Liblikate ja puidumardikate liigirikkus kukkus 20. sajandi keskel
Kuidas saada aimu liigi arvukuse muutusest? Selleks on vaja andmeid minevikust ja tänasest, mida pikem aegrida, seda parem. Šveitsi putukate 90 aasta leiuandmetest selgus, et paarikümneaastane aegrida ei ole muutuste märkamiseks piisav – viimase neljakümne aasta andmed näitavad puidumardikate ja liblikate aina suurenevat liigirikkus (vastavalt 10,8% ja 6,5%). Pikem pilk minevikku näitab, et viimase 90 aastaga on puidumardikate liigirikkus suurenenud vaid 2,7% ja liblikate oma aga vähenenud 12,0%. Harilik käätsusikk (Acanthocinus aedilis). Foto: AfroBrazilian, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons Uuring keskendus saproksüülsete mardikate ja liblikate liigirikkuse muutustele aastail 1930–2021. Teadlased analüüsisid 595 mardika- ja 216 liblikaliigi andmeid, kokku oli vaatlusi 1,2 miljonit. Saproksüülsed mardikad vajavad eluks surnud puid, mida nad lagundavad. Nad elavad mitmesugustes puistuis, kus veedavad suure osa elust vastsena puidus. Valmikuna võivad nad süüa aga õietolmu, nii toituvad…








