Uuringud kinnitavad kodukassi laastavat mõju loomastikule
Marko MägiOmapäi tegutsev kodukass on oht loomastikule. Pelgalt kassi kohalolu tekitab loomades hirmu, mis mõjutab metslooma füsioloogiat, käitumist ja liikumisi. Lisaks levitavad kassid inimestele, mets- ja koduloomadele ohtlikke haigusi (nt marutaud ja toksoplasmoos). Senistest uuringutest järeldub, et kassil on selge negatiivne mõju metsloomadele.
Mitmekesises metsas on inimest ohustavaid puuke vähem
Marko MägiPuuk on Euroopa metsade ohtlikuim loom, sest kannab mitmeid ohtlikke haigusi, näiteks entsefaliiti või borrellioosi. Entsefaliidi vastu saab end vaktsineerida, borrellioosi vastu mitte. Puugiliike on erinevaid, neist üks arvukaim on võsapuuk Ixodes ricinus.
“Ürgema needus” avab inimese bioloogilist tausta
Marko MägiRaivo Mänd ilmustas lühikese aja jooksul juba teise raamatu, seekord kirjastuselt Varrak. Kui eelmises avas ta iseennast, siis äsja kaante vahele saanud „Ürgema needuses“ avab ta inimest liigina ja teeb üsna veenvalt selgeks, et piltlikult öeldes oleme kõik lihtsalt ahvid selles hullumeelses (evolutsioonilises) maailmas. Sellega võikski lõpetada, kuid et raamatu sisu on intrigeeriv, siis valgustan veidi kaante vahel olevat.
Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri
Randel Kreitsberg
„Meie lapse loomaraamatu“ telgitagused
Marko Mägi
Silmatorkavale kaasale ei tasu aega raisata
Marko Mägi
Pikk tee uuringuideest avaldatud artiklini – kadalipp või seiklus?
Tuul SeppMilline on teekond uuringu ideest teadusartikli ilmumiseni? Mõnikord pikem, mõnikord lühem. Selle kalakajakate uuringu puhul tegid proovid tiiru peale poolele maakerale ning ideest avaldamiseni läks üle 4 aasta.
Teesoolamine nõrgendab kiilivastse tervist
Marko Mägi
Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri
Randel KreitsbergJärjekordsed välitööd said alguse, uurimaks meie lähimaid meresid, siinset reostust ja kalade tervist. Ekspeditsioon toimub koostöös Thüneni Instituudiga, nende teaduslaeval Walther Herwig III ning järgnevate nädalate jooksul jõuame nii Põhjamerele, Taani väinadesse kui ka Läänemerele.
Kuidas tuli esimene loom?
Tuul SeppEt alustada lugu esimesest loomast, peame minema ajas tagasi 150 aastat. Esimest looma nähti esimest korda Austrias Grazi linnas, kus üks loomateadlane uuris oma akvaariumi sisu ja leidis seal midagi imelikku.
Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti, sure noorelt?
Marko Mägi
Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat
Marko Mägi
Vastu muutustele – mida teevad liblikad homme?
Marko Mägi
Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?
Tuul SeppMeie linnadesse võib mahtuda päris palju liigirikkust, mitmekesiseid elupaiku ja looduse pakutavaid hüvesid, kui me vaid oskaksime vältida ökoloogilist lõksu.
Kuidas kodustada rebast?
Marko MägiMis blogi see on?
Zooloogid 2.0 tähistab intrigeerivalt ja kujundlikult vajadust pöörata uus lehekülg zooloogiks ja teadlaseks olemise juures. Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider. Meie eesmärk ongi selle blogi kaudu pakkuda teadmistepõhist ning sõltumatut infot nii igapäevaste zooloogiliste uudiste valguses kui ka meie endi tegemiste ja teadustöö köögipoole kohta. Loodetavasti pakume teile ka meelelahutust, sest teadus ja eriti zooloogia on lihtsalt niivõrd põnev!
