Aasta loom, ilves, on