Mis blogi see on?
Zooloogid 2.0 tähistab intrigeerivalt ja kujundlikult vajadust pöörata uus lehekülg zooloogiks ja teadlaseks olemise juures. Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider. Meie eesmärk ongi selle blogi kaudu pakkuda teadmistepõhist ning sõltumatut infot nii igapäevaste zooloogiliste uudiste valguses kui ka meie endi tegemiste ja teadustöö köögipoole kohta. Loodetavasti pakume teile ka meelelahutust, sest teadus ja eriti zooloogia on lihtsalt niivõrd põnev!
Tegijad
Uued pandeemiad on siin, et jääda, kui inimkond ei muutu
Eriolukord metsas
Koroonaviiruse eest metsa pagejad võivad sattuda vihma käest räästa alla, sest populaarsematel matkaradadel liigub hetkel rohkem inimesi kui vanalinna tänavatel. UV-kiirgus, osoon ja samblalõhn mõjuvad sellegipoolest ergutavalt. Tegin mõned pildiklõpsud.
Soome lendorava asurkonda mõjutab suuresti ilmastik
Alati ei pruugi lendorava populatsiooni suurust mõjutada kiskjate arvukus ja toiduküllus, vaid hoopis sademete hulk talvel.
Sidrikute põnev toitumisnipp
Zooloogiablogi alustab külalispostituste sarjaga ameerika teadlase Richard K. Simpsoni sulest. Ricki entusiasm, lai silmaring ning detailide märkamise oskus looduse uurimisel avaldasid mulle sügavat muljet ning seetõttu jagan Ricki lahkel loal tema blogipostitusi ka meie lugejatega.
Eesti karude taastumine sajanditagusest madalseisust kestab endiselt
Kas Eestis on karude elu ikka nii hea kui me arvame? Tartu Ülikooli doktorant, Peeter Anijalg, räägib miks meile on vaja Venemaa karusid, mis juhtus Eesti karudega saja aasta taguse madalseisu ajal, kus asub Eesti karude pelgupaik rasketel aegadel ja miks on tähtis geneetiline mitmekesisus.
Teaduslik lestapüük Nõva rannas koos ajakirjaniku ja õpilasteadlasega
Kui Risti põhikooli 8-klassi õpilane palus mul juhendada oma uurimust merereostuse mõjust kaladele ning Vikerraadio ajakirjanik soovis tulla mulle üheks päevaks töövarjuks, avanes võimalus veeta päev merel ja lüüa kaks kärbest ühe hoobiga.