Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri

Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Tartu Ülikooli teadlased on taas talvistel välitöödel uurimislaevaga Walther Herwig III. Meie töögrupist on laevas Randel Kreitsberg ja Ciara Baines. Peame välitööde päevikut, saadame pilte ja jagame infot, milline see mereteaduse igapäevaelu on. Tegeleme me siin kalade vähi uuringutega ja selle reisi peamiseks eesmärgiks on tuua Eestisse hulk elusaid lestakalu, et kontrollitud tingimustes testida (common garden katse), kas molekulaarsed vähi- ja reostuskaitsemehhanismid töötavad ka siis, kui ümbritsev keskkond millegi poolest muutub - nt kas kala tegeleb enda rakutervise kaitsmisega aktiivselt edasi ka siis kui ta reostunud keskkonnast puhtasse satub (vaata meie grupi tegemisi ka: adapt.ut.ee). Nii et püüame kala, kogume veidi proove, ja lisaks toome neid elusatena Eestisse. Tegemist saab olema ühe väga väärtusliku kalalastiga! 29. november. Pärast koroonaviiruse teste ja tulemuste ootamist, lasti meid täna õhtul lõpuks laeva pardale.…
Loe edasi
Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri

Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri

Blogi, Teadusuudis
Järjekordsed välitööd said alguse, uurimaks meie lähimaid meresid, siinset reostust ja kalade tervist. Ekspeditsioon toimub koostöös Thüneni Instituudiga, nende teaduslaeval Walther Herwig III ning järgnevate nädalate jooksul jõuame nii Põhjamerele, Taani väinadesse kui ka Läänemerele. Lahkusime Bremerhaveni sadamast 1. detsembril ja kurss on ümber Jüüti poolsaare ja läbi Taani väinade Läänemerre kuni Tallinnani välja. Plaanis on filmida merepõhja, võtta veeproove ja püüda kalu nii pelaagilise kui põhjatraaliga. Juhtivteadlane on laevas Pedro Nogueira, lisaks mitmeid tudengeid ja tehnikuid, loomulikult laevameeskond, ja mina (Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia teadur, Randel Kreitsberg) ainsa saksa keelt mitte kõneleva külalisteadlasena. Minu plaan on kalade vähi evolutsiooni projekti raames koguda uimeproove Põhjamere haidelt, ning mitmeid bioloogilisi proove Läänemere lestadelt, vähiga ja kalade tervisega seotud biomarkerite uurimiseks. 1. detsemberPärast koroonatestide tegemist lahkusime pärastlõunal Bremerhaveni sadamast ja hämaruses jõume Helgolandi…
Loe edasi
Kas kalad põevad vähki?

Kas kalad põevad vähki?

Blogi, Teadusuudis
Järgnev lugu pole mitte kodusest jõevähist, ega isegi signaalvähist ja teistest ohtlikest võõrliikidest, vaid kurikuulsast haigusest, mis kimbutab suure osa inimkonna tervist. Lühike vastus on “jah” – vähki leidub ka kaladel. Vähk kui rakkude kontrollimatu paljunemise haigus on sama vana kui hulkraksus ise. See tähendab, et sadu miljoneid aastaid on loomad pidanud vastamisi seisma mõnede “hulluks läinud” rakukogumitega, mis takistavad isekalt ümbritsevate kudede ja tervete organite tööd ja võivad lõpp-kokkuvõttes lõppeda ka terve organismi surmaga. Maksavähk soomuslestal. Vähk on väga mitmepalgeline haigus, millele efektiivse ravi leidmisega tegelevad teadlased üle maailma, ja millele tõenäoliselt ühest ravi ei leidugi – ikka sellesama mitmepalgelisuse pärast. Kasvaja teke võib olla põhjustatud väga paljudest ümbritsevast keskkonnast pärinevatest mõjuteguritest (toksilised ained, valgusreostus, ravimid, eluviis), juhuslikest ja pärilikest geneetilistest vigadest ja mutatsioonidest, kui ka lausa kokkupuutest nakkavate…
Loe edasi
Koroonamatk vol 2 ehk kuidas looduse jälgi lugeda

