Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat
Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat
Marko Mägi
19. oktoober 2020
Geneetiliselt on emas- ja isasloomad erinevad, paljudel liikidel peegeldub see ka välimuses. Aeg-ajalt kohtab sugulise dimorfismiga liikide seas isendeid, kelle välimuse järgi on keeruline
Vastu muutustele – mida teevad liblikad homme?
Vastu muutustele – mida teevad liblikad homme?
Marko Mägi
12. oktoober 2020
Kliimasoojenemise mõjud avalduvad looduses väga mitmekesisel moel, alates sellest, et paljude liikide levila on nihkunud järjest põhja poole, kuni selleni, et soojemates oludes jäävad isend
Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?
Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?
Tuul Sepp
7. oktoober 2020

Meie linnadesse võib mahtuda päris palju liigirikkust, mitmekesiseid elupaiku ja looduse pakutavaid hüvesid, kui me vaid oskaksime vältida ökoloogilist lõksu.

Kuidas kodustada rebast?
Kuidas kodustada rebast?
Marko Mägi
5. oktoober 2020
Zooloogiahuvilisel, kuid miks mitte ka Eesti teadusajaloost huvitujal, on põhjust rõõmustada, sest eestikeelsena ilmus Lee Alan Dugatkini ja Ljudmila Truti raamat „Kuidas kodustada rebast (
Miks on õppimine raske?
Miks on õppimine raske?
Tuul Sepp
26. september 2020

Õppimine võiks kõigi eelduste kohaselt suurendada meie bioloogilist kohasust. Kui see nii on, siis miks on õppimine ja õpetamine nii rasked?

Kas kalad põevad vähki?
Kas kalad põevad vähki?
Randel Kreitsberg
14. juuli 2020

Järgnev lugu pole mitte kodusest jõevähist, ega isegi signaalvähist ja teistest ohtlikest võõrliikidest, vaid kurikuulsast haigusest, mis kimbutab suure osa inimkonna tervist. Lühike vastus on “jah” – vähki leidub ka kaladel.

Kas vanad kalakajakad trotsivad vähihaigust?
Kas vanad kalakajakad trotsivad vähihaigust?
Tuul Sepp
24. juuni 2020

Vähk on inimliigil tänapäeval üks peamisi suremuse põhjustajaid. Et paremini mõista looduse poolt kaasa antud vähikaitset, tuleb aga pöörduda liikide poole, kellel vähk on haruldane.

Koroonamatk vol 2 ehk kuidas looduse jälgi lugeda
Koroonamatk vol 2 ehk kuidas looduse jälgi lugeda
Randel Kreitsberg
6. aprill 2020

Metsas matkata on hoopis põnevam, kui oskad ümbritsevatest jälgedest huvitavat infot välja lugeda. Kes on siin käinud, söönud, maganud… Jagame veidi oma teadmisi ühe väga tavalise poolmetsiku perejalutuskäigu põhjal.

Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükike
Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükike
Randel Kreitsberg
1. aprill 2020

Teadlased on viimased 10-15 aastat töötanud selle kallal, et teada saada, millised on mikroplasti kogused keskkonnas ja kuidas mõjutab see kõik elusorganisme, sealhulgas inimest. Anname neist uuringutest ülevaate ja tutvustame esimesi andmeid Eesti rannikumere kohta.

Uued pandeemiad on siin, et jääda, kui inimkond ei muutu
Uued pandeemiad on siin, et jääda, kui inimkond ei muutu
Ants Tull
24. märts 2020
Nahkhiired on ühed võimalikud koroonaviiruse levitajad. Teadlaste sõnul pole nahkhiired siiski haiguse ülekandumises süüdi, vaid selle eest vastutab inimene, kes on planeedi ümberkujundanud

Mis blogi see on?

Zooloogid 2.0 tähistab intrigeerivalt ja kujundlikult vajadust pöörata uus lehekülg zooloogiks ja teadlaseks olemise juures. Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider. Meie eesmärk ongi selle blogi kaudu pakkuda teadmistepõhist ning sõltumatut infot nii igapäevaste zooloogiliste uudiste valguses kui ka meie endi tegemiste ja teadustöö köögipoole kohta. Loodetavasti pakume teile ka meelelahutust, sest teadus ja eriti zooloogia on lihtsalt niivõrd põnev!

Home page

Tegijad