Sinustki võib saada Spurling

Sinustki võib saada Spurling

Blogi
Oli aasta 2021. Tudengid said teoreetilise ülesande panna nimi samblikule. Pakuti säravaid nimesi, kuid meelde ei jäänud neist ükski. Sama ülesanne aastal 2022, taas ei jää midagi meelde. Mõlemal korral vihjan tudengitele, et kui tuuled soodsad on, saate võib-olla järgmisel aastal lugeda raamatut, mis räägib organismidele nimede panemisest – raamat on töös. Tean seda, sest mingil hetkel küsiti minult arvamust/soovitust raamatu tõlkimiseks. Olin selle vajalikkuses veendunud toona ja ka nüüd, kui tõlge kaante vahel. Stephen B. Heard „Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik“, Argo 2023, tõlkija Lauri Laanisto Seminar 2023. Tudengid otsivad taas samblikule nime. Kuna seminar oli mõne nädala eest, piisavalt lühike aeg, et midagi meenuks, jäi mulle üks pakutud nimi meelde – nägal-varjusamblik, ladinakeelseks nimeks pakuti Chaenotheca avarus. Lisasin salaja tudengi esitluse lõppu lisaslaidi raamatu kaanepildist. Tudeng…
Loe edasi
Putukate kadumine maailmast – kas paanikaks on põhjust?

Putukate kadumine maailmast – kas paanikaks on põhjust?

Blogi, Teadusuudis
Teadusajakirjandusest on avalikkuseni jõudnud muret tekitavaid andmeid putukate arvukuse ja liigirikkuse katastroofilise vähenemise kohta. Ei ole kahtlustki, et putukatel on meie ökosüsteemide püsimisel kriitiline roll ning ohumärke putukate vähenemise kohta tuleb võtta äärmiselt tõsiselt. Teisalt lugesin mitmelt poolt arvamusi nende uurimuste kehva kvaliteedi kohta. Küsisin seega kahelt putukateadlaselt kommentaari hiljuti avaldatud uurimuste kohta. --------------------------------------------- Esimesena saab sõna Marko Prous, kes on asutuses Senckenberg Deutsches Entomologisches Institut järeldoktor. Viimasel ajal on meedias olnud palju kajastust putukate massilisest väljasuremisest, söandati isegi pakkuda putukate haihtumist 100 aasta pärast. Putukate täielikust väljasuremisest kohe kindlasti rääkida ei saa. Muutusi erinevate liikide arvukuses kahtlemata on, üksikud liigid on ka teadaolevalt täielikult väljassurnud, kuid kas on põhjust paanikaks? Ajakirjas Biological Conservation avaldatud ülevaateartiklis, mis meedias kajastust leidis, keskendusid autorid pigem uuringutele, mis viitasid liikide arvukuse langusele (tulenevalt…
Loe edasi
Ussiviin – rästiku needus?

Ussiviin – rästiku needus?

Blogi
Umbes kuu aeg tagasi leidis aset Eestis paraku suurema tähelepanuta jäänud sündmus – maailmakoristuspäev. Üritus oli meie „Teeme Ära!“ kampaanite globaalne edasiarendus, mille eesmärgiks oli tõsta maailmas teadlikkust prügist kui üha hullemast keskkonnaprobleemist, ning korjata vabatahtlike abil looduskeskkonnast üles nii mõnigi prügiobjekt. Mina suundusin sel päeval pisikestele talgutele Setomaale, kus kambaga puhastasime kauni männimetsa veerde peitunud jõledust – prügiga täidetud vana taluaseme vundamendiauku. Ümbertöötlemisele ja ladustamisele vedasime kaks auto järelkärutäit sorteeritud prahti. Põnevamate leidude hulka kuulus ka üks pool-zooloogiline objekt, mida siinkohal teilegi tutvustan. Loendamatu arvu tühjade viinapudelite hulgast tuli välja üks, mis oli täis. Pruunika vedeliku seest paistis pudelisse aetud rästik. [caption id="attachment_1739" align="alignnone" width="400"] Leid prügikoristustalgutelt: madu viinas. Foto: Meel valk[/caption] Folklore.ee andmetel oli ussiviin universaalne ravivahend, mille valmistamiseks püüti kevaditi rästik, aeti elusalt (!) pudelisse, valati viinaga…
Loe edasi
Kas elurikkuse kaitsmine on sentimentaalne ja kasutu ettevõtmine?

