Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?

Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?

Blogi
Linn on bioloogide jaoks vastuoluline teema. Valdavalt nähakse linnastumist kui midagi kurja, mis võtab looduslikelt elupaikadelt ruumi ära, hävitab loodusmaastikku, tekitab loomadel suurt stressi ning vähendab taimede liigirikkust. Ka tavakasutuses vastandame me tihtipeale linna ja loodust, küsides näiteks nädalavahetust plaanides: Kas lähme täna linna või loodusesse? Kujutage nüüd korra vaimusilmas ette paika, kus bioloog teeb välitöid. Phoenix, Arizona. Autor: Melicamp, allikas: Wikimedia Commons Kas oli midagi sellist? Tõenäoliselt mitte. See on 5 miljoni elanikuga linnastu USAs Arizonas, Phoenixi linn. See on paik, kus ma tegin kaks aastat oma järeldoktori projekti raames välitöid, uurides linnastumise mõju lindudele. Samal ajal mõtlesin väga palju selle peale, miks on inimestel on linnades hea elada. Ja kuidas saaks olla veel parem. Igal liigil on talle sobiv elupaik. Lendorav sobib ürgmetsa, kajakas merelaiule. Milline on inimese…
Loe edasi
Miks on õppimine raske?

Miks on õppimine raske?

Blogi
Ma teame kõik, et õppimine on kasulik ja suurendab meie võimalusi tulevikus edukas olla. Õppimine suurendab inimese võimalusi elada pikk, õnnelik, terve ja ressursirohke elu ning leida endale kvaliteetne sigimispartner. Kõik see on koondatav evolutsioonibioloogilise mõiste „kohasus“ alla. Õppimine võiks kõigi eelduste kohaselt suurendada meie bioloogilist kohasust. Kui see nii on, siis miks on õppimine ja õpetamine nii rasked? Küsimus „miks“ on ideaalne stardipunkt evolutsioonibioloogia poole pöördumiseks. Inimene on üks loomaliikidest ning meil esinevad tunnused on välja kujundanud evolutsioon. «Mitte miski bioloogias ei oma mõtet ilma evolutsioonita,» on tuntud evolutsioonibioloogi Theodosius Dobzhansky paljutsiteeritud lause. Mina laiendaksin seda tõdemust veelgi – mitte miski elus ei oma mõtet ilma evolutsioonita. Evolutsioon on protsess, mis on kujundanud kõik eluga seotu. Katsetame seda küsimust siis õppimisvõime selgitamiseks. Miks on inimesel välja kujunenud õppimisoskus ning…
Loe edasi
Kas vanad kalakajakad trotsivad vähihaigust?

Kas vanad kalakajakad trotsivad vähihaigust?

Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Vähk on inimliigil tänapäeval üks peamisi suremuse põhjustajaid. Teiste loomaliikide puhul aga pole vähihaigusest teada kuigi palju. Jah, koduloomad, lemmikloomad ja loomaaialoomad surevad tihtipeale samuti vähki, aga looduses elavate loomade surma põhjused tunduvad olema pigem mujal – kisklus, parasiidid, toidunappus. Isekalt pajunevad rakuliinid, mis keelduvad ülejäänud keharakkudega koostööst ning ei allu keha kontrollmehhanismidele, on tegelikult universaalne hulkraksuse probleem. Lühikeses plaanis tundub see ju raku jaoks geniaalne idee – miks näha vaeva koostöö tegemise ja enda allasurumisega, kui saaks hoopis kiiresti iseennast kloonides „igavikku enesele otsida“? Et see pikemas plaanis evolutsiooniline tupiktee on (vähihaige organism sureb), ei takista lühinägelikel rakkudel ikka ja jälle üritamast. Teadusartikli esimene ja viimane autor, Richard Meitern ja Tuul Sepp, arutavad Kakrarahul proove kogudes kalakajakate potentsiaali rahvusvahelises vähiteaduses. Nii on vähikaitse asi, millega iga hulkrakne organism esimestest…
Loe edasi
Teaduslik lestapüük Nõva rannas koos ajakirjaniku ja õpilasteadlasega

