Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist
Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist
Marko Mägi
6. jaanuar 2024
Autor ei ole just tagasihoidlik, ei hoia enesekiiusega kokku. Tavaliselt tekitaks see minus võõristust, kuid kui mehel on sipelgate uurimisel (ja käitumisökoloogias) suured teened, siis või
Sügis-tondihobude ränne Kabli linnujaamas
Sügis-tondihobude ränne Kabli linnujaamas
Marko Mägi
2. oktoober 2023

Sarnaselt lindudele rändavad ka mitmed putukad, kuid putuka rände tuvastamine on keerulisem, sest nad on väikesed ja neid on raske märgistada – taaspüügid on üliharvad või lausa välistatud. Seetõttu teame putukate rändest vähe, veidi on teada liblikate ja kiilide rändest. Kabli linnujaamast püütud sügis-tondihobusid uurides saadi nii mõndagi huvitavat teada meie kiilide rändest.

Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena?
Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena?
Marko Mägi
3. september 2023
Erinevad objektidega tegelemine, näiteks nendega mängimine, on üsna tavaline paljudel liikidel; see aitab kaasa sensomotoorika ja kognitiivsete võimete arengule. Tööriistade kasutamine ei o
“Kas oleme piisavalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad” (ja tunnetuslik emotsioonipuhang)
“Kas oleme piisavalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad” (ja tunnetuslik emotsioonipuhang)
Marko Mägi
6. august 2023

Taas sattus mu kätte üks loomaraamat, täpsemalt öeldes raamat loomade käitumisest, mis käitumishuvilistele meele järgi võib olla. Autor on väärikas loomade käitumist uurinud (seni uuriv teadlane), kes on ülepeakaela teaduses, avaldab teadusartikleid tänini.

Vali kirsse hoolega ehk kuidas pisendada paberil kliimakriisi
Vali kirsse hoolega ehk kuidas pisendada paberil kliimakriisi
Marko Mägi
14. juuli 2023
On taunitav, kui isikliku agenda ajamiseks painutatakse allikaid endale sobivasse vormi – kirsside noppimine jäägu aiapidajale (lahkemad võivad selle töö rästastele jätta). Tegu on vas
“Leinav aju” – abiks inimese mõistmisel
“Leinav aju” – abiks inimese mõistmisel
Marko Mägi
24. juuni 2023

Mai kuu. Päikseline kevadpäev. Tartus toimub kirjandusfestival Prima Vista 2023. Raekoja platsil on raamatulaat. Vestlen mikrofoni ees linnuraamatutest, sest nii paluti – neist peaksin ma ju mõndagi teadma. Pärast vestlust uudistan kaupa. Kirjastus Argo leti juurest lahkun trükisooja raamatuga „Leinav aju“. Kaanepildi järgi võiks arvata, et tegu on naistekaga, kuid raamatu alapealkiri „Kuidas me armastusest ja kaotusest õpime“ lubab aimata, et tegu on aimekirjandusega (eks ma ikka tean, millist kirjavara Argo üllitab, kuid püüdsin asjatundmatu lugeja nahka pugeda).

Sinustki võib saada Spurling
Sinustki võib saada Spurling
Marko Mägi
9. aprill 2023

Oli aasta 2021. Tudengid said teoreetilise ülesande panna nimi samblikule. Pakuti säravaid nimesi, kuid meelde ei jäänud neist ükski. Sama ülesanne aastal 2022, taas ei jää midagi meelde. Mõlemal korral vihjan tudengitele, et kui tuuled soodsad on, saate võib-olla järgmisel aastal lugeda raamatut, mis räägib organismidele nimede panemisest – raamat on töös.

„Lennud unes ja ilmsi“ ehk kuidas ma Dawkinsile vastu hakkasin
„Lennud unes ja ilmsi“ ehk kuidas ma Dawkinsile vastu hakkasin
Marko Mägi
17. märts 2023

Mõne aja eest, ei mäletagi enam täpselt millal, küsiti kas olen nõus olema toeks tõlkele, et teaduslik pool vinks-vonks oleks. Mis raamat? Selgub, et hiljuti ilmavalgust näinud R. Dawkinsi teos. Võtab põlvist nõrgaks. Kui aimekirjanduses on suuri tegijaid, siis üks staar on kindlasti Dawkinsi evolutsiooni lahkavad raamatud. Kes olen mina, et heita pilk tema ridadele? Kas olen selle vääriline? Ärevus on hinges.

“Geniaalsed linnud” – tõlkesse kadunud, erutav lugemine linnuökoloogile
“Geniaalsed linnud” – tõlkesse kadunud, erutav lugemine linnuökoloogile
Marko Mägi
26. jaanuar 2023

„Geniaalsed linnud“ (Tänapäev 2018, originaal: Jennifer Ackerman „The Genius of Birds“, 2016, Penguin Press) on vana raamat, kuid kummalisel kombel ei olnud ma seda seni märganud. Lähtudes kõnekäänust „kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja“ võikski raamatu unustada, kuid et see mulle siiski silma jäi, silma piltlikult öeldes siniseks lõi, võtan loetut kommenteerida.

<strong>Lugemissoovitus. „Ootamatu tõde loomadest“</strong>
Lugemissoovitus. „Ootamatu tõde loomadest“
Marko Mägi
16. jaanuar 2023

Loomahuvilistel tasub pilk pöörata raamatu „Ootamatu tõde loomadest“ poole, autor Lucy Cooke. Autor on zooloogi haridusega, kuid on loomade ja looduse vahendamisel tegutsenud erinevates meediumites, reisinud-näinud palju ja jagab seda ka lugejaga. Hea jutuvestmise oskus ja autori isiklik kogemus lisavad tekstile tublisti värvi.

Juhan Auli mälestused „Mõned reakesed, meelelahutuseks“
Juhan Auli mälestused „Mõned reakesed, meelelahutuseks“
Marko Mägi
5. november 2022

Ilmselt ei ole bioloogi, kes ei ole õpingute vältel kokku puutunud Auli nimega. Isegi botaanikat, mükoloogiat, lihhenoloogiat või teisi väheliikuvaid organisme sümpaatsemaks pidavad tudengid on mingil hetkel kasvõi hetkeks peos hoidnud Juhan Auli zooloogia raamatuid, olgu selleks „Selgroogsete zooloogia“, „Zooloogia võõrsõnade leksikon“ või „Eesti NSV imetajad“

Tuugen peletab metsast nahkhiire
Tuugen peletab metsast nahkhiire
Marko Mägi
18. oktoober 2022

Tuugenite püstitamine metsa on Kesk- ja Põhja-Euroopas hoogustumas. Saksamaa metsades on 2000 tuugenit, mis on 7,5% kõigist sealsetest maismaale kerkinud tuugenitest. Euroopas on uuritud tuugenite mõju lindudele ja nii mõndagi on teada, kuid lisaks lendavad öösel taevas nahkhiired, kelle elust teame märksa vähem. Nüüd aga selgus, et tuugenid peletavad metsas toituvaid nahkhiiri.

“Kurjad putukad” – raamat julgele
“Kurjad putukad” – raamat julgele
Marko Mägi
7. september 2022
Miks ei ole täna võimalik Euroopas juua veini, mis pärineb algupärastest iidsetest viinamarjasortidest? Kes on need olesed, kes kõik sind hammustada või pista tahavad? Mida kõike nad suudav
Inimene kiirendas mammutite väljasuremist
Inimene kiirendas mammutite väljasuremist
Marko Mägi
18. august 2022

Miks kadus viimane mammut? Teadlased on pead murdnud pikalt, ühtset vastust ei ole tänini. On andmeid, mis viitavad kliima muutumise mõjule – suured taimtoidulised loomad ei suutnud muutuvate oludega kohaneda, kuid on vihjeid ka inimese rollile. Värskest uuringust selgub, et inimesel oli samuti oluline roll mammuti (Mammuthus primigenius) väljasuremisel Euraasias.

Soovituslik lugemine zooloogile
Soovituslik lugemine zooloogile
Marko Mägi
30. juuni 2022

„Kuidas küll selline raamat minust märkamatult mööda on läinud?“ küsisin eneselt, kui juhuslikult raamatupoes Marju Kõivupuu raamatut “Loomad eestlaste elus ja folklooris” silmasin. Tekkis huvi, vaatasin, sirvisin ja nii see mu omaks sai. Asusin innukalt lugema.

Uuringud kinnitavad kodukassi laastavat mõju loomastikule
Uuringud kinnitavad kodukassi laastavat mõju loomastikule
Marko Mägi
13. juuni 2022

Omapäi tegutsev kodukass on oht loomastikule. Pelgalt kassi kohalolu tekitab loomades hirmu, mis mõjutab metslooma füsioloogiat, käitumist ja liikumisi. Lisaks levitavad kassid inimestele, mets- ja koduloomadele ohtlikke haigusi (nt marutaud ja toksoplasmoos). Senistest uuringutest järeldub, et kassil on selge negatiivne mõju metsloomadele.

Mitmekesises metsas on inimest ohustavaid  puuke vähem
Mitmekesises metsas on inimest ohustavaid puuke vähem
Marko Mägi
6. juuni 2022

Puuk on Euroopa metsade ohtlikuim loom, sest kannab mitmeid ohtlikke haigusi, näiteks entsefaliiti või borrellioosi. Entsefaliidi vastu saab end vaktsineerida, borrellioosi vastu mitte. Puugiliike on erinevaid, neist üks arvukaim on võsapuuk Ixodes ricinus.

“Ürgema needus” avab inimese bioloogilist tausta
“Ürgema needus” avab inimese bioloogilist tausta
Marko Mägi
1. juuni 2022

Raivo Mänd ilmustas lühikese aja jooksul juba teise raamatu, seekord kirjastuselt Varrak. Kui eelmises avas ta iseennast, siis äsja kaante vahele saanud „Ürgema needuses“ avab ta inimest liigina ja teeb üsna veenvalt selgeks, et piltlikult öeldes oleme kõik lihtsalt ahvid selles hullumeelses (evolutsioonilises) maailmas. Sellega võikski lõpetada, kuid et raamatu sisu on intrigeeriv, siis valgustan veidi kaante vahel olevat.

Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri
Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri
Randel Kreitsberg
29. november 2021
Tartu Ülikooli teadlased on taas talvistel välitöödel uurimislaevaga Walther Herwig III. Meie töögrupist on laevas Randel Kreitsberg ja Ciara Baines. Peame välitööde päevikut, saadame pilte
„Meie lapse loomaraamatu“ telgitagused
„Meie lapse loomaraamatu“ telgitagused
Marko Mägi
10. november 2021
Äsja ilmunud imetajaid tutvustava raamatu „Meie lapse loomaraamat: imetajad“ autoritele (Marko Mägi ja Grete Alt) on see juba teine sarnane raamat – eelmisel sügisel sai kaante vehele „Meie
Silmatorkavale kaasale ei tasu aega raisata
Silmatorkavale kaasale ei tasu aega raisata
Marko Mägi
1. juuli 2021
Kirgas värv näitab isendi kvaliteeti – vaid parimad saavad endale lubada kirgast rüüd (värv võib olla ka hoiatav, kuid sellel hetkel ei peatu). Selgroogsete seas on isased reeglina emastest
Pikk tee uuringuideest avaldatud artiklini – kadalipp või seiklus?
Pikk tee uuringuideest avaldatud artiklini – kadalipp või seiklus?
Tuul Sepp
1. aprill 2021

Milline on teekond uuringu ideest teadusartikli ilmumiseni? Mõnikord pikem, mõnikord lühem. Selle kalakajakate uuringu puhul tegid proovid tiiru peale poolele maakerale ning ideest avaldamiseni läks üle 4 aasta.

Teesoolamine nõrgendab kiilivastse tervist
Teesoolamine nõrgendab kiilivastse tervist
Marko Mägi
25. jaanuar 2021
Lund teeserva lennutades sõidab lumesahk maanteel, masin puistab teele soola, mis sulatab teelt lume ja jää. Soolane sulavesi valgub kraavi ning teistesse väikeveekogudesse, kus askeldavad
Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri
Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri
Randel Kreitsberg
2. detsember 2020

Järjekordsed välitööd said alguse, uurimaks meie lähimaid meresid, siinset reostust ja kalade tervist. Ekspeditsioon toimub koostöös Thüneni Instituudiga, nende teaduslaeval Walther Herwig III ning järgnevate nädalate jooksul jõuame nii Põhjamerele, Taani väinadesse kui ka Läänemerele.

Kuidas tuli esimene loom?
Kuidas tuli esimene loom?
Tuul Sepp
26. november 2020

Et alustada lugu esimesest loomast, peame minema ajas tagasi 150 aastat. Esimest looma nähti esimest korda Austrias Grazi linnas, kus üks loomateadlane uuris oma akvaariumi sisu ja leidis seal midagi imelikku.

Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti, sure noorelt?
Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti, sure noorelt?
Marko Mägi
2. november 2020
Hiljuti oli meedias Eesti suusaspordi dopinguskandaali järjekordne peatükk: Mati Alaveri päevikust leiti muu seas ka märkmeid kasvuhoormooni IGF-1 kohta (inglk insulin-like growth factor),
Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat
Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat
Marko Mägi
19. oktoober 2020
Geneetiliselt on emas- ja isasloomad erinevad, paljudel liikidel peegeldub see ka välimuses. Aeg-ajalt kohtab sugulise dimorfismiga liikide seas isendeid, kelle välimuse järgi on keeruline
Vastu muutustele – mida teevad liblikad homme?
Vastu muutustele – mida teevad liblikad homme?
Marko Mägi
12. oktoober 2020
Kliimasoojenemise mõjud avalduvad looduses väga mitmekesisel moel, alates sellest, et paljude liikide levila on nihkunud järjest põhja poole, kuni selleni, et soojemates oludes jäävad isend
Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?
Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?
Tuul Sepp
7. oktoober 2020

Meie linnadesse võib mahtuda päris palju liigirikkust, mitmekesiseid elupaiku ja looduse pakutavaid hüvesid, kui me vaid oskaksime vältida ökoloogilist lõksu.

Kuidas kodustada rebast?
Kuidas kodustada rebast?
Marko Mägi
5. oktoober 2020
Zooloogiahuvilisel, kuid miks mitte ka Eesti teadusajaloost huvitujal, on põhjust rõõmustada, sest eestikeelsena ilmus Lee Alan Dugatkini ja Ljudmila Truti raamat „Kuidas kodustada rebast (

Mis blogi see on?

Zooloogid 2.0 tähistab intrigeerivalt ja kujundlikult vajadust pöörata uus lehekülg zooloogiks ja teadlaseks olemise juures. Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider. Meie eesmärk ongi selle blogi kaudu pakkuda teadmistepõhist ning sõltumatut infot nii igapäevaste zooloogiliste uudiste valguses kui ka meie endi tegemiste ja teadustöö köögipoole kohta. Loodetavasti pakume teile ka meelelahutust, sest teadus ja eriti zooloogia on lihtsalt niivõrd põnev!

Home page

Tegijad