Kasside salakeel. Teadustoimetaja ääremärkused

Kasside salakeel. Teadustoimetaja ääremärkused

Blogi
Siin on mõtted ja tähelepanekud, mis mulle raamatut toimetades peavalu tegid või rõõmust ahhetama panid. Raamatu sisust ei saa siit väga palju teada, kuid olgu siiski mainitud, et mulle raamat meeldis. Millalgi küsis Triin, kas minu arvates oleks kassiraamat tõlkimist väärt. Lugesin originaali tükati ning veendusin, et seda kassid ostaksid! Kass ei jäta kedagi külmaks. Sisu tundus üsna adekvaatne. Kõrvutasin enda teadmisi kassidest raamatust loetuga – olen ju omajagu aega pühendanud kassi kui võõrliigi, täpsemalt invasiivse võõrliigi, kuritegude paljastamisele (vt näiteks Osooni) ning seepärast on mind ka kassivaenajaks peetud. Jah, mul on kassidega oma suhe, sest kui ilmas on üldse üks loom, kes on suutnud inimese enda pilli järgi tantsima panna, ümber käpa keerata, siis on selleks kass, kõik teised loomad on tema kõrval armetud diletandid (või parasiidid). Mis on…
Loe edasi
“Metsikuks saamine”- mõnusalt veedetud aeg

“Metsikuks saamine”- mõnusalt veedetud aeg

Blogi
Carl Safina, Varrak 2023, tõlge Indrek Rohtmets Raamat, mida piidlesin silmanurgas pikalt, sest kiirel sirvimisel tundus, et tegu võib olla hea kraamiga. Lõpuks, ligi aastapikkust ootamist, jõudsin lugemiseni. Lugema asusin pliiats käes, et vajadusel märkmeid teha, sest elu on näidanud, et zooloogiliste tekstide tõlkimisel võib lati alt läbi joosta (vt Geniaalsed linnud). Esimesele kümnekonnale leheküljele sain teha paar kriipsu, kuid need ei puudutanud tõlget, pigem üldist keelekasutust, mis minu hinnangul ei olnud alati eesti keelele omane, kuid et selliseid kriipse sai raamatu peale üksikuid, siis ei ole mõtet neil pikalt peatuda – ilmselt sai keeletoimetaja tekstile pihta ja koostöö tõlkijaga sujus. Foto: Marko Mägi Tõlke kohta ei ole midagi halba öelda – kõik on nii nagu peab, kui midagi oligi valesti, siis lipsas see mu silmalt läbi nii, et aju…
Loe edasi
Üks meditsiin. Märkmed teadustoimetaja töölaualt

Üks meditsiin. Märkmed teadustoimetaja töölaualt

Blogi
„Nagu ikka, on mul midagi tarvis :)“, kirjutab mulle augustis 2023 Triin Olvet. Ta otsib zooloogi, kes oleks valmis heitma pilgu Matt Morgani raamatu One Medicine tõlkele, mis tal äsja valmis. Triin loodab, et äkki olen see zooloog. Raamatust ei ole mul halli aimugi. Võtan mõtlemisaja. Tutvun. Olen nõus, sest kuigi mu kitsam eriala on linnud, on mul järkuvalt hariduspaberitel sõna zooloog. Pealegi, meditsiinilise korrektsuse eest vastutab teine toimetaja, dr Kärt Tomberg. Saan tõlke, alustan lugemist, teen kohendusi, parandusi. Samal ajal teen märkmeid faili, kuhu koondan mõtteid, millest loodan kunagi raamatu kohta midagi kirjutada. Tõlge saab toimetatud, märkmed kirjutatud. Raamat ilmub. Fail märkmetega ununeb. Tartus on raske leida paremat tausta raamatule, mis ühendab zooloogia ja meditsiini. Foto: Marko Mägi. Mai 2024. Näen Facebookis raamatut kiitvat postitust. Meenub, et ma vist…
Loe edasi
Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Blogi
Ingrid Newkirk, Gene Stone, Looduse lood, Tänapäev 2020 Raamatu ostsin odavmüügist, sest ühel hetkel pead mõtlema eelarvele. Ostsin põrsa kotis. Hiljem selgus, et põrsas oli kotis, kuid veidi tavatu põrsas. Looduse lugude sarja raamatuid olen lugenud kümmekond, enamik neist on mõnus vaheldus, sekka on sattunud mõni väga kesine raamat, mõni lausa kohutav (nt Geniaalsed linnud). Loomade käitumine ja zooloogia üldisemalt pakub mulle jätkuvalt huvi, sestap proovin aastas vähemalt mõne loomaraamatuga sõbraks saada. Foto: Marko Mägi Algus oli üsna ehmatav – silma jäid mõned tõlkeapsud (sellest hiljem). Raamatu esimene pool on iseenesest igati tore, räägib loomade käitumisest. Kuigi seal on näited, mida olen lugenud juba kümnetest raamatutes, nt hobusest Kaval Antsust on kirjutatud paljudes loomaraamatutes, oli ikkagi veidi põnev ja huvitav. Raamatu esimeses pooles oli põrsas kenasti kotis. Kuid siis tuli…
Loe edasi
Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena?

Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena?

Blogi, Teadusuudis
Erinevad objektidega tegelemine, näiteks nendega mängimine, on üsna tavaline paljudel liikidel; see aitab kaasa sensomotoorika ja kognitiivsete võimete arengule. Tööriistade kasutamine ei ole loomade seas aga väga levinud ja kui, siis on see seotud eelkõige toidu hankimisega. Seni ei ole aga veenvaid tõendeid, et tööriista kasutamine tõstaks isendi kohasust – pole tõendeid, et tööriista kasutaja ellujäämus või sigivus oleks kõrgem. Jaava makaagid (Macaca fascicularis). Foto: budak, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0 Kividega mängimine on levinud mitmete makaakide seas, seda õpitakse teineteiselt. Makaak kasutab erineva suurusega kive erinevail viisidel – hõõrub vastu maapinda, kopsib kive kokku või nopib ja kukutab kive korduvalt. Jaapani makaakide (Macaca fuscata) kivide kasutamist on uuritud üle 40 aasta – tänaseks on teada 45 erinevat moodust kivide kasutamiseks; üht näidet jaava makaakide (Macaca fascicularis) kivikasutusest saad lugeda Novaatorist.…
Loe edasi
“Kas oleme piisavalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad” (ja tunnetuslik emotsioonipuhang)

“Kas oleme piisavalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad” (ja tunnetuslik emotsioonipuhang)

Blogi
Taas sattus mu kätte loomaraamat, täpsemalt raamat loomade käitumisest. Autor on väärikas, tänagi loomade käitumist uuriv teadlane. Web of Science järgi on tema h-indeks 70 (tõlge neile, kellele see näitaja midagi ei ütle: muljetavaldav!). Viljakaima teadlaskärjääri on de Waal siiski seljatanud, avaldades u 4–5 teadusartiklit aastas (enda karjääri jooksul olen suutnud parimal aastal panustada nelja artikli avaldamisse). Foto: M. Mägi 2012. aastal  sai De Waal anatoomia IgNobeli – teadusauhind, mida antakse välja uuringu eest, mis esmalt tundub kummaline/naljakas, kuid mis paneb siiski mõtlema. De Waal sai auhinna tõestuse eest, et kaaslaste äratundmine erinevate kehaosade või -hoiaku järgi ei ole omane ainult inimesele, seda suudavad ka šimpansid, otse öeldes tunnevad nad kaaslasi tagumiku järgi (Frans de Waal ja Jennifer Pokorny, for discovering that chimpanzees can identify other chimpanzees individually by seeing…
Loe edasi
<strong>Lugemissoovitus. „Ootamatu tõde loomadest“</strong>

Lugemissoovitus. „Ootamatu tõde loomadest“

Blogi
Loomahuvilistel tasub pilk pöörata raamatu „Ootamatu tõde loomadest“ poole, autoriks Lucy Cooke. Autor on zooloogi haridusega, kuid on loomade ja looduse vahendamisel tegutsenud erinevates meediumites, reisinud-näinud palju ja jagab seda ka lugejaga. Hea jutuvestmise oskus ja autori isiklik kogemus lisavad tekstile tublisti värvi. Raamat on mõnus teadusajalooline ülevaade inimkonna vääruskumustest ja -teadmistest (või pigem arvamistest?) zooloogia vallas. Huvitav on lugeda, mida sajandite eest teaduspioneerid, oma aja tuntud zooloogid, liikidest teadsid: kuidas loomad tekivad või muunduvad ühest liigist teiseks, kes on kelle käsilane jne. "Ootamatu tõde loomadest". Foto: Marko Mägi Peatükid on nimetatud ühe liigi järgi, kuid igas loos on põikeid teiste loomade manu, kel on peategelasega sarnaseid omadusi, puudusi või harjumusi. On ka kohti, kus tahaks silma kinni pigistada, ei tahaks edasi lugeda, sest arvestades autori stiili, mis nii mõnigi…
Loe edasi
Inimene kiirendas mammutite väljasuremist

