“Kurjad putukad” – raamat julgele
“Kurjad putukad” – raamat julgele
Marko Mägi
7. september 2022
Miks ei ole täna võimalik Euroopas juua veini, mis pärineb algupärastest iidsetest viinamarjasortidest? Kes on need olesed, kes kõik sind hammustada või pista tahavad? Mida kõike nad suudav
Inimene kiirendas mammutite väljasuremist
Inimene kiirendas mammutite väljasuremist
Marko Mägi
18. august 2022

Miks kadus viimane mammut? Teadlased on pead murdnud pikalt, ühtset vastust ei ole tänini. On andmeid, mis viitavad kliima muutumise mõjule – suured taimtoidulised loomad ei suutnud muutuvate oludega kohaneda, kuid on vihjeid ka inimese rollile. Värskest uuringust selgub, et inimesel oli samuti oluline roll mammuti (Mammuthus primigenius) väljasuremisel Euraasias.

Soovituslik lugemine zooloogile
Soovituslik lugemine zooloogile
Marko Mägi
30. juuni 2022

„Kuidas küll selline raamat minust märkamatult mööda on läinud?“ küsisin eneselt, kui juhuslikult raamatupoes Marju Kõivupuu raamatut “Loomad eestlaste elus ja folklooris” silmasin. Tekkis huvi, vaatasin, sirvisin ja nii see mu omaks sai. Asusin innukalt lugema.

Uuringud kinnitavad kodukassi laastavat mõju loomastikule
Uuringud kinnitavad kodukassi laastavat mõju loomastikule
Marko Mägi
13. juuni 2022

Omapäi tegutsev kodukass on oht loomastikule. Pelgalt kassi kohalolu tekitab loomades hirmu, mis mõjutab metslooma füsioloogiat, käitumist ja liikumisi. Lisaks levitavad kassid inimestele, mets- ja koduloomadele ohtlikke haigusi (nt marutaud ja toksoplasmoos). Senistest uuringutest järeldub, et kassil on selge negatiivne mõju metsloomadele.

Mitmekesises metsas on inimest ohustavaid  puuke vähem
Mitmekesises metsas on inimest ohustavaid puuke vähem
Marko Mägi
6. juuni 2022

Puuk on Euroopa metsade ohtlikuim loom, sest kannab mitmeid ohtlikke haigusi, näiteks entsefaliiti või borrellioosi. Entsefaliidi vastu saab end vaktsineerida, borrellioosi vastu mitte. Puugiliike on erinevaid, neist üks arvukaim on võsapuuk Ixodes ricinus.

“Ürgema needus” avab inimese bioloogilist tausta
“Ürgema needus” avab inimese bioloogilist tausta
Marko Mägi
1. juuni 2022

Raivo Mänd ilmustas lühikese aja jooksul juba teise raamatu, seekord kirjastuselt Varrak. Kui eelmises avas ta iseennast, siis äsja kaante vahele saanud „Ürgema needuses“ avab ta inimest liigina ja teeb üsna veenvalt selgeks, et piltlikult öeldes oleme kõik lihtsalt ahvid selles hullumeelses (evolutsioonilises) maailmas. Sellega võikski lõpetada, kuid et raamatu sisu on intrigeeriv, siis valgustan veidi kaante vahel olevat.

Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri
Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri
Randel Kreitsberg
29. november 2021
Tartu Ülikooli teadlased on taas talvistel välitöödel uurimislaevaga Walther Herwig III. Meie töögrupist on laevas Randel Kreitsberg ja Ciara Baines. Peame välitööde päevikut, saadame pilte
„Meie lapse loomaraamatu“ telgitagused
„Meie lapse loomaraamatu“ telgitagused
Marko Mägi
10. november 2021
Äsja ilmunud imetajaid tutvustava raamatu „Meie lapse loomaraamat: imetajad“ autoritele (Marko Mägi ja Grete Alt) on see juba teine sarnane raamat – eelmisel sügisel sai kaante vehele „Meie
Silmatorkavale kaasale ei tasu aega raisata
Silmatorkavale kaasale ei tasu aega raisata
Marko Mägi
1. juuli 2021
Kirgas värv näitab isendi kvaliteeti – vaid parimad saavad endale lubada kirgast rüüd (värv võib olla ka hoiatav, kuid sellel hetkel ei peatu). Selgroogsete seas on isased reeglina emastest
Pikk tee uuringuideest avaldatud artiklini – kadalipp või seiklus?
Pikk tee uuringuideest avaldatud artiklini – kadalipp või seiklus?
Tuul Sepp
1. aprill 2021