Koroonamatk vol 2 ehk kuidas looduse jälgi lugeda

Blogi, käisime looduses
Metsas matkata on hoopis põnevam, kui oskad ümbritsevatest jälgedest huvitavat infot välja lugeda. Kes on siin käinud, söönud, maganud… Jagame veidi oma teadmisi ühe väga tavalise poolmetsiku perejalutuskäigu põhjal. Jah, ka tavalisel perematkal võib lahtiste silmadega ringi liikudes (võiks lisada ka, et "kuulates", kuid praktikas on mööda metsa mürgeldavate laste lärmi seest raske enda mõtteidki kuulda) põnevaid jälgi looduses toimuva kohta leida. Matk, kust allolevad pildid pärit, kestis vaevalt kolm kilomeetrit ja kolm tundi, Elva jõe ülemjooksul, ja nagu näha, oli läbitav ka seitsmeaastasele. Hoiatan igaks juhuks, et pooled matkajatest lõpetasid märgade jalgade, kriimulise naha ja katkise püksitagumikuga - see-eest sai harjutatud metsikut jõeületust, leitud metsast joogikõlbulik allikas ning toidetud selle suve esimesed puugid. Klassikaline Eestimaa loodus: ilus, kodune, torkiv ja lirtsuv võpsik - imeline. SinilillKopsurohiNäsiniin.Lilleilu metsa all. Kellega (kaudselt)…
Loe edasi
Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükike

Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükike

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Ligikaudu 10 miljonit tonni plasti jõuab igal aastal maailmamerre. Suur osa sellest laguneb lainete, UV-kiirguse ja teiste mõjurite abil väikesteks tükikesteks – kuni plastiosakesed on silmaga nähtamatud. Teadlased on viimased 10-15 aastat töötanud selle kallal, et teada saada, millised on mikroplasti kogused keskkonnas ja kuidas mõjutab see kõik elusorganisme, sealhulgas inimest. Hiljuti levis sotsiaalmeedias foto sellest, kuidas Hispaania rannikumerest õngitseti välja jogurtitops, mis pärines 1976. aasta Montreali olümpiamängudelt. Tõenäoliselt suure osa nendest 44 aastast meres veetnud jogurtitops nägi välja nagu uus, olles käegakatsutavaks näiteks plasti püsivuse kohta. 44 aasta vanune jogurtitops. Plast pole halb materjal 1950ndatel aastatel laialdaselt kasutusele võetud plasttooted lahendasid mitmed tolleaja kaubandusega seotud probleemid: plast on usaldusväärne materjal, tugev, kerge, odav ja vastavalt vajadusele ka muudetavate omadustega (elastne või jäik, pehme või kõva, värviline või läbipaistev). Plastis…
Loe edasi
Eriolukord metsas

Eriolukord metsas

Blogi
See oli millalgi sooja päikeselise augusti nädalalõpul Lõuna-Eesti ühel populaarseimal matkarajal Päikeseloojangu matkamaja juures Meenikunno rabas, mil ma esimest korda ja üsna valusalt sain tundma, et metsaminekuks päris iga aeg ja koht ei sobi. Selles mõttes, et kui tahaks seal ka metsasolemist, rahu ja vaikust nautida. Esimese šoki sain tookord juba parkimisplatsil, nähes puutüvede vahele pressitud kolmekümmet autot. Laudtee oli justkui Kaubamaja aatrium ja järveäärsel vaateplatvormil lindistati muusikavideot. Põgenesin sealt kuidas jalad võtsid. Sama kehtib ka jaanipäeva-aegsete RMK laagriplatside ja üleüldiselt, soojade suvede nädalavahetuste kohta. Metsa, eeskätt aga ettevalmistatud laagriplatsidele, mine nädala sees ja eelistatult külmemal aastaajal - siis kui ainult "hullud" metsas käivad. Nii ka praegusel "koroona-perioodil". Üheaegselt nii rõõmustav kui ka häiriv oli metsaradadel kohatud inimeste hulk. Kellele ikka teise eestlasega samal metsarajal jalutada meeldib (nali) - eriti…
Loe edasi
Teadustraaleriga Põhjamere kalu avastamas

Teadustraaleriga Põhjamere kalu avastamas

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Olgugi, et siinsamas lähedal, on Põhjameri oma kalastiku poolest midagi Läänemerest hoopis erinevat. Krabid, meritähed, haid ja raid on Põhjamere tavalised asukad ning esimeste traalitäite puhul ei suutnud ma kogu seda mitmekesisust ära imestada. Tutvustame veidi neid eksootilisi lähinaabreid ja vaatame, mida kalateadlased ühe teaduslaeva pardal teevad. Saksa Thüneni Instituudi teaduslaev Walther Herwig III on pealtnäha tavaline 60-meetrine 3000 brutotonnine kalatraaler. Laeva sisse vaadates on aga aru saada, et tegemist on spetsiaalselt teaduse tegemiseks ehitatud laevaga. Nii nagu laeva nimes olevast järjekorranumbrist aru saada, olid ka tema eellased kunagise saksa kalandusteaduse rajaja Walther Herwigi auks nimetatud – hetkel ehitatakse aga juba järjekorras neljandat uuendatud väljalaset. Pärast kahenädalast merereisi parkisime laeva sisuliselt treppi - taamal paistev hall maja ongi Thüneni Instituut. Selleks, et laevaga kalu uurida, tuleb need muidugi kinni püüda…
Loe edasi
Muljeid loodusvaatluste maratonilt

