Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Blogi
Autor ei ole just tagasihoidlik, ei hoia enesekiiusega kokku. Tavaliselt tekitaks see minus võõristust, kuid kui mehel on sipelgate uurimisel (ja käitumisökoloogias) suured teened, siis võiks isegi öelda, et patt oleks tagasihoidlik olla ja keegi ei saa seda talle pahaks panna. Wilsonil on mõnus stiil, mis ei upu teadusdetailidesse, piirdub just sellega, millest tavalugeja võiks aru saada: ei ole vaja mõista putukate anatoomiat ja morfoloogiat, piisab sellest, kui tead, et putukate keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, on ka jalad, tundlad, silmad. Kõik ülejäänu on juba detailid, mis jäägu mürmekoloogidele. Lugeja tahab lugusid ja seda ta Wilsonilt ka saab. Foto: Marko Mägi Sotsiaalsus on läbiv teema, sest sipelgad on vägagi sotsiaalsed. Vaenlastega vägagi asotsiaalsed – hambad kõrri, sutsakas makku (kui nii tohib sipelgate puhul end väljendada) ja asi korras. Inimese…
Loe edasi
Sügis-tondihobude ränne Kabli linnujaamas

Sügis-tondihobude ränne Kabli linnujaamas

Blogi, Teadusuudis
Sarnaselt lindudele rändavad ka mitmed putukad, kuid putuka rände tuvastamine on keerulisem, sest nad on väikesed ja neid on raske märgistada – taaspüügid on üliharvad või lausa välistatud. Seetõttu teame putukate rändest vähe, veidi on teada liblikate ja kiilide rändest. Linnu sulg ja putuka tiib sisaldavad stabiilsete isotoopide jälgi (C, H, N), mis ladestuvad sinna piirkonnas, kus loom kasvab; vesinikku isotoope kasutatakse putukate uurimisel, nende hulk sõltub sademetest – teades piirkonna sademete hulka, saab kindlaks teha, kus putukas kasvanud on. Vesiniku isotoope on kasutatud Põhja-Ameerika putukaid uurides, Euroopast on andmed napimad. Sügisel satuvad kiilid sageli linnujaamadesse, näiteks lendavad Kabli linnumõrda, millest võiks järeldada, et kiilid lendavad sügisel samuti lõunasse. Seni on arvatud, et kiilide liikumine lõunasse ei ole ränne, vaid pelgalt põhjatuulte tulem, sest sügisel on põhjakaaretuul meie regioonis tavapärane,…
Loe edasi
Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena?

Jaava makaagid kasutavad kive seksleludena?

Blogi, Teadusuudis
Erinevad objektidega tegelemine, näiteks nendega mängimine, on üsna tavaline paljudel liikidel; see aitab kaasa sensomotoorika ja kognitiivsete võimete arengule. Tööriistade kasutamine ei ole loomade seas aga väga levinud ja kui, siis on see seotud eelkõige toidu hankimisega. Seni ei ole aga veenvaid tõendeid, et tööriista kasutamine tõstaks isendi kohasust – pole tõendeid, et tööriista kasutaja ellujäämus või sigivus oleks kõrgem. Jaava makaagid (Macaca fascicularis). Foto: budak, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0 Kividega mängimine on levinud mitmete makaakide seas, seda õpitakse teineteiselt. Makaak kasutab erineva suurusega kive erinevail viisidel – hõõrub vastu maapinda, kopsib kive kokku või nopib ja kukutab kive korduvalt. Jaapani makaakide (Macaca fuscata) kivide kasutamist on uuritud üle 40 aasta – tänaseks on teada 45 erinevat moodust kivide kasutamiseks; üht näidet jaava makaakide (Macaca fascicularis) kivikasutusest saad lugeda Novaatorist.…
Loe edasi
“Kas oleme piisavalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad” (ja tunnetuslik emotsioonipuhang)

“Kas oleme piisavalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad” (ja tunnetuslik emotsioonipuhang)

