Silmatorkavale kaasale ei tasu aega raisata

Kirgas värv näitab isendi kvaliteeti – vaid parimad saavad endale lubada kirgast rüüd (värv võib olla ka hoiatav, kuid sellel hetkel ei peatu). Selgroogsete seas on isased reeglina emastest silmatorkavamad, kuid mõne liidrikuliigi emane on valmikuna isasest märksa kirevam – valmikuea alguses punane või oranž, näiteks Eestis kohatav väike-pigiliidriku (Ischnura pumilio) emane. Nädal hiljem muutub emane n-ö tavaliseks, roheliseks. Emase värvusele ja selle muutumisele head selgitust ei ole leitud. Kas noor emane saadab värviga isasele signaali, võistleb tähelepanu nimel? Kui nii, siis on see ohtlik strateegia, sest kiskjale jääb kirgas liidrik kergesti silma. Aga äkki on värvi sõnum isastele vastupidine: „Ära tiku ligi, las ma kosun, ma ei ole valmis paarituma!“, et vältida vägistamist?

Noor emane väike-pigiliidrik (Ishnura pumilio) on oranž, hiljem muutub ta rohekaks / foto: Marko Mägi

Liidriku Agriocnemis femina emane on esimesel valmikunädalal punane. Punasek muutub ta mõni tund pärast valmikuks saamist, kuus-seitse päeva hiljem muutub ta aga roheliseks; isased on rohelised kogu valmikuea. Liik on tavaline Austraalias, Lõuna- ja Kagu-Aasias.

A. femina emaste liidrike suurust, kaalu ja munade arvu uurides selgus, et punased emased on väiksemad, kergemad ja neil on vähem mune kui rohelistel emastel. Isegi kui punaseid emaseid on rohelistest rohkem, paaruvad isased oluliselt sagedamini rohelistega. See vihjab, et emase punane toon on isasele sõnum – ta ei ole veel suguküps, isasel ei ole mõistlik aega ja energiat kulutada, pigem otsigu rohelist emast. Seega on väheviljaka emase punane värv küll ohtlik (kisklus!), kuid nii väldib ta vägistamist, mis võib samuti viljakust ja eluiga kahandada.

Suguküpseks saades muutub emane Agriocnemis femina roheliseks, valmikuea alguses on ta punane / foto: budak, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0

Võib-olla „põlgavad“ isased punaseid emaseid, sest ei tunne neid ära, kuid see ei ole väga tõenäoline. Liidrike ja kiilide nägemine on väga hea, punane värv eristub taimestikus oluliselt kontrastsemalt kui roheline. Ka isased liidrikud eristavad punast värvi, samuti teevad nad vahet roheliste ja punaste emaste vahel – seega ei ole nad emaste suhtes pimedad.

Punased emased on väiksemad rohelistest, mis esmapilgul võib tuleneda sellest, et punased kasvavad aja jooksul suuremaks ja on roheliseks muutudes suuremad või on punast värvi emaste ellujäämus väiksem kui rohelistel. Kuid teadaolevalt ei kasva liidrikud pärast veest väljumist elu jooksul suuremaks. Seega näib, et isased hoiduvad teadlikult punast tooni emaste ahistamisest. Et isane ei tunne punast emast ära, on vähetõenäoline, sest seniste teadmiste kohaselt ei tuvasta liidrikud partnerit ainult värvi, vaid ka suuruse, lennumustri ja teiste omaduste järgi. On ka teada, et isased võivad vastavalt olukorrale eelistada erinevalt värvunud emaseid.

40-st  Agriocnemis perekonna liigist on vähemalt 22-l emased alguses punased, mis viitab, et erk värv võib olla levinud vägistamisvastane meede. Ka pigiliidrikel kohtab analoogset strateegiat: Ishnura heterosticta ja suur-pigiliidriku (I. elegans) emased jäljendavad isase liidriku värvi ja väldivad nõnda enne suguküpsuseks saamist vägistamist.

Kuigi punane emane ei ole isasele atraktiivne, ei tähenda see, et punaseid emaseid ei ahistata, kuid see vajab lähemat uurimist. Kuid et valdav osa punastest emastest olid viljatud (vaid 10% punastest emastest oli üldse munadega, samas kui rohelistel emastel oli keskmiselt 28 muna), on isasel nendega tegelemine aja ja energia raiskamine. Seega peaks loodulik valik soosima A. femina isaste paarumist just roheliste emastega. Kas aga just värv on oluline valiku tegemisel – keda ahistada ja keda mitte – vajab eksperimentaalset kontrolli. Vaja on muuta emaste värvi, sest lisaks värvile võivad isased partnerit valides tajuda teisi emase viljatusele vihjavaid signaale, näiteks kehaparameetrid või füsioloogilisi tunnuseid.

Allikas: Khan, MK (2020). Female prereproductive coloration reduces mating harassment in damselflies. Evolution 74: 2293-2303, doi:10.1111/evo.14048 

Marko Mägi on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.