Rubriik: Blogi

Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides - selle külastamine on kui lapsepõlvest pärit unistuse täitumine. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.   Ametliku nimega Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kätkeb endas enam kui miljonit eksemplari, meteoriitidest kuni elusate tarantliteni. Zooloogilistes kogudes on oletatavasti üle 640 000 eksemplari ja vaid väike osa (täpsemalt 3808 eksemplari) neist on välja pandud kaunites klaasvitriinides vähem kui aasta tagasi taasavatud loodusmuuseumis. Villu Soon, Tartu ülikooli loodusmuuseumi teadur, täpsustab, et kõik muuseumi kogud on tegelikult avatud, ainult, et fondides olevad eksemplarid ei ole eksponeeritud. “Kõik huvilised saavad fondide sisu uurida ja see…

Paar nädalat tagasi vapustas maailma meediat uudis Prantsusmaal jõustunud seadusest, millega keelati klassikaliste plastikust toidunõude kasutamine – edaspidi saavad Pariisi arvukad tänavakohvikud kasutada vaid biolagunevad söögiriistasid. Keeld on leidnud elavat vastukaja ning ka vastasseisu. Väidetavalt on keeld vastuolus Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise põhimõttega; samuti kardetakse, et biolagunev plastik leiab edaspidi veelgi kiiremini tee loodusesse kui praegu. Rohelise maailmavaatega inimesed aga rõõmustavad ning küsivad: kas ja millal võiks Eesti prantslaste eeskuju järgida? Klassikaliste mittelagunevate plastiknõude keeld on järgmine samm pärast möödunud suvel toimunud kilekottide keelustamist ning täidab Prantsusmaal 2015. aastal vastu võetud tegevuskava (The Energy Transition for Green Growth Act) eesmärke. Prantsusmaa presidendi, François Hollande’i, sõnul saab riik seeläbi “eeskujuks läbi kasvuhoonegaaside vähendamise, energiakasutuse mitmekesistamise ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu.” Plastiku kasutamise vähendamisega seotud tegevused täidavad tegevuskava eesmärki, mille kohaselt peab…

Olen enda jaoks piiranud ette võetavad tegevused kolme tingimusega: 1. Peab ulatuma väga laia publikuni (või) 2. Tooma viisakalt raha sisse (või) 3. Oleme enda jaoks uudne ja põnev. Kolmanda punkti alla käis ettepanek kommenteerida zooloogi pilgu läbi maali kunstniku Kaido Ole hiljuti avatud näituselt. Näituse kuraatori Anneli Porri lahkel loal toon oma kommentaari ära ka siin. Ülesanne oli sooritada „vaatajapositsioonilt ühe töö subjektiivne lähilugemine -- just nii nagu Sa seda pilti mõtestaksid.“ Ilmselgelt on tegemist minu elu esimese kunstikommentaariga. Vaadake kõigepealt maali ja mõelge, mida teie selle kohta arvata oskaksite. Seejärel liikuge edasi minu mõteteni. Kaido Ole näitus "Nogank hoparniis" avati Tallinna Kunstihoones 16. detsembril ning see jääb avatuks kuni 5. veebruarini 2017. Minu kommentaar: Tiiger, kes uriseb vaataja peale oma inimhammastega, viib mu mõtted loomade värvuse evolutsiooni peale.…

Täna õnnestus mul tutvustada Tartu ülikooli zooloogide selle aasta edulugusid Raadio 2 saates "Puust ja punaseks". Juttu tuli nii aasta linnu (rasvatihane) uuringutest kui ka Läänemere hüljeste olukorrast, hundi ja koera hübriididest ning TÜ spin-off ettevõtmisest WildAr. Alustuseks aga suurepärane taimemolkulaarbioloogide töö äramärkimine õhulõhede ja gaasivahetuse molekulaarsete mehhanismide uurimisel - ajakiri Plant Cell valis TÜ bioloogide artikli aasta tugevaimate teadustööde hulka. (saate kuulamiseks kliki pildil)

Teadusmaailma lipulaev, ajakiri Science avaldab lisaks tõsiteaduslikele artiklitele ka kergemat lugemist, blogipostituste stiilis arvamusavaldusi ja teadlaste kogemuslugusid. Hiljuti avaldati seal lugu sellest, kuidas on võimalik korraga teha teadust ja kasvatada lapsi. Head lapsed ja head kolleegid võimaldavad noorel lapsevanemal ka laboritööd teha. Autor kirjutab, kuidas teda lapseootuse ajal teadusasutuses hoiatati, et ta ei laseks pereelul oma tööd segama hakata. Ta kirjeldab, kuidas püüd pere- ja teadlaseelu lahus hoida viis teda üha suurema frustratsioonini ja tundeni, et ta pole hea kummalgi rindel. Lahendus saabus siis, kui ta otsustas teha soovitatule vastupidist – lasta pereelul mõjutada oma teadust ja teadusel pereelu. See tähendas, et ta õppis oma aega kasutama võimalikult efektiivselt, disainima tõhusaid eksperimente ning valima välja uurimisprobleeme, mida tõesti tasus uurida. Samal ajal sai tema tütrest talle innukas assistent välitöödel. „In…