10dets. 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Lihtne viis kilekotitarbimise vähendamiseks

Lihtne viis kilekotitarbimise vähendamiseks

Blogi
Kas sina teadsid, et toidupoes on täiesti aktsepteeritud ja lubatud tegevuseks erinevate puu- ja juurviljade ühte kotti kaalumine? - Mina ei teadnud.  Sidrun, küüslauk, sibul ja tomat ühes kotis - tavapärase nelja koti asemel kasutasin üht. Tõepoolest, näiliselt elementaarne lähenemine - tõsta sidrunid, õunad, mandariinid ükshaaval kaalule ja seejärel samasse kotti - aitab kokku hoida suures koguses ühekordselt kasutatavaid kilekotte. Tõsi - kõige mõistlikum oleks kaasa võtta juba kodust korduvkasutatav võrkkott - aga kilekotitarbimist on võimalik vähendada ka ilma mingisuguse lisakulu või ettevalmistuseta.  See on ju lihtne: paned toote kaalule, võtad kleepsu, paned kleepsu kotile, kuid kotti ei sulge; lähed võtad uue toote, kaalud, kleeps kotile ja taas uue toote - seni kuni nad kotti mahuvad (ettepanek oleks toidupoodides erineva suurusega kotid kasutusele võtta) või kuni ostunimekiri otsa lõpeb.  Kuna…
Loe edasi
21nov. 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Zooloogid 2.0 on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija

Zooloogid 2.0 on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija

Blogi, uudis
Meil on suur rõõm teada anda, et Zooloogid 2.0 tegijate poolt veetav zooloogiablogi sai riikliku teaduse populariseerimise auhinna II preemia - kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil". Tänasest võime uhkusega kanda "riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija" aunimetust. Meil hea meel, et olete meiega ja loodetavasti loete ja soovitate sõpradele ka edaspidi. - Teadus, loodus ja zooloogia on lihtsalt niivõrd huvitav. [caption id="attachment_1854" align="aligncenter" width="819"] Vasakult: Karin Jaanson, Randel Kreitsberg, Tuul Sepp ja Ene Ergma.[/caption] Auhind anti üle tänasel Eesti Teadusagentuuri korraldatud teaduskommunikatsiooni konverentsil: „Teadus sotsiaalmeedias – meelelahutuse ja müra vahel?” Auhinnasaajaid oli teisigi: Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Mihkel Zilmer. Mihkel Zilmer on teadlane ja õppejõud, kes on üle 40 aasta tutvustanud teaduspõhise toitumise aluseid ja populariseerinud nii enda kui teiste uurijate teadusuuringute…
Loe edasi
17sept. 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Linnud on jälle purjus!

Linnud on jälle purjus!

Blogi, uudis
Igal sügisel kuuleme lugusid käärinud marjasid ja õunasid söönud siidisabadest. Nii ka tänavu. Sotsiaalmeedias on levinud video tasakaaluhäiretega harakast, kellel suure tõenäosusega on "jalad alt niitnud" käärima läinud õunad: Loomad on evolutsiooni käigus alkoholiga kokku puutunud nö ammustest aegadest saadik ja see on ka põhjus, miks me suudame niivõrd edukalt oma ainevahetusega alkoholi mõju vähendada ja jäägid kehast väljutada (tuntuim on maksas tegutsev ensüüm alkoholi dehüdrogenaas). Suudavad ka linnud, mis ei tähenda, et sel ajal kui keha keemiliste protsessidega tegeleb, ei võiks need ained ajule oma mõju avaldada.   [caption id="attachment_1662" align="aligncenter" width="700"] Alkoholi metabolismi reaktsioonid: ADH - ensüüm alkoholi dehüdrogenaas (maksarakkudes). ALDH - ensüüm aldehüüdi dehüdrogenaas. Lõpuks lagundatakse atsetaat süsihappegaasiks ja veeks.[/caption]   Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Marko Mägi kommenteerib lindudega seotut: Sügise edenedes, mil viljapuude…
Loe edasi
31aug. 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Kuidas Eesti meres sukeldudes teadust teha?

Kuidas Eesti meres sukeldudes teadust teha?