Teaduslik lestapüük Nõva rannas koos ajakirjaniku ja õpilasteadlasega

Teaduse köögipoolelt
Teadlase elus tuleb ikka ette olukordi, kus on võimalik lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Kui Risti põhikooli 8-klassi õpilane Anni Hipp palus mul juhendada oma uurimust merereostuse mõjust kaladele ning Vikerraadio ajakirjanik Urmas Vadi soovis tulla mulle üheks päevaks töövarjuks, oli selline võimalus käes. Teadlase töövari olla ei pruugi olla sugugi nii põnev, kui esmapilgul tundub. Enamik aega istub vaene teadlane ju arvutis, analüüsib oma andmeid, kirjutab artikleid ja valmistab loenguid ette. Kui teadlane kord laborist-kontorist välja pääseb, on ta rõõmus nagu kevadine vasikas aasal. Selliseid päevi tuleb minu tööpäevade hulgast aga tikutulega otsida. Nüüd aga pakkisin autosse proovikogumise varustuse (külmakast, skalpellid-käärid, tuubid proovide jaoks, mõõtmisriistad, süstlad jne), kummikud ja sooja jope, kutsusin lisaks ajakirjanikule toeks kaasa ka merebioloogia „veterani“ ja kaas-zooloogiablogija Randel Kreitsbergi ning asusime kell viis hommikul Tartust…
Loe edasi
Zooloogiline kommentaar tolerantsuse paradoksile

Zooloogiline kommentaar tolerantsuse paradoksile

Blogi
Inimühiskonnas toimuvad protsessid sarnanevad looduses toimuvale rohkem, kui meile tunnistada meeldib. Samas annab meie käitumismustrite looduslike analoogide analüüsimine meile võimaluse astuda samm eemale ja iseennast kõrvalt vaadata. Kui palju meie käitumisviisidest täiesti vabad ning kui palju on meie kaasasündinud kohastumuste vili? Loomaökoloogidele heidetakse ühelt poolt ette loomade käitumise tõlgendamisel liigset antropomorfsust, teistpidi aga inimese käitumise seletamisel liigset paralleelide tõmbamist teiste loomaliikidega. On selge, et zooloogi jaoks on inimese teiste loomaliikidega ühte patta panemine loomulikum kui ülejäänud „looduse krooni“ esindajate jaoks, kellest paljudes inimese vaatlemine loomariigi esindajana ebamugavust tekitab. Teadvustades eelmises lõigus kirjeldatud ohtu, jagan siiski mõtteid, mida minus kui zooloogis ja loomade käitumise uurijas tekitavad arutlused tolerantsuse piiride osas ühiskonnas. Peamiselt puudutab see küsimust „Kas ebatolerantsust peaks tolereerima?“ aga ka Jan Kausi hiljutises arvamusavalduses püstitatud küsimust, kas liberaalse demokraatia abil…
Loe edasi
Müüdimurdjad! Kuidas alusteadlased ettevõtlusesse panustavad: kolm kogemuslugu

Müüdimurdjad! Kuidas alusteadlased ettevõtlusesse panustavad: kolm kogemuslugu

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Teaduse rahastamise suurendamisel on kahtlemata oluline silmas pidada, et sellel oleks ka positiivne mõju ühiskonna ja majanduse arengusse. Et see raha oleks riigi jaoks positiivse ootusega investeering. Seetõttu on välja pakutud, et raha võiks eelistatult suunata rakendusteadustesse ning alusteadused kui „teadlaste isikliku uudishimu rahuldamine“ prioriteetide hulgast välja jätta. Kas aga alus- ja rakendusteadusi saab niimoodi eristada ja vastandada? Alusteadustest kasvavad välja uued avastused, ideed ja lahendused, mis järk-järgult jõuavad ka ühiskonnani. Alusteadusi rahastades hoiame õppejõude, teadlasi ja professoreid, kes teadustööd tehes uusimate teadustulemustega hästi kursis on ja neid ühiskonda vahendada saavad. Tippteaduslik uurimistöö iseenesest viib sageli rakendusteaduslike projektideni ning ettevõtluskoostööni. Unustada ei tohi aga seda, et alusteadustega tegelevad teadlased koolitavad välja särasilmseid noori inimesi nii loengutes kui ka juhendajatena teadustöös. Olles saanud tugeva põhja teadusliku meetodi rakendamises, erialakirjanduse läbitöötamises ning…
Loe edasi
Putukate kadumine maailmast – kas paanikaks on põhjust?

Putukate kadumine maailmast – kas paanikaks on põhjust?

Blogi, Teadusuudis
Teadusajakirjandusest on avalikkuseni jõudnud muret tekitavaid andmeid putukate arvukuse ja liigirikkuse katastroofilise vähenemise kohta. Ei ole kahtlustki, et putukatel on meie ökosüsteemide püsimisel kriitiline roll ning ohumärke putukate vähenemise kohta tuleb võtta äärmiselt tõsiselt. Teisalt lugesin mitmelt poolt arvamusi nende uurimuste kehva kvaliteedi kohta. Küsisin seega kahelt putukateadlaselt kommentaari hiljuti avaldatud uurimuste kohta. --------------------------------------------- Esimesena saab sõna Marko Prous, kes on asutuses Senckenberg Deutsches Entomologisches Institut järeldoktor. Viimasel ajal on meedias olnud palju kajastust putukate massilisest väljasuremisest, söandati isegi pakkuda putukate haihtumist 100 aasta pärast. Putukate täielikust väljasuremisest kohe kindlasti rääkida ei saa. Muutusi erinevate liikide arvukuses kahtlemata on, üksikud liigid on ka teadaolevalt täielikult väljassurnud, kuid kas on põhjust paanikaks? Ajakirjas Biological Conservation avaldatud ülevaateartiklis, mis meedias kajastust leidis, keskendusid autorid pigem uuringutele, mis viitasid liikide arvukuse langusele (tulenevalt…
Loe edasi
Miks teadlased ikka veel protestivad?