Milline on teekond uuringu ideest teadusartikli ilmumiseni? Mõnikord pikem, mõnikord lühem. Selle kalakajakate uuringu puhul tegid proovid tiiru peale poolele maakerale ning ideest avaldamiseni läks üle 4 aasta.

Teesoolamine nõrgendab kiilivastse tervist
Teesoolamine nõrgendab kiilivastse tervist
Marko Mägi
25. jaanuar 2021
Lund teeserva lennutades sõidab lumesahk maanteel, masin puistab teele soola, mis sulatab teelt lume ja jää. Soolane sulavesi valgub kraavi ning teistesse väikeveekogudesse, kus askeldavad
Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri
Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri
Randel Kreitsberg
2. detsember 2020

Järjekordsed välitööd said alguse, uurimaks meie lähimaid meresid, siinset reostust ja kalade tervist. Ekspeditsioon toimub koostöös Thüneni Instituudiga, nende teaduslaeval Walther Herwig III ning järgnevate nädalate jooksul jõuame nii Põhjamerele, Taani väinadesse kui ka Läänemerele.

Kuidas tuli esimene loom?
Kuidas tuli esimene loom?
Tuul Sepp
26. november 2020

Et alustada lugu esimesest loomast, peame minema ajas tagasi 150 aastat. Esimest looma nähti esimest korda Austrias Grazi linnas, kus üks loomateadlane uuris oma akvaariumi sisu ja leidis seal midagi imelikku.

Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti, sure noorelt?
Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti, sure noorelt?
Marko Mägi
2. november 2020
Hiljuti oli meedias Eesti suusaspordi dopinguskandaali järjekordne peatükk: Mati Alaveri päevikust leiti muu seas ka märkmeid kasvuhoormooni IGF-1 kohta (inglk insulin-like growth factor),
Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat
Günandromorf – ei isane ega emane, vaid korraga veidi mõlemat
Marko Mägi
19. oktoober 2020
Geneetiliselt on emas- ja isasloomad erinevad, paljudel liikidel peegeldub see ka välimuses. Aeg-ajalt kohtab sugulise dimorfismiga liikide seas isendeid, kelle välimuse järgi on keeruline
Vastu muutustele – mida teevad liblikad homme?
Vastu muutustele – mida teevad liblikad homme?
Marko Mägi
12. oktoober 2020
Kliimasoojenemise mõjud avalduvad looduses väga mitmekesisel moel, alates sellest, et paljude liikide levila on nihkunud järjest põhja poole, kuni selleni, et soojemates oludes jäävad isend
Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?
Linn – elupaik või ökoloogiline lõks?
Tuul Sepp
7. oktoober 2020

Meie linnadesse võib mahtuda päris palju liigirikkust, mitmekesiseid elupaiku ja looduse pakutavaid hüvesid, kui me vaid oskaksime vältida ökoloogilist lõksu.

Kuidas kodustada rebast?
Kuidas kodustada rebast?
Marko Mägi
5. oktoober 2020
Zooloogiahuvilisel, kuid miks mitte ka Eesti teadusajaloost huvitujal, on põhjust rõõmustada, sest eestikeelsena ilmus Lee Alan Dugatkini ja Ljudmila Truti raamat „Kuidas kodustada rebast (

Mis blogi see on?

Zooloogid 2.0 tähistab intrigeerivalt ja kujundlikult vajadust pöörata uus lehekülg zooloogiks ja teadlaseks olemise juures. Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider. Meie eesmärk ongi selle blogi kaudu pakkuda teadmistepõhist ning sõltumatut infot nii igapäevaste zooloogiliste uudiste valguses kui ka meie endi tegemiste ja teadustöö köögipoole kohta. Loodetavasti pakume teile ka meelelahutust, sest teadus ja eriti zooloogia on lihtsalt niivõrd põnev!

Home page

Tegijad