Kuhu koeb siig ehk kuidas ma üle 20 aasta taas kalal käisin (2. osa)

Kuhu koeb siig ehk kuidas ma üle 20 aasta taas kalal käisin (2. osa)

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Järgnevast kirjatükist arusaamiseks tuleks tutvuda loo esimese osaga. .... Edasise juurde lasti mind ainult vaatama, näpud paluti eemal hoida. Lagle ja Lauri eemaldasid kogutud materjali ettevaatlikult kogumiskambrist, uurisid seda silm punnis mõne hetke lootuses marjateri silmata. Seejärel uhuti proov elegantse liigutusega purki, kasutades selleks rohelist kastekannukest. Ärge arvake, et „elegantne“ ja „kastekannuke“ oleks siinkohal liialdused. Sugugi mitte, sest kastekann oli tõesti väike ja seda seepärast, et kannu veejuga oleks lihtsam suunata. Võiks ju arvata, et külmas merevees elu ei ole, kuid siginat-saginat oli neis proovides omajagu. Et bioloogilised protsessid (nt teineteise ärasöömine või lihtsalt roiskumine) ei kahjustaks marjateri (eeldusel, et need seal olid) fikseeriti proovid piiritusega. Kohe ei õnnestunud marjateri tuvastada, kuid kindla vastuse pidid andma laborianalüüsid. Sõelale jäänud materjali ootab uhtumine kogumispurki. Foto: Marko Mägi Lagle ülesandeks oli õige…
Loe edasi
Otsi tamme-kirjurähni!

Otsi tamme-kirjurähni!

Blogi, uudis
Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) on Eestisse hiljuti levinud linnuliik, kelle edasine käekäik pakub meile huvi, kuid tema vähene arvukus ja spetsiifiline elupaigaeelistus teevad ta jälgimise muude kaardistuste raames keerukaks. Õnneks on see rähniliik kevadel häälekas ja oma elupaigast lihtsalt leitav ning sellistes kohtades on reeglina ka lihtne ligipääs. Tamme-kirjurähne saab kaardistada lihtsa metoodikaga ja osaleda võib iga linnuvaatleja. Loomulikult arvestame ka kõiki juhuvaatlusi, mis andmebaasi laekuvad. Lisaks võiksime sama operatsiooni käigus saada infot teiste kaitsealuste liikide kohta (valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, väike-kirjurähn jne). Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) Metoodika ja andmete esitamine Selleks, et saada teada senine elupaikade hõivatus, oleks hea üle kontrollida kõik seni teadaolevad leiukohad ning lisaks otsida liiki kaardistamata aladelt. Seni on PlutoF andmebaasis (seisuga 01-2019) üle 1700 tamme-kirjurähni vaatluse ca 400 erinevast paigast. Uute alade valikul võiks eelistada parke ja kalmistuid,…
Loe edasi
Kuhu koeb siig ehk kuidas ma üle 20 aasta taas kalal käisin (1. osa)

Kuhu koeb siig ehk kuidas ma üle 20 aasta taas kalal käisin (1. osa)

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Olin meeldivalt üllatunud, kui Tartu Ülikooli mereinstituudi ihtüoloogid kutsusid mind miniekspeditsioonile Loode-Saaremaale, et otsida merejää alt siia kudemisalasid. Kutsel oli loomulikult praktiline põhjus – olud tõotasid tulla karmid ja seetõttu oli tasuta tööjõud igati abiks. Nõustusin tingimusel, et mul lubataks toimunust üks lugu kirjutada. Luba anti ja alljärgnevalt saate aimu, miks kolm kuju kahe päeva jooksul Kuusnõmme lahe jäässe suure hulka auke tegid. Päikesetõusul lehvisid hoovis lipud kergelt, tuul puhus oma 5–6 m/s põhjakaarest, aga et olime rannast veidi eemal, siis oli karta, et lahel on tuul märksa tugevam. Mulle, kes ma ei ole elu sees merejääl kalal käinud (olen jääl ainult binokliga linde jälginud), oli põhjatuul meelt mööda, sest see välistas jää liikumise lahest merele. Jää paksuse kohta ei olnud meil ülevaadet, seepärast olime valmis halvimaks ehk teisisõnu vaatama…
Loe edasi