Miks teadlased ikka veel protestivad?

Blogi, Teadusuudis
Läinud nädalal andsin Aktuaalsele Kaamerale lühikese intervjuu teaduse rahastamise teemal. Mulle anti ülesandeks vastata küsimusele „Miks teadlased ikka veel protestivad?“ nii lihtsalt ja selgelt, kui võimalik. Ettevalmistus oli loomulikult põhjalikum, kui eetrisse jõudis. Kogusin lugusid ja kogemusi Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmetelt, arutlesin kolleegidega, lihvisin ja silusin mõtteid ja ideid. Kasutan siinkohal võimalust Zooloogiablogi vahendusel avaldada ka pikemad ja põhjalikumad vastused ajakirjaniku Heleri Alli küsimustele. Üleeile seisti Stenbocki maja ees plakatitega, mis küsisid miks riik ei usalda ega väärtusta oma teadlasi. Ons see seis täna tõesti teadlase jaoks nii keeruline? Nii see tõepoolest hetkel tundub. Isegi praeguse lisanduva teadusrahastuse valgus on selgelt näha, et riik tahab teadust ülalt-alla mehhanismidega kontrollida, usaldamata, et teadlased ise võiksid osata või tahta oma teadustööga ühiskonna paremaks muutumisse panustada. Teadlase väljaõpe kestab minimaalselt 9 aastat,…
Loe edasi
Kas linn võib põhjustada metsikutel loomadel vähki?

Kas linn võib põhjustada metsikutel loomadel vähki?

Blogi, Teadusuudis
Koos inimkonna kiire kasvuga kasvavad ka linnad. Üha kasvav osakaal inimpopulatsioonidest elab linnades. Selle tulemusena on järjest rohkem looduslikke maastikke linnastunud. Linnade mõju ulatub aga linnapiiridest kaugemale. Linnasid siduvad transpordivõrgustikud, sealt pärinev õhureostus ning prügi mõjutavad üha enamaid looduslikke elupaiku ning praeguseks on inimmõjudest täiesti puutumata vaid murdosa maa elupaikadest. Üha suurem osa inimkonnast elab linnades. Originaali allikas: Wikipedia, autor: Akatamn Linnadesse ei satu metsikud loomad aga vaid juhuslikult, nende elupaikade järk-järgulise linnastumise tulemusena. Linn meelitab loomi, täpselt samamoodi nagu inimesi. Inimesi meelitab linna ressursirohkus, stabiilne elukeskkond, mugavus, meelelahutus. Mis on linnakeskkonna juures aga ühele metsloomale meelitavat? Esiteks on linnades rohkem toitu leida. Inimesed toidavad oma aedades linde ja muidki loomi, lisaks on palju toitu saadaval prügis. Linnades on alati leida vett. Linnas on kliima stabiilsem ning majade-aedade-parkide vaheldumisega on…
Loe edasi
Tondikakk ja ilutulestik

Tondikakk ja ilutulestik

Blogi
Käisin lastega vaatamas vahvat loodusfilmi "Eia jõulud tondikakul", mis oli kahtlemata üks viimase aja toredamaid kinoelamusi. Film tõi laste teadvusesse ohustatud liikide elupaikade kaitse vajaduse ning inspireeris ilmselt nii mõndagi last looduses rohkem ringi liikuma ja loomi tähele panema. Minugi 8-aastane poeg müttas möödunud nädalavahetusel kakkusid otsides koos tädipojaga tundide kaupa metsas, binoklid kaela ümber ning fotoaparaadid valmis. Matkameeste uhkeks saagiks oli udune pilt leevikesest. Filmis avastavad lapsed habekaku pesitsuspaiga, mis filmi lõpuks kaitse alla võetakse, et keelata metsas raietegevus. Minus tekitas aga segadust hetk filmi lõpus, kui tegelased sealsamas metsas ilutulestikku vaadates uue aasta saabumist tähistasid. Kuidas võiks ilutulestik häirida nüüdseks kaitsealuses metsas elavaid toredaid loomi, kellega me filmi jooksul nii kenasti tutvusime? Kas ilutulestik võiks minema pelutada metsa endale pesaks valinud habekaku? Millised piirangud üldse kehtivad I kategooria…
Loe edasi