Saame tuttavaks: ehmestiivalised (“puruvanad”)
8. november 2018
Juba pikemat aega on blogi autoritel olnud plaan asuda tutvustama vähemtuntud, kuid sellegipoolest levinud loomaliike, kellega me igapäevaselt kokku puutume. Selle loo peategelane paaritus külmast novembrikuust hoolimata mu maja kõrval koltunud heinakõrrel. Eesti Maaülikooli vanemteadur Henn Timm määras putuka ehmestiivaliste, teisisõnu ka puruvanade, sekka. Saame tuttavaks! 
Konnade keeruline ja mürgine elu
29. oktoober 2018
Tartu Ülikooli teadlased Elin Soomets ja Riinu Rannap tutvustavad hiljutise konnamürgitusjuhtumi valguses, kas ka meie kärnkonnade mürki peaks kartma. Mida head või halba kärnkonna limpsimisest juhtuda võib ja kuidas meie konnadel üleüldse läheb. 
Ussiviin – rästiku needus?
10. oktoober 2018
Maailmakoristuspäeva prügitalgutel suundusin Setomaale, kus kambaga puhastasime kauni männimetsa veerde peitunud jõledust – prügiga täidetud vana taluaseme vundamendiauku. Loendamatu arvu tühjade viinapudelite hulgast tuli välja üks, mis oli täis. Pruunika vedeliku seest paistis pudelisse aetud rästik. 
Miks kullid just praegu kanu ründavad?
25. september 2018
Nii sotsiaalmeedias kui ka kanu kasvatavate tuttavate seas on viimase paari nädala jooksul kuulda olnud arvukalt juhtumeid kanu rünnanud kullidest. Ka minul endal ründas väikest konnakotkast meenutav röövlind kohe koduõue peal suurt kana ja jäi sinnasamasse roosipõõsa kõrvale seda sööma. Miks just nüüd? Kas noored kullid õpivad toitu otsima, on tegu rändel olevate lindudega või on söök metsast otsa saanud? - Marko Mägi selgitab. 
Linnud on jälle purjus!
17. september 2018
Igal sügisel kuuleme lugusid käärinud marjasid ja õunasid söönud siidisabadest. Nii ka tänavu. Sotsiaalmeedias on levinud video tasakaaluhäiretega harakast, kellel suure tõenäosusega on "jalad alt niitnud" käärima läinud õunad. Vaata videot ja loe, mis loomade kehas alkoholiga toimub! 
Troopiline uuring: emase liblika käitumine reedab röövikute toitumisharjumused
13. september 2018
Teadlased on kaua arvanud, et troopikas võiksid stabiilse keskkonna ja suure taimeliikide arvu tõttu olla valdavad väga spetsiifilised taime-herbivoori suhted. Teisisõnu võiks sealsed putukad olla valdavalt kohastunud toituma ainult ühest taimeliigist. Tartu Ülikooli zooloogid, Sille Holm ja Juhan Javoiš, kirjutavad, kuidas nad hüpoteesi testisid. Mis blogi see on?
Zooloogid 2.0 tähistab intrigeerivalt ja kujundlikult vajadust pöörata uus lehekülg zooloogiks ja teadlaseks olemise juures. Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider. Meie eesmärk ongi selle blogi kaudu pakkuda teadmistepõhist ning sõltumatut infot nii igapäevaste zooloogiliste uudiste valguses kui ka meie endi tegemiste ja teadustöö köögipoole kohta. Loodetavasti pakume teile ka meelelahutust, sest teadus ja eriti zooloogia on lihtsalt niivõrd põnev!
Tegijad
Blogi tegijad esindavad noorte teadlaste põlvkonda, kes lisaks teaduspublikatsioonidele avaldavad ka arvamusartikleid päevalehtedes, annavad populariseerivaid loenguid noortele, arendavad kaasaegseid rakendusi ühendamaks teadust ettevõtlusega ning esinevad looduskaitse eestkõnelejatena. Loe täpsemalt iga autori kohta allpool.