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Suvi on bioloogide jaoks tihe välitööde periood ning Eesti niidud, metsad, järved ja mered on täis loodusteadlasi, kes midagi mõõdavad või koguvad. Meie töörühm võõrustas sel suvel kaks nädalat briti sukeldujaid ja merebiolooge – külastasime Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse mererohuväljasid. Jah, selge veega veealused rohelised aasad õõtsuvad lainete rütmis Eesti rannikumeres täpselt samamoodi nagu National Geographicu loodusfilmideski. Nähtavus võib olla üle viie meetri ja vee all on liikumas lestakalu, ümarmudilaid, ogalikke, tobiaid, millimallikaid, garneele ja kõikvõimalikke teisi elukaid. Suvi oli sel aastal teaduspoolest soe ja nii sain brittide ergutamisel ka ise esimesed snorgeldamised ja vabasukeldumised järele proovitud – tõepoolest, vee all on mida vaadata. Vaata videost, mida teevad teadlased vee all: https://vimeo.com/287642985 Kui korrektne olla, siis oli tegemist lausa Brightoni Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisprojektiga: Britid uurisid süsinikuringet…
Loe edasi
13juuni 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Ilvesevideod – tutvu aasta loomaga!

Ilvesevideod – tutvu aasta loomaga!

Blogi
Aasta loom, ilves, on ikka olnud üks salapärane ja harva nähtud elukas. Olen ise ka teda vaid korra öösel autoaknast kohanud. Videofilmimise võimaluste laienemisega satub harvanähtav loom aga üha sagedamini kaamerate ette. Jagame kahte põnevamat leidu: ilveste raadiokaelustamine teadlaste poolt ja loodusnautijate salvestus metskitse küttivast kassist. Eluslooduse uuringutega tegelev Tartu Ülikooli spin-off ReWild jagab: [embed]https://www.facebook.com/reWiLD.estonia/videos/1665492177085734/[/embed] "Ilves on üks kõige salapärasematest Eesti loomadest. Suurkiskja, kelle kodu on mitmesaja ruutkilomeetrine metsamaastik. Uurime ilvest selleks, et teada paremini, mida ta eluks vajab, millised on suhted teiste liikide ja inimesega. Nii on võimalik edukalt teostada looduskaitse- ja jahikorraldust. Noor isane ilves Lemps asub telemeetriaseadme vahendusel koguma informatsiooni üksildase eluviisiga looma kodupiirkonna kasutuse ja toitumise kohta. Uuring on koostöös OÜ Rewild'i, Keskkonnaagentuuri ja Tartu Ülikooliga. Video eest tänud Britta Kalganile." [caption id="attachment_1322" align="aligncenter" width="399"] Videost…
Loe edasi
12juuni 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Saage tuttavaks: kiritigu

Saage tuttavaks: kiritigu

Blogi
Kiritigu libiseb edasi enda loodud libedal pinnal. Tema lima vähendab hõõrdumist nagu suusatalla all sulav lumi. Lima tootmine on energiakulukas. Kiriteo iseseisev liikumisulatus piirdub ühe suve jooksul mõne meetriga ja kuivi pindu ta väldib. Üle kümne meetri laiuseid tiheda liiklusega teid ta omal jalal ületada ei suuda. Kiriteo kaugreisid ei ole hästi tuntud, kuid ilmselt on võimalused sarnased teiste tigudega: munad transporditavas mullas, klammerdunud noorisendid lindude jalgadel, sulgedel ning seedekulglas. Kirjutas Liina Remm, teouurija, Tartu Ülikooli teadur.
Loe edasi
07juuni 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Tselluloositehase petitsiooni üleskutse!

Tselluloositehase petitsiooni üleskutse!

Blogi, Teadusuudis
Jagame allpool hea kolleegi üleskutset: Head kaaslased, palun kaaluge Tartu tselluloositehasega seotud uue petitsiooni allkirjastamist (petitsioon.ee keskkonnas) ja jõulist levitamist: http://petitsioon.ee/tartu-apell-2 See on õnnetuseks pealkirjastatud sarnasena esimesele, aga on tegelikult valitsemise hea tava põhimõttelise rikkumise hukkamõist ses asjas. Samuti on see esmane surveavaldus poliitilistele parteidele enne lähenevaid valimisi. Olin selle teksti üks koostajaid, sest ma arvan, et see on tähtis. Oluline on mõista, et me oleme eelnevalt ammendanud minu arust kõik ametlikud võimalused asja muuta, sh kohtunud õiguskantsleriga, kes Eesti Vabariigis peaks valitsemise hea tava eest töökohustusena seisma. Õiguskantsler ütles, et ta ei saa meid aidata ja soovitas meil kohtusse pöörduda. Mina tõlgendan seda niimoodi, et selle kohtu peab moodustama rahvas. Niisiis: valitsemise hea tava puudutab meid kõiki ja palun aidake seda sõna edasi saata. Tselluloositehase läbiminek tähendaks seda, et…
Loe edasi
10jaan. 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Kas ümarmudil ja mudakrabi söövad mere tühjaks?

