Mis blogi see on?

Zooloogid 2.0 tähistab intrigeerivalt ja kujundlikult vajadust pöörata uus lehekülg zooloogiks ja teadlaseks olemise juures. Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider. Meie eesmärk ongi selle blogi kaudu pakkuda teadmistepõhist ning sõltumatut infot nii igapäevaste zooloogiliste uudiste valguses kui ka meie endi tegemiste ja teadustöö köögipoole kohta. Loodetavasti pakume teile ka meelelahutust, sest teadus ja eriti zooloogia on lihtsalt niivõrd põnev!

Home page

Tegijad

Uued pandeemiad on siin, et jääda, kui inimkond ei muutu
Uued pandeemiad on siin, et jääda, kui inimkond ei muutu
24. märts 2020
Nahkhiired on ühed võimalikud koroonaviiruse levitajad. Teadlaste sõnul pole nahkhiired siiski haiguse ülekandumises süüdi, vaid selle eest vastutab inimene, kes on planeedi ümberkujundanud
Eriolukord metsas
Eriolukord metsas
15. märts 2020

Koroonaviiruse eest metsa pagejad võivad sattuda vihma käest räästa alla, sest populaarsematel matkaradadel liigub hetkel rohkem inimesi kui vanalinna tänavatel. UV-kiirgus, osoon ja samblalõhn mõjuvad sellegipoolest ergutavalt. Tegin mõned pildiklõpsud.

Soome lendorava asurkonda mõjutab suuresti ilmastik
Soome lendorava asurkonda mõjutab suuresti ilmastik
30. jaanuar 2020

Alati ei pruugi lendorava populatsiooni suurust mõjutada kiskjate arvukus ja toiduküllus, vaid hoopis sademete hulk talvel.

Sidrikute põnev toitumisnipp
Sidrikute põnev toitumisnipp
23. november 2019

Zooloogiablogi alustab külalispostituste sarjaga ameerika teadlase Richard K. Simpsoni sulest. Ricki entusiasm, lai silmaring ning detailide märkamise oskus looduse uurimisel avaldasid mulle sügavat muljet ning seetõttu jagan Ricki lahkel loal tema blogipostitusi ka meie lugejatega.

Eesti karude taastumine sajanditagusest madalseisust kestab endiselt
Eesti karude taastumine sajanditagusest madalseisust kestab endiselt
1. november 2019

Kas Eestis on karude elu ikka nii hea kui me arvame? Tartu Ülikooli doktorant, Peeter Anijalg, räägib miks meile on vaja Venemaa karusid, mis juhtus Eesti karudega saja aasta taguse madalseisu ajal, kus asub Eesti karude pelgupaik rasketel aegadel ja miks on tähtis geneetiline mitmekesisus.

Teaduslik lestapüük Nõva rannas koos ajakirjaniku ja õpilasteadlasega
Teaduslik lestapüük Nõva rannas koos ajakirjaniku ja õpilasteadlasega
17. oktoober 2019

Kui Risti põhikooli 8-klassi õpilane palus mul juhendada oma uurimust merereostuse mõjust kaladele ning Vikerraadio ajakirjanik soovis tulla mulle üheks päevaks töövarjuks, avanes võimalus veeta päev merel ja lüüa kaks kärbest ühe hoobiga.