Blogi, Teadusuudis
Puuk on meie metsade ohtlikuim loom, sest kannab mitmeid ohtlikke haigusi, näiteks entsefaliiti või borrellioosi. Entsefaliidi vastu saab end vaktsineerida, borrellioosi vastu mitte. Puugiliike on erinevaid, neist üks arvukaim on võsapuuk Ixodes ricinus. Prantsusmaal tehtud esimene eksperimentaalne uuring sedastab, et mitmekesisem mets pidurdab puugihaiguste levikut. Puugi kaudu jõuavad haigused inimeseni, kuid et haigused metsas saaks ringelda, on neil lisaks puukidele vaja vaheperemehi, kelleks sobivad selgroogsed (ka inimene), kelle organismis mõnusalt aega veeta, enne kui taas ringiga puugini jõuavad. Enamasti on puugi „ohvriks“ väiksemad selgroogsed, näiteks närilised, siilid, linnud. Võsapuuk (Ixodes ricinus), Foto: Philippe Garcelon (Flickr.com, CC BY 2.0) Tõenäosus puugilt haigus saada sõltub nakatunud puukide rohkusest, kuid metsa puugirohkus võib sõltuda metsa mitmekesisusest: võrade struktuur ja tihedus loovad alusmetsas varju, mis mõjutab niiskust ja metsa mikrokliimat. Eriti oluline on metsa…
Loe edasi
Teesoolamine nõrgendab kiilivastse tervist

Teesoolamine nõrgendab kiilivastse tervist

Blogi, Teadusuudis
Lund teeserva lennutades sõidab lumesahk maanteel, masin puistab teele soola, mis sulatab teelt lume ja jää. Soolane sulavesi valgub kraavi ning teistesse väikeveekogudesse, kus askeldavad mageveeloomad. Kuidas nemad soolaseks muutuvas vees hakkama saavad? Anax junius on levinud Põhja-Ameerikas / foto: Dodge Rock, Flickr.com Magevee soolsuse tõusu mõju on üsna palju uuritud selgroogsetel. On teda, et sool pärsib nende elu ja ohustab asurkonna elujõulisust, sest muutub loomade hingamine ja osmoregulatsioon. Näiteks pikeneb soolases vees kahepaiksete areng, suureneb nende suremus moondeperioodil, väheneb seemnerakkude liikuvus ja kiirus ning sagenevad väärarengud. Mageveekaladel pärsib soolsuse tõus kasvu.     Märksa vähem teame soolsuse mõjust veeselgrootutele, kes moodustavad valdava osa veeloomastikust. Kiilivastne on veeselgrootute seas tippkiskja, kelle saagiks langevad paljud veeolesed, ka vastsega sama mõõtu konnakullesed. Tippkiskja arvukuse või käitumise muutus võib panna veerema lumepalli, mis senised…
Loe edasi
Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri

Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri

Blogi, Teadusuudis
Järjekordsed välitööd said alguse, uurimaks meie lähimaid meresid, siinset reostust ja kalade tervist. Ekspeditsioon toimub koostöös Thüneni Instituudiga, nende teaduslaeval Walther Herwig III ning järgnevate nädalate jooksul jõuame nii Põhjamerele, Taani väinadesse kui ka Läänemerele. Lahkusime Bremerhaveni sadamast 1. detsembril ja kurss on ümber Jüüti poolsaare ja läbi Taani väinade Läänemerre kuni Tallinnani välja. Plaanis on filmida merepõhja, võtta veeproove ja püüda kalu nii pelaagilise kui põhjatraaliga. Juhtivteadlane on laevas Pedro Nogueira, lisaks mitmeid tudengeid ja tehnikuid, loomulikult laevameeskond, ja mina (Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia teadur, Randel Kreitsberg) ainsa saksa keelt mitte kõneleva külalisteadlasena. Minu plaan on kalade vähi evolutsiooni projekti raames koguda uimeproove Põhjamere haidelt, ning mitmeid bioloogilisi proove Läänemere lestadelt, vähiga ja kalade tervisega seotud biomarkerite uurimiseks. 1. detsemberPärast koroonatestide tegemist lahkusime pärastlõunal Bremerhaveni sadamast ja hämaruses jõume Helgolandi…
Loe edasi
Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti, sure noorelt?

Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti, sure noorelt?

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Hiljuti oli meedias Eesti suusaspordi dopinguskandaali järjekordne peatükk: Mati Alaveri päevikust leiti muu seas ka märkmeid kasvuhoormooni IGF-1 kohta (inglk insulin-like growth factor), mida pruugiti ilmselt sportlaste soorituste parandamiseks. IGF-1 ehk insuliinilaadne kasvufaktor 1  on hormoon, mida leidub kõigis selgroogsetes loomades – hormooni funktsioon ja toime organismile on mitmetahuline, kuid kuna tegu on kasvuhormooniga, reguleerib see eelkõige organismi kasvu ja kasvukiirust. Täpne IGF-1 toime ei ole veel teada, küll aga on tänaseks ilmunud mitmeid teadusuuringuid nii labori- kui vabaltelavatel loomadel, mis heidavad valgust hormooni toimele. Äsja ilmus ajakirjas Molecular and Cellular Endocrinology artikkel, mis annab ülevaate meie teadmiste hetkeseisust seoses IGF-1-ga, seda eelkõige loomade seas, kuid et inimene on samuti loom, siis leiab artiklist hulgaliselt viiteid ka inimeses toimuva kohta. Artikli juhtautor on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur…
Loe edasi
Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat

Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat

Blogi, Teadusuudis
Geneetiliselt on emas- ja isasloomad erinevad, paljudel liikidel peegeldub see ka välimuses. Aeg-ajalt kohtab sugulise dimorfismiga liikide seas isendeid, kelle välimuse järgi on keeruline sugu määrata, sest esindatud on mõlema sugupoole tunnused – selliseid isendeid nimetatakse günandromorfideks. On teada, et nähtus esineb paljudel selgrootutel (näiteks vähid, lestad, ämblikud, skorpionid, puugid ja putukad), selgroogsete seas esineb nähtust harvem, kuid seda on täheldatud nii roomajate, lindude kui ka imetajate seas. Günandromorfse kiili Corocothemis servilia rindmikul on näha nii isas- kui emaslooma tunnuseid / Allikas: Renjith RV, Vivek Chandran A (2020). Journal of Threatened Taxa 12: 16183-16186. https://doi.org/10.11609/jott.5322.12.9.16183-16186; CC BY 4.0 Möödunud aasta 14. juulil märgati Indias Kole märgalal kummalise välimusega kiili Corocothemis servilia. Märgaladel, tiikidel, jõgedel ja veehoidlatel on liik tavaline ning levinud on ta Aasias ja Austraalias, kuid levila ulatub ka Türgi lõunarannikule;…
Loe edasi