Kuidas tuli esimene loom?
Kuidas tuli esimene loom?
Tuul Sepp
26. november 2020

Et alustada lugu esimesest loomast, peame minema ajas tagasi 150 aastat. Esimest looma nähti esimest korda Austrias Grazi linnas, kus üks loomateadlane uuris oma akvaariumi sisu ja leidis seal midagi imelikku.

Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti, sure noorelt?
Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti, sure noorelt?
Marko Mägi
2. november 2020
Hiljuti oli meedias Eesti suusaspordi dopinguskandaali järjekordne peatükk: Mati Alaveri päevikust leiti muu seas ka märkmeid kasvuhoormooni IGF-1 kohta (inglk insulin-like growth factor),
Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat
Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat
Marko Mägi
19. oktoober 2020
Geneetiliselt on emas- ja isasloomad erinevad, paljudel liikidel peegeldub see ka välimuses. Aeg-ajalt kohtab sugulise dimorfismiga liikide seas isendeid, kelle välimuse järgi on keeruline
Vastu muutustele – mida teevad liblikad homme?
Vastu muutustele – mida teevad liblikad homme?
Marko Mägi
12. oktoober 2020
Kliimasoojenemise mõjud avalduvad looduses väga mitmekesisel moel, alates sellest, et paljude liikide levila on nihkunud järjest põhja poole, kuni selleni, et soojemates oludes jäävad isend
Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?
Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?
Tuul Sepp
7. oktoober 2020

Meie linnadesse võib mahtuda päris palju liigirikkust, mitmekesiseid elupaiku ja looduse pakutavaid hüvesid, kui me vaid oskaksime vältida ökoloogilist lõksu.

Kuidas kodustada rebast?
Kuidas kodustada rebast?
Marko Mägi
5. oktoober 2020
Zooloogiahuvilisel, kuid miks mitte ka Eesti teadusajaloost huvitujal, on põhjust rõõmustada, sest eestikeelsena ilmus Lee Alan Dugatkini ja Ljudmila Truti raamat „Kuidas kodustada rebast (
Miks on õppimine raske?
Miks on õppimine raske?
Tuul Sepp
26. september 2020

Õppimine võiks kõigi eelduste kohaselt suurendada meie bioloogilist kohasust. Kui see nii on, siis miks on õppimine ja õpetamine nii rasked?

Kas kalad põevad vähki?
Kas kalad põevad vähki?
Randel Kreitsberg
14. juuli 2020

Järgnev lugu pole mitte kodusest jõevähist, ega isegi signaalvähist ja teistest ohtlikest võõrliikidest, vaid kurikuulsast haigusest, mis kimbutab suure osa inimkonna tervist. Lühike vastus on “jah” – vähki leidub ka kaladel.

Kas vanad kalakajakad trotsivad vähihaigust?
Kas vanad kalakajakad trotsivad vähihaigust?
Tuul Sepp
24. juuni 2020

Vähk on inimliigil tänapäeval üks peamisi suremuse põhjustajaid. Et paremini mõista looduse poolt kaasa antud vähikaitset, tuleb aga pöörduda liikide poole, kellel vähk on haruldane.

Mis blogi see on?

Zooloogid 2.0 tähistab intrigeerivalt ja kujundlikult vajadust pöörata uus lehekülg zooloogiks ja teadlaseks olemise juures. Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider. Meie eesmärk ongi selle blogi kaudu pakkuda teadmistepõhist ning sõltumatut infot nii igapäevaste zooloogiliste uudiste valguses kui ka meie endi tegemiste ja teadustöö köögipoole kohta. Loodetavasti pakume teile ka meelelahutust, sest teadus ja eriti zooloogia on lihtsalt niivõrd põnev!

Home page

Tegijad