Kas ümarmudil ja mudakrabi söövad mere tühjaks?

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Globaliseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetusega üha kasvav võõrliikide levik on looduskeskkonna üheks põhiliseks probleemiks. Võõrliigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme, toiduahelaid, võetakse ära nišše. Teisest küljest on liikide levik loomulik protsess – näiteks Läänemere elustik sisuliselt võõrliikidest koosnebki. Vahe on leviku kiiruses, mis on tänu inimesepoolsele abile on väga erinev loomulikust levimiskiirusest. Läänemeri on praegugi pidevalt muutumises olev ökosüsteem ja nii ümarmudil (Neogobius melanostomus) kui ka mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii) on liigid, mis jõudsid siia alles 2000ndate alguses. Pärit on need loomad vastavalt Kaspia regioonist ja Põhja-Ameerikast ning Läänemerre jõudsid ilmselt laevade ballastveega. Praeguseks on ümarmudil kiirelt kogu Läänemere hõivanud ja on nii kutseliste kalurite kui õngemeeste jaoks levinud saagikala, ning ka mudakrabi laiendab oma levilat. Võõrliikidele omaselt on tegemist ekstreemseid olusid (soolsus ja temperatuur) taluvate vastupidavate liikidega ja nii on hädavajalik teada saada,…
Loe edasi
14dets. 2017 by Randel Kreitsberg 1 kommentaar
Miks kasutatakse Eesti küpsistes palmiõli ja kas saaks ka ilma?

Miks kasutatakse Eesti küpsistes palmiõli ja kas saaks ka ilma?

Blogi
Oleme Zooloogid 2.0 raames korduvalt toonitanud teadliku tarbimise tähtsust ja üksikinimese olulisust globaalsete protsesside mõjutamisel. Püüame ka ise oma nõuannetest lähtuda ja ausalt – olen hakanud poes veetma mõnedki minutid rohkem, lugedes tootepakendite tähistusi ja koostisi. Nii olingi üllatunud, kui nägin, et tavaline Kalevi šokolaad (millel on kena säästlikust kaubandusest pärineva kakao tähis – UTZ Certified) sisaldab nii palmi- kui võiseemnikuõli. Veidi loogilist mõtlemist viis järelduseni, et õlid sisalduvad šokolaadis olevates küpsisetükkides. Tõepoolest, meie kodumaise tootja, Kalevi, küpsised on tehtud teiselpool maailma kasvavate õlipalmide rasvadest. Miks? [caption id="attachment_1108" align="aligncenter" width="800"] Orangutani beebid Indoneesias spetsiaalses hoolekodus, kuhu nad on sattunud elupaikade hävimise tagajärjel. Indoneesias asuvad õlipalmikasvandused on peamiseks põhjuseks sealsete vihmametsade raiumisel ning selle tulemusena kaotavad suured inimahvid enda elualad, napib toitu ning tekivad teravad otsekonfliktid inimeste ja orangutanide vahel.[/caption] [caption…
Loe edasi
04okt. 2017 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Planktonijaht: uus perekondlik ajaveetmise viis

Planktonijaht: uus perekondlik ajaveetmise viis

Blogi
Eestlasele meeldib looduses käia: on tavaline, et pered korjavad metsas mustikaid ja kukeseeni, isad käivad poegadega kalal ning usinamad matkal ja telkimaski. Meri on siiski veel paljudele hirmutav ja tundmatu meedium (tõsi, trend on vaikselt muutumas) – kuid merel huvitavalt ja harivalt aja veetmine seda meeldejäävam. Merele minekuks on vajalik paat ja seente asemel saab korjata näiteks planktonit. [gallery size="medium" ids="846,847,845"] Olgugi, et minu doktoritöö on kirjutatud mere teemal (toksiliste ainete mõju kaladele), ei ole plankton minu jaoks just liiga koduseks ja igapäevaseks uurimisteemaks. Planktoniks nimetatakse sisuliselt kõiki mereorganisme, kelle liikumist mõjutavad tuuled ja hoovused rohkem kui eluka endi siputamine. Tavaliselt peetakse planktoni all silmas just kõikvõimelikke väikseid loomakesi – a’la vesikirbud (loomne plankton ehk zooplankton) või vetikad ja sinivetikad (vastavalt siis taimne ehk fütoplankton ja tsüanobakterid ehk bakterioplankton). Tegelikult…
Loe edasi