Blogi
Taas sattus mu kätte loomaraamat, täpsemalt raamat loomade käitumisest. Autor on väärikas, tänagi loomade käitumist uuriv teadlane. Web of Science järgi on tema h-indeks 70 (tõlge neile, kellele see näitaja midagi ei ütle: muljetavaldav!). Viljakaima teadlaskärjääri on de Waal siiski seljatanud, avaldades u 4–5 teadusartiklit aastas (enda karjääri jooksul olen suutnud parimal aastal panustada nelja artikli avaldamisse). Foto: M. Mägi 2012. aastal  sai De Waal anatoomia IgNobeli – teadusauhind, mida antakse välja uuringu eest, mis esmalt tundub kummaline/naljakas, kuid mis paneb siiski mõtlema. De Waal sai auhinna tõestuse eest, et kaaslaste äratundmine erinevate kehaosade või -hoiaku järgi ei ole omane ainult inimesele, seda suudavad ka šimpansid, otse öeldes tunnevad nad kaaslasi tagumiku järgi (Frans de Waal ja Jennifer Pokorny, for discovering that chimpanzees can identify other chimpanzees individually by seeing…
Loe edasi
Vali kirsse hoolega ehk kuidas pisendada paberil kliimakriisi

Vali kirsse hoolega ehk kuidas pisendada paberil kliimakriisi

Blogi
On taunitav, kui isikliku agenda ajamiseks painutatakse allikaid endale sobivasse vormi – kirsside noppimine jäägu aiapidajale (lahkemad võivad selle töö rästastele jätta). Tegu on vastusega endise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani (Isamaa) 6. juuli Postimehe arvamusartiklile rohepöördest (lugu ilmus Postimehes 11. juulil 2023). Lugu jäi mulle silma, sest seda illustreerib põlenud mets. Pealkiri tundub intrigeeriv, kuid teeb ettevaatlikuks, sest poliitikutelt on varemgi ilmunud kirjutisi, mille sisu ei vääri selle lugemiseks kulutatud aega. Annan Järvanile siiski võimaluse, et saada aru, kuidas mõtleb Isamaa poliitik – tegu on ju arvamusartikliga, kus inimene saab omi seisukohti suhteliselt vabalt väljendada. Kuid see, mis loost vastu vaatas, on kaugel arvamuse avaldamisest, pigem on tegu üsna märkimisväärse lugeja mõjutamisega. Mõjutamine iseenesest ei ole taunitav, selle poole püüdlevad paljud, kuid on suur vahe, kas kirjutaja piirdub enda arvamust…
Loe edasi
“Leinav aju” – abiks inimese mõistmisel

“Leinav aju” – abiks inimese mõistmisel

Blogi
On ilus kevadpäev. Tartus toimub kirjandusfestival Prima Vista 2023. Raekoja platsil on raamatulaat. Vestlen mikrofoni ees linnuraamatutest, sest nii paluti – neist peaksin ju mõndagi teadma. Pärast vestlust uudistan kaupa. Argo kirjastuse leti juurest lahkun trükisooja raamatuga „Leinav aju“. Kaanepildi järgi võiks arvata, et tegu on naistekaga, kuid raamatu alapealkiri „Kuidas me armastusest ja kaotusest õpime“ lubab aimata, et tegu on aimekirjandusega (eks ma ikka tean, millist kirjavara Argo üllitab, kuid püüdsin asjatundmatu lugeja nahka pugeda). Ma ei loe inimajju süüvivaid raamatuid liiga sageli, kuid aastas mõned siiski, pärast lugemist tekib tunne, et tean enda ja teiste kohta taas veidi rohkem ja suudan nende käitumis mõtestada, paremini mõista. Olen käitumisökoloogiaga oma teaduselu jooksul tegelenud, kuid teise teadusharu pilk avardab silmaringi ja nii ei tee lisalugemine paha (kui tegu ei ole…
Loe edasi
Sinustki võib saada Spurling

Sinustki võib saada Spurling

Blogi
Oli aasta 2021. Tudengid said teoreetilise ülesande panna nimi samblikule. Pakuti säravaid nimesi, kuid meelde ei jäänud neist ükski. Sama ülesanne aastal 2022, taas ei jää midagi meelde. Mõlemal korral vihjan tudengitele, et kui tuuled soodsad on, saate võib-olla järgmisel aastal lugeda raamatut, mis räägib organismidele nimede panemisest – raamat on töös. Tean seda, sest mingil hetkel küsiti minult arvamust/soovitust raamatu tõlkimiseks. Olin selle vajalikkuses veendunud toona ja ka nüüd, kui tõlge kaante vahel. Stephen B. Heard „Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik“, Argo 2023, tõlkija Lauri Laanisto Seminar 2023. Tudengid otsivad taas samblikule nime. Kuna seminar oli mõne nädala eest, piisavalt lühike aeg, et midagi meenuks, jäi mulle üks pakutud nimi meelde – nägal-varjusamblik, ladinakeelseks nimeks pakuti Chaenotheca avarus. Lisasin salaja tudengi esitluse lõppu lisaslaidi raamatu kaanepildist. Tudeng…
Loe edasi
„Lennud unes ja ilmsi“ ehk kuidas ma Dawkinsile vastu hakkasin