Inimene kiirendas mammutite väljasuremist

Blogi
Miks kadus viimane mammut? Ühtset vastust ei ole tänini. On andmeid, mis viitavad kliima muutumise mõjule – suured taimtoidulised loomad ei suutnud muutuvate oludega kohaneda. Värskest uuringust selgub, et inimesel oli samuti oluline roll mammuti (Mammuthus primigenius) väljasuremisel Euraasias. Iidsed kaljujoonistused on märk mammutite olulisusest tolleaegsele inimesele. Joonistus raamatust "Biology and man" (1944), CC0 1.0 Mammut (Mammuthus primigenius) kadus Maalt kesk-holotseenis (vt ka Pealtnägija lõiku). Oma eluajal nägid maamutid neandertallasi ja ka tänapäeva inimest: mõlemad sõid mammutit, kasutasid mammuti nahka, luid ja võhku. Kliima soojenedes pärast viimast jääaega 19 000–11 000 aasta eest hakkas Euraasias levima boreaalne mets, mistõttu mammutitele sobilikud rohumaad taandusid. Mammuti luuleiud, DNA kliima- ja ökoloogiline andmestik ning inimese levik heidavad valgust inimese rollile. Arvuti koostatud mudelid näitasid, et inimese ja kliima mõju käis käsikäes, oli pikaajaline ja pidev,…
Loe edasi
„Meie lapse loomaraamatu“ telgitagused

„Meie lapse loomaraamatu“ telgitagused

Blogi
Äsja ilmunud imetajaid tutvustava raamatu „Meie lapse loomaraamat: imetajad“ autoritele (Marko Mägi ja Grete Alt) on see juba teine sarnane raamat – eelmisel sügisel sai kaante vehele „Meie lapse linnuraamat“. Autorite loal poetasime mikrofoni Marko ja Grete jutuajamisse, et saada raamatust ja selle sünnist veidi rohkem teada. Alustuseks paljastus – kolmeaastane Franz Joosep teatab, et tegelikult joonistas raamatu kaanele orava hoopis tema. Grete teeb suured silmad, kuulab huviga, mida Franzul veel öelda on! Rohkem paljastusi siiski ei järgne, kuid Franzu arvates peaks emme talle nüüd šokolaadi andma. "Ka puuriidast võib leida kaelushiire toidulao või pesa" on kirjas raamatus ning sügisel puid kuuri lappides leidiski Marko ühe sellise lao. Foto: erakogu Millise raamatuga on tegu, kellele see mõeldud on? „Lastele! Joonistusi saavad vaadata kõik, ka päris väiksed lapsed, kuid pigem on…
Loe edasi
Hiired – kaks näidet ja väike juhis

Hiired – kaks näidet ja väike juhis

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Igal aastal pöördub üks või teine hea sõber minu poole küsimusega hiirtest. Ikka juhtub, et sügise saabudes on väike karvane loom jooksnud üle köögipõranda, seejuures palju elevust tekitanud. Või siis on kevadel metsaservas jalutades silma jäänud lume alt paljaks sulanud möödunud aasta heinakulusse tekkinud tunneleid meenutavate käiguradade võrgustik. Hiired – just, sellised väikesed karvased loomad. Siiski ei ole alati selge, mida selle sõnaga mõeldakse. Laiemas mõttes hiiri on nimelt erinevaid ja mitmed neist ei ole bioloogiliselt sugugi hiirlased. On lihtsalt hiired, uruhiired, unihiired, karihiired, nahkhiired ja teised. Igaüks omamoodi, põnev ja tähelepanuväärne eluvorm. Räägin järgnevalt kahest kõige sagedamini kohatud Eesti hiirest, koduhiirest (Mus musculus) ja leethiirest (Myodes glareolus). Esimene on kõige tüüpilisem hiir, kelle järgi on nimetatud kogu hiirlaste sugukond. See on imetajate klassi kõige suurem sugukond, millesse kuulub rohkem…
Loe edasi