Kas elurikkuse kaitsmine on sentimentaalne ja kasutu ettevõtmine?

Blogi
Umbes nädal aega tagasi avaldasid Washington Post, the Independent ja Chicago Tribune artikli, mis pärines George Washingtoni ülikooli bioloogiaprofessori Alexander Pyroni sulest. Artikli põhiidee oli, et ohustatud liikide kaitsmine ei ole vajalik, sest väljasuremised on evolutsiooni loomulikuks osaks. Pyroni argumendid olid järgmised. Massilised väljasuremistelained hävitavad nii ehk naa teatava regulaarsusega suure osa olemasolevaid liike. Umbes 50 kuni 100 miljoni aasta tagant pühitakse nii minema 95% liikidest, kuid nendest ei jää tühja kohta. Kaovad enamasti kehvemini toimetulevad ja keskkonnaga halvemini kohastunud liigid, ning nende asemele tekivad uued, paremini kohastunud liigid. Hetkel on käimas hinnanguliselt kuues selline suur väljasuremistelaine Maa ajaloos, ning selle on põhjustanud looduskeskkonna ümberkujundamine inimeste poolt. Pyroni arvates on inimtegevuse tagajärjeks oleva väljasuremistelainega kaasnev „paanika“ teadlaste hulgas ja laiemalt ühiskonnas ebavajalik, rumal ja kulukas. Liike on alati välja surnud,…
Loe edasi
Pildipostitus: Arizona liblikad

Pildipostitus: Arizona liblikad

Blogi
Jätkates eelmise postituse liblikateemat, teen väikese ülevaate kenamatest liblikatest, keda võib kohata Arizonas, kus ma praegu teadustööd tegemas ja elamas olen. Pildid on tehtud Phoenixi botaanikaaia liblikamajas. Kuigi siinsed liblikad on kenad, ei jää Eesti ilusaimad neile kuidagi alla. Pildid on rohkem informatiivse kui kunstlise kvaliteediga, sest esiteks pole ma suurem asi pildistaja, teiseks kasutasin piltide tegemiseks oma telefoni ja kolmandaks rippus pildistamise ajal klammerdudes mu küljes üks kolmeaastane, kes oli otsustanud, et liblikad on ohtlikud loomad. Lisainfoks veel, et monarhliblika erandiga siin postituses toodud liblikatel eestikeelsed liiginimed puuduvad. Olen siin postituses suupärasuse huvides kasutanud ingliskeelsete tavanimede tõlkeid, kuid panen need jutumärkidesse, et rõhutada asjaolu, et need ei ole kuidagi ametlikud nimeversioonid. Siinkohal on oluline ka rõhutada, et eestikeelsete liiginimede andmine peabki jääma ekspertidest komisjonide tööks ning mitte juhutõlgetel põhinevaks. Lindude…
Loe edasi
Video: kes elab heina sees…

Video: kes elab heina sees…

Blogi
[video width="1920" height="1080" mp4="https://zooloogiablogi.ee/wp-content/uploads/2017/10/grassland_invert_Helm.mp4"][/video]   Seemnekogumise kõrvalsaadused Suvine õiterikas niit koosneb teatavasti lilleilust, lendlevatest kirjudest liblikatest ja sumisevatest mesilastest. Suurem osa niitude loomsest elustikust ei paista aga niidunautlejale esmapilgul silma, vaid toimetab oma tegemisi rohukõrtel, lehtedel, mullapinnal ja selle all. Taimestikul askeldavate oleste nägemiseks on vaja kannatust ja silmateravust ... või siis mehhaniseeritud seemnekogujat. Seemnekoguja kogub kõike, mis taimestikus on lahtist: seemneid, kuivanud taimeosi ja sageli seemnetega võrreldavates kogustes selgrootuid loomi. Kõige nobedamad putukad (kärbsed) muidugi lendavad enne masinasse sattumist minema. Pikaldasema mõtlemisega lendajad (lutikad, mardikad), need, kel lendamine pole veel eakohane (liblikaröövikud, lutikate vastsed) või tiibade puudumise tõttu suisa võimatu (ämblikud), peavad esialgu ootama oma saatust kannatlikult nagu taimeseemnedki seemnekoguja mahukas mürisevas ja rappuvas kõhus. Kogutud seemneid saab kasutada uute niitude loomisel ja kehvas seisundis niitude taastamisel. Loomulikult on…
Loe edasi