20juuli 2026 by Marko Mägi Kommentaare pole
Liblikate ja puidumardikate liigirikkus kukkus 20. sajandi keskel

Liblikate ja puidumardikate liigirikkus kukkus 20. sajandi keskel

Blogi, Teadusuudis
Kuidas saada aimu liigi arvukuse muutusest? Selleks on vaja andmeid minevikust ja tänasest, mida pikem aegrida, seda parem. Šveitsi putukate 90 aasta leiuandmetest selgus, et paarikümneaastane aegrida ei ole muutuste märkamiseks piisav – viimase neljakümne aasta andmed näitavad puidumardikate ja liblikate aina suurenevat liigirikkus (vastavalt 10,8% ja 6,5%). Pikem pilk minevikku näitab, et viimase 90 aastaga on puidumardikate liigirikkus suurenenud vaid 2,7% ja liblikate oma aga vähenenud 12,0%. Harilik käätsusikk (Acanthocinus aedilis). Foto: AfroBrazilian, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons Uuring keskendus saproksüülsete mardikate ja liblikate liigirikkuse muutustele aastail 1930–2021. Teadlased analüüsisid 595 mardika- ja 216 liblikaliigi andmeid, kokku oli vaatlusi 1,2 miljonit. Saproksüülsed mardikad vajavad eluks surnud puid, mida nad lagundavad. Nad elavad mitmesugustes puistuis, kus veedavad suure osa elust vastsena puidus. Valmikuna võivad nad süüa aga õietolmu, nii toituvad…
Loe edasi
25okt 2025 by Marko Mägi Kommentaare pole
Päikesepark võib põlluelustikku mitmekesistada

Päikesepark võib põlluelustikku mitmekesistada

Blogi, Teadusuudis
Marko Mägi, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut (ÖMI) Intensiivpõllunduse tõttu kahaneb elurikkus. Põllule kerkib päiksepark. Mis juhtub? Pargis võiks elustiku mitmekesisus suureneda, sest intensiivselt majandatud põllumaa on nigel elupaik. Pargil on lootus muutuda poolloodusliku rohumaa sarnaseks, sest seal niidetakse harvem. Paneelide varjutuse tõttu muutub mikrokliima ja taimede kasv, mis võib mõjutada putukaid: tolmeldajad on olulised taimedele, maapinnal ja rohus tegutsevad lülijalgsed ohjavad kahjureid ja suunavad toitaineid ringlusse.  Kimalane päikesepargis. Foto: Hollie Blaydes, CC BY Hollandis võrreldi viieteistkümne päikesepargi ning nende läheduses asuvate intensiivselt majandatud ja poollooduslike rohumaade taimestikku ja lülijalgseid. Autorite väitel ei ole varem nii suuremahuliselt päikeseparkide elustikku uuritud. Võrreldes intensiivselt majandatud rohumaaga olid päikesepargis taimerikkus ja õierohkus suuremad, olles sarnane poolloodusliku rohumaa näitajatega. Ka mesilasi ja sirelasi (olulised tolmeldajaid) oli päikesepargis ja poollooduslikul rohumaal oluliselt rohkem, kuid liblikate…
Loe edasi
14apr 2025 by Marko Mägi Kommentaare pole
„Paranoia“ ehk kuidas ja milliseks maailm muutub

„Paranoia“ ehk kuidas ja milliseks maailm muutub

Blogi
Raamatu autor Daniel Freeman ei ole suvaline mahlamüts, Web of Science ütleb, et mehe h-indeks on 83, teaduspublikatsioone 348. Kes ei tea, mida see tähendab, siis need numbrid on võrreldavad olüpiamedali võitmisega. Ühesõnaga treeninud-uurinud on Freeman kõvasti. Daniel Freemani teaduspublikatsioonide tsiteeringute levikukaart meie piirkonnas. Iga märk tähistab linna, kus asuv asutus on tema uuringutele viidanud (ühes linnas võib olla mitu tsiteerinud asutust, Tartus näiteks kolm). Allikas: Web of Science Saunaõhtu. Lõbus seltskond, lobisetakse, heidetakse nalja, aasitakse. Kõrgelt haritud inimesed, oma valdkonna tippspetsialistid. Vähe on neid, kes suudavad nendega erialaselt kaasa rääkida, kuid saunalava on arvamuste sulatusahi, kus lind saab samaväärseks putuka, konna, kala ja inimesega, sest keegi ei suuda sammu pidada kuumenemisega, mille oleme ise põhjustanud. Oleme lava kuumaks kütnud ja peame sealt ühel hetkel jalga laskma. Kes varem, kes…
Loe edasi
26dets. 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
“Kalahari karje”, raamat loomahuvilise riiulisse

“Kalahari karje”, raamat loomahuvilise riiulisse

Blogi, uudis
Kuidas saada aimu seni hämaraks jäänud ökosüsteemi osa toimimisest? Täpsemalt suurkiskjatest, nende kaaslastest ja saakloomadest. Tuleb käed külge panna, minna süsteemi, saada sellest osa, saada selle osaks, andmeid koguda ja vahendada. Just seda tegid Owensid, kui otsustasid viiekümne aasta eest (1974) USA tolmu jalgelt pühkida ja seitsmeks aastaks Aafrikasse Botswanasse Klahari kõrbesse minna, et uurida sealseid lõvisid, pruunhüääne ja teisi loomi. Foto: Marko Mägi See on lugu tundmatus kohas vette hüppamisest, nullist alustamisest, teadmatusest ja raskustest, mida on meil raske mõista (sest see kõik on kaugel nii ruumis kui ajas). Veidi paremini oskavad elu välilaagis mõista need, kes on ise sarnastes oludes olnud. Pean silmas teadlast, kel ei ole varustust, kuid on entusiasm teada saada, mis toimub. Metoodiline lähenemine on kõige alus. Owensid ei kirjelda täpselt, mida ja kuidas nad…
Loe edasi
17okt 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
Minu artikkel osutus valeks. Pärast unetut ööd tegin järgmist …

Minu artikkel osutus valeks. Pärast unetut ööd tegin järgmist …

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Olgu kohe selgeks tehtud, et jutt ei ole minust, kuid ükski teadlane ei ole eksimatu, vigu juhtub. Kui juhtub, tuleb tunnistada. Äsja kirjutas Olivier Gimenez teadusajakirjas Nature juhtumist, kus ühel ilusal päeval kummutati tema kümmne aasta eest ilmunud teadusartikkel. Artikkel keskendus imetajate asurkonna suuruse mudeldamisele, fookuses olid Prantsusmaa ilvesed ja nende andmestik. Siin on loo tõlge (ei pretendeeri tõlkeauhinnale), kuid minu arvates on see ilus näide, kuidas võiks/peaks teadlane reageerima. Ilvesekutsikas. Foto: Cloudtail the Snow Leopard, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0 Teadlased eksivad, leppisin oma veaga, kuid sain ka aru, et kritiseerivad autorid peaksid saama rohkem tähelepanu. Mul on 20-aastane kogemus statistikuna ökoloogias, kuid hiljuti sattusin keerulisse olukorda. Augustis avaldasid Kanada kolleegid vastuse kümme aastat tagasi ilmunud uuringule, mille kaasautoriks olin ka mina; vastulauses näidati, et meie pakutud meetod on põhimõtteliselt…
Loe edasi
07okt 2024 by Marko Mägi 1 kommentaar
Kasside salakeel. Teadustoimetaja ääremärkused

Kasside salakeel. Teadustoimetaja ääremärkused

Blogi
Siin on mõtted ja tähelepanekud, mis mulle raamatut toimetades peavalu tegid või rõõmust ahhetama panid. Raamatu sisust ei saa siit väga palju teada, kuid olgu siiski mainitud, et mulle raamat meeldis. Millalgi küsis Triin, kas minu arvates oleks kassiraamat tõlkimist väärt. Lugesin originaali tükati ning veendusin, et seda kassid ostaksid! Kass ei jäta kedagi külmaks. Sisu tundus üsna adekvaatne. Kõrvutasin enda teadmisi kassidest raamatust loetuga – olen ju omajagu aega pühendanud kassi kui võõrliigi, täpsemalt invasiivse võõrliigi, kuritegude paljastamisele (vt näiteks Osooni) ning seepärast on mind ka kassivaenajaks peetud. Jah, mul on kassidega oma suhe, sest kui ilmas on üldse üks loom, kes on suutnud inimese enda pilli järgi tantsima panna, ümber käpa keerata, siis on selleks kass, kõik teised loomad on tema kõrval armetud diletandid (või parasiidid). Mis on…
Loe edasi
23aug 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
“Metsikuks saamine”- mõnusalt veedetud aeg

“Metsikuks saamine”- mõnusalt veedetud aeg

Blogi
Carl Safina, Varrak 2023, tõlge Indrek Rohtmets Raamat, mida piidlesin silmanurgas pikalt, sest kiirel sirvimisel tundus, et tegu võib olla hea kraamiga. Lõpuks, ligi aastapikkust ootamist, jõudsin lugemiseni. Lugema asusin pliiats käes, et vajadusel märkmeid teha, sest elu on näidanud, et zooloogiliste tekstide tõlkimisel võib lati alt läbi joosta (vt Geniaalsed linnud). Esimesele kümnekonnale leheküljele sain teha paar kriipsu, kuid need ei puudutanud tõlget, pigem üldist keelekasutust, mis minu hinnangul ei olnud alati eesti keelele omane, kuid et selliseid kriipse sai raamatu peale üksikuid, siis ei ole mõtet neil pikalt peatuda – ilmselt sai keeletoimetaja tekstile pihta ja koostöö tõlkijaga sujus. Foto: Marko Mägi Tõlke kohta ei ole midagi halba öelda – kõik on nii nagu peab, kui midagi oligi valesti, siis lipsas see mu silmalt läbi nii, et aju…
Loe edasi
27mai 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
Põhjatraalide eest kaitstud meretuulepargid toimivad osadele liikidele merekaitsealadena

Põhjatraalide eest kaitstud meretuulepargid toimivad osadele liikidele merekaitsealadena

Blogi, Teadusuudis
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste ja Senckenbergi instituudi koostöös valminud uuringust selgub, et meretuulepargi algusaastail on park soodne paik elustikule – tuugenite vahel ja peal elavad mereliigid on reeglina arvukamad kui pargiga külgnevatel aladel. See jätab mulje, et meretuulepark toimib omalaadse kaitsealana, kuid meretuugenid on suhteliselt noor nähtus ja nende pikaajaline mõju ei ole teada. Meretuuleparke on rajatud üle kolmekümne aasta ja teame, et tuugeni veealune osa on elupaigaks organismidele. Senised tuulepargi elustiku-uuringuid on olnud kohapõhised või keskendunud kindlale organismirühmale, üldistust ei ole nende põhjal võimalik olnud teha. Kuigi teaduskirjanduses on valdav seisukoht, et meretuulepark soodustab veealust elustikku, sõltub mõju siiski asukohast ja asurkonna olukorrast enne ehitust. Lisaks kinnitunud elustikule on vaja pöörata tähelepanu ka merepõhja elupaikade muutusele – setetes toimuv võib võtta oluliselt kauem aega, kui tuugeni…
Loe edasi
12mai 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
Üks meditsiin. Märkmed teadustoimetaja töölaualt

Üks meditsiin. Märkmed teadustoimetaja töölaualt

Blogi
„Nagu ikka, on mul midagi tarvis :)“, kirjutab mulle augustis 2023 Triin Olvet. Ta otsib zooloogi, kes oleks valmis heitma pilgu Matt Morgani raamatu One Medicine tõlkele, mis tal äsja valmis. Triin loodab, et äkki olen see zooloog. Raamatust ei ole mul halli aimugi. Võtan mõtlemisaja. Tutvun. Olen nõus, sest kuigi mu kitsam eriala on linnud, on mul järkuvalt hariduspaberitel sõna zooloog. Pealegi, meditsiinilise korrektsuse eest vastutab teine toimetaja, dr Kärt Tomberg. Saan tõlke, alustan lugemist, teen kohendusi, parandusi. Samal ajal teen märkmeid faili, kuhu koondan mõtteid, millest loodan kunagi raamatu kohta midagi kirjutada. Tõlge saab toimetatud, märkmed kirjutatud. Raamat ilmub. Fail märkmetega ununeb. Tartus on raske leida paremat tausta raamatule, mis ühendab zooloogia ja meditsiini. Foto: Marko Mägi. Mai 2024. Näen Facebookis raamatut kiitvat postitust. Meenub, et ma vist…
Loe edasi
21apr 2024 by Marko Mägi 1 kommentaar
Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Blogi
Ingrid Newkirk, Gene Stone, Looduse lood, Tänapäev 2020 Raamatu ostsin odavmüügist, sest ühel hetkel pead mõtlema eelarvele. Ostsin põrsa kotis. Hiljem selgus, et põrsas oli kotis, kuid veidi tavatu põrsas. Looduse lugude sarja raamatuid olen lugenud kümmekond, enamik neist on mõnus vaheldus, sekka on sattunud mõni väga kesine raamat, mõni lausa kohutav (nt Geniaalsed linnud). Loomade käitumine ja zooloogia üldisemalt pakub mulle jätkuvalt huvi, sestap proovin aastas vähemalt mõne loomaraamatuga sõbraks saada. Foto: Marko Mägi Algus oli üsna ehmatav – silma jäid mõned tõlkeapsud (sellest hiljem). Raamatu esimene pool on iseenesest igati tore, räägib loomade käitumisest. Kuigi seal on näited, mida olen lugenud juba kümnetest raamatutes, nt hobusest Kaval Antsust on kirjutatud paljudes loomaraamatutes, oli ikkagi veidi põnev ja huvitav. Raamatu esimeses pooles oli põrsas kenasti kotis. Kuid siis tuli…
Loe edasi