„Lennud unes ja ilmsi“ ehk kuidas ma Dawkinsile vastu hakkasin

Blogi
Mõne aja eest, ei mäletagi enam täpselt millal, küsiti kas olen nõus olema toeks tõlkele, et teaduslik pool vinks-vonks oleks. Mis raamat? Selgub, et hiljuti ilmavalgust näinud R. Dawkinsi teos. Võtab põlvist nõrgaks. Kui aimekirjanduses on suuri tegijaid, siis üks staar on kindlasti Dawkinsi evolutsiooni lahkavad raamatud. Kes olen mina, et heita pilk tema ridadele? Kas olen selle vääriline? Ärevus on hinges. Tootefoto tahtsin teha võimalikult kõrgel (et kui kukub, saab korraliku lennu), sestap ronisin Toomemäel Oecologicumi tippu. Juhuslikult jäi taustale ka lendsubjekt. Esialgne kõhklus hajub, kui selgub, et raamat on lendamisest. Selge – linnud – need on ju minu rida. Peaksin end ses vallas turvaliselt tundma. Saan tutvumiseks faili, et mitte võtta vastu põrsast kotis. Kaanepildil on linnud, kuid ka väga palju muud. Murekortsud kerkivad (või süvenevad?). Avan faili…
Loe edasi
“Geniaalsed linnud” – tõlkesse kadunud, erutav lugemine linnuökoloogile

“Geniaalsed linnud” – tõlkesse kadunud, erutav lugemine linnuökoloogile

Blogi
„Geniaalsed linnud“ (Tänapäev 2018, originaal: Jennifer Ackerman „The Genius of Birds“, 2016, Penguin Press) on vana raamat, kuid kummalisel kombel ei olnud ma seda seni märganud. Lähtudes kõnekäänust „kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja“ võikski raamatu unustada, kuid et see mulle siiski silma jäi, silma piltlikult öeldes siniseks lõi, võtan loetut kommenteerida. Ootus oli suur, sest raamatu originaali on kiidetud. Kui kiidetu ilmub eesti keeles, on põhjust elevil olla. Julge pealehakkamine on pool võitu, sestap võib kirjastust kiita. Alustuseks leidsingi raamatust tõiga, mida varem ei teadnud (inimese teadmiste hulk on siiski piiratud ning kuigi igapäevaselt satub mu töölaule mitmeid linnu-uuringuid, ei jõua kõigega kursis olla; jutud sellest, et tean lindudest kõike ja tunnen neid kõiki nägupidi, ei vasta tõele!). Uut teadmist kasutasin loengus tudengite harimisel. Algus oli…
Loe edasi
<strong>Lugemissoovitus. „Ootamatu tõde loomadest“</strong>

Lugemissoovitus. „Ootamatu tõde loomadest“

Blogi
Loomahuvilistel tasub pilk pöörata raamatu „Ootamatu tõde loomadest“ poole, autoriks Lucy Cooke. Autor on zooloogi haridusega, kuid on loomade ja looduse vahendamisel tegutsenud erinevates meediumites, reisinud-näinud palju ja jagab seda ka lugejaga. Hea jutuvestmise oskus ja autori isiklik kogemus lisavad tekstile tublisti värvi. Raamat on mõnus teadusajalooline ülevaade inimkonna vääruskumustest ja -teadmistest (või pigem arvamistest?) zooloogia vallas. Huvitav on lugeda, mida sajandite eest teaduspioneerid, oma aja tuntud zooloogid, liikidest teadsid: kuidas loomad tekivad või muunduvad ühest liigist teiseks, kes on kelle käsilane jne. "Ootamatu tõde loomadest". Foto: Marko Mägi Peatükid on nimetatud ühe liigi järgi, kuid igas loos on põikeid teiste loomade manu, kel on peategelasega sarnaseid omadusi, puudusi või harjumusi. On ka kohti, kus tahaks silma kinni pigistada, ei tahaks edasi lugeda, sest arvestades autori stiili, mis nii mõnigi…
Loe edasi