06jaan. 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Blogi
Autor ei ole just tagasihoidlik, ei hoia enesekiiusega kokku. Tavaliselt tekitaks see minus võõristust, kuid kui mehel on sipelgate uurimisel (ja käitumisökoloogias) suured teened, siis võiks isegi öelda, et patt oleks tagasihoidlik olla ja keegi ei saa seda talle pahaks panna. Wilsonil on mõnus stiil, mis ei upu teadusdetailidesse, piirdub just sellega, millest tavalugeja võiks aru saada: ei ole vaja mõista putukate anatoomiat ja morfoloogiat, piisab sellest, kui tead, et putukate keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, on ka jalad, tundlad, silmad. Kõik ülejäänu on juba detailid, mis jäägu mürmekoloogidele. Lugeja tahab lugusid ja seda ta Wilsonilt ka saab. Foto: Marko Mägi Sotsiaalsus on läbiv teema, sest sipelgad on vägagi sotsiaalsed. Vaenlastega vägagi asotsiaalsed – hambad kõrri, sutsakas makku (kui nii tohib sipelgate puhul end väljendada) ja asi korras. Inimese…
Loe edasi
07sept. 2022 by Marko Mägi Kommentaare pole
“Kurjad putukad” – raamat julgele

“Kurjad putukad” – raamat julgele

Blogi
Miks ei ole täna võimalik Euroopas juua veini, mis pärineb algupärastest iidsetest viinamarjasortidest? Kes on need olesed, kes kõik sind hammustada või pista tahavad? Mida kõike nad suudavad? Üks mis kindel – entomoloogiast leiab küllaga põnevaid tõiku ja oleseid, kes suudavad hämmastada või – sõltuvalt lugeja närvikavast – ehmatada. Foto: Marko Mägi Raamatu pealkiri on eksitav, sest lisaks putukatele on raamatus juttu ämblikest, lestadest, puukidest ja teistest ebameeldivaist nugilistest, kes ei kuulu putukate hulka. Vabanduseks ütleb aga autor, et „kurjad putukad“ kõlab märksa paremini kui „kurjad parasiidid“ või „kuri nugiline“. Zooloogina viibutan manitsevalt näppu, kuid see selleks. Raamat on üsna konspektiivne. Ühe liigi „kurjusele“ pühendab autor umbes kolm lehekülge, toob välja tema halvad (ja ka head) küljed, ajaloolise pärandi ja vaagib selle tõesust. Kõik see mõjub veidi kuivalt, meenutab pigem entsüklopeedia…
Loe edasi
20veebr. 2019 by Tuul Sepp 1 kommentaar
Putukate kadumine maailmast – kas paanikaks on põhjust?

Putukate kadumine maailmast – kas paanikaks on põhjust?

Blogi, Teadusuudis
Teadusajakirjandusest on avalikkuseni jõudnud muret tekitavaid andmeid putukate arvukuse ja liigirikkuse katastroofilise vähenemise kohta. Ei ole kahtlustki, et putukatel on meie ökosüsteemide püsimisel kriitiline roll ning ohumärke putukate vähenemise kohta tuleb võtta äärmiselt tõsiselt. Teisalt lugesin mitmelt poolt arvamusi nende uurimuste kehva kvaliteedi kohta. Küsisin seega kahelt putukateadlaselt kommentaari hiljuti avaldatud uurimuste kohta. --------------------------------------------- Esimesena saab sõna Marko Prous, kes on asutuses Senckenberg Deutsches Entomologisches Institut järeldoktor. Viimasel ajal on meedias olnud palju kajastust putukate massilisest väljasuremisest, söandati isegi pakkuda putukate haihtumist 100 aasta pärast. Putukate täielikust väljasuremisest kohe kindlasti rääkida ei saa. Muutusi erinevate liikide arvukuses kahtlemata on, üksikud liigid on ka teadaolevalt täielikult väljassurnud, kuid kas on põhjust paanikaks? Ajakirjas Biological Conservation avaldatud ülevaateartiklis, mis meedias kajastust leidis, keskendusid autorid pigem uuringutele, mis viitasid liikide arvukuse langusele (tulenevalt…
Loe edasi
04nov. 2017 by Tuul Sepp 2 kommentaari
Pildipostitus: Arizona liblikad

Pildipostitus: Arizona liblikad

Blogi
Jätkates eelmise postituse liblikateemat, teen väikese ülevaate kenamatest liblikatest, keda võib kohata Arizonas, kus ma praegu teadustööd tegemas ja elamas olen. Pildid on tehtud Phoenixi botaanikaaia liblikamajas. Kuigi siinsed liblikad on kenad, ei jää Eesti ilusaimad neile kuidagi alla. Pildid on rohkem informatiivse kui kunstlise kvaliteediga, sest esiteks pole ma suurem asi pildistaja, teiseks kasutasin piltide tegemiseks oma telefoni ja kolmandaks rippus pildistamise ajal klammerdudes mu küljes üks kolmeaastane, kes oli otsustanud, et liblikad on ohtlikud loomad. Lisainfoks veel, et monarhliblika erandiga siin postituses toodud liblikatel eestikeelsed liiginimed puuduvad. Olen siin postituses suupärasuse huvides kasutanud ingliskeelsete tavanimede tõlkeid, kuid panen need jutumärkidesse, et rõhutada asjaolu, et need ei ole kuidagi ametlikud nimeversioonid. Siinkohal on oluline ka rõhutada, et eestikeelsete liiginimede andmine peabki jääma ekspertidest komisjonide tööks ning mitte juhutõlgetel põhinevaks. Lindude…
Loe edasi