Muljeid loodusvaatluste maratonilt

Blogi, Teadusuudis, uudis
Viiendat korda Tartus toimunud Loodusfestivalil 14.–15. juunil nautis loodusalaseid tegevusi 3000 loodusesõpra. Loodusvaatluste maratoni käigus sisestati üle Eesti enam kui kolm tuhat loodusvaatlust. Laseme osalejatel muljetada. Loodusfestival sai alguse 2015. aastal Tartu loodusnädalana. Loodusfestivali projektijuhi Andro Truuverki sõnul oli tänavune festival eriline. „Juba nädal enne festivali kui Tartu sai linnaruumi kuus erinevat taimekasti, mis erinevate niitude olemust näitlikustasid, olime looduse lainel. Mitmelt poolt laekunud positiivne tagasiside tõestas, et linnarahvale läheb meie tegevus korda.” Festivali, mis juhiks tähelepanu looduse valupunktidele ja annaks soovitusi, kuidas koos heaperemehelikult toimetada, on praeguses ühiskonnas hädasti vaja. “Nii sel kui ka järgnevatel festivalidel rõhutame elurikkuse linnaruumi toomise abil, miks on loodus ka linnas inimesele vajalik,” lisas Truuverk. Kuiv aruniit Tartu kesklinna taimekastis. Foto: Elen Kontkar. Laseme muljetada ja meenutada festivalil osalenuil: Tilleorg, Põlvamaa (kirjutasid Merje ja…
Loe edasi
Saame tuttavaks: viupart

Saame tuttavaks: viupart

Blogi, Saame tuttavaks
Viupart (Anas penelope) on meil kõikjal veekogudel arvukas läbirändaja, kuid haruldane pesitseja (peamiselt Ida-Eestis), pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 50-100 (mõnedel andmetel ka 150-300) paari. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopa tasandikujärvedel, luhtadel ja mudastel merelahtedel. Viupart Elvas, Arbi järve oja peal. Lind liigub juba kolmandat päeva ringi koos sinikaelade paariga (kohalikud jõudsid juba rääkida, et terve talve olevat seal veetnud). Foto: Randel Kreitsberg Viuparti on kutsutud ka “valgekõhuks”, sest lennul paistab ta helevalge kõht hästi välja. Rändel (aprillis-mais ja septembris-oktoobris) peatub viupart eriti massiliselt (kümned tuhanded isendid) näiteks Matsalu lahel ja Haapsalu Tagalahel, aga ka Väiksel väinal ja Häädemeeste–Võiste rannikul. Üksikud linnud võivad ka talvitada. Viupart on taimtoiduline, sagedasti toitub ka maismaal (rannaniitudel) nagu haned. Viupardi menüü sisaldab valdavas enamuses lehti, vesikasvusid ja seemneid. Suveperioodil toitub mõningal määral ka putukatest. Pesitseb peamiselt taigavööndi järvedel…
Loe edasi
Otsi tamme-kirjurähni!

Otsi tamme-kirjurähni!

Blogi, uudis
Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) on Eestisse hiljuti levinud linnuliik, kelle edasine käekäik pakub meile huvi, kuid tema vähene arvukus ja spetsiifiline elupaigaeelistus teevad ta jälgimise muude kaardistuste raames keerukaks. Õnneks on see rähniliik kevadel häälekas ja oma elupaigast lihtsalt leitav ning sellistes kohtades on reeglina ka lihtne ligipääs. Tamme-kirjurähne saab kaardistada lihtsa metoodikaga ja osaleda võib iga linnuvaatleja. Loomulikult arvestame ka kõiki juhuvaatlusi, mis andmebaasi laekuvad. Lisaks võiksime sama operatsiooni käigus saada infot teiste kaitsealuste liikide kohta (valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, väike-kirjurähn jne). Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) Metoodika ja andmete esitamine Selleks, et saada teada senine elupaikade hõivatus, oleks hea üle kontrollida kõik seni teadaolevad leiukohad ning lisaks otsida liiki kaardistamata aladelt. Seni on PlutoF andmebaasis (seisuga 01-2019) üle 1700 tamme-kirjurähni vaatluse ca 400 erinevast paigast. Uute alade valikul võiks eelistada parke ja kalmistuid,…
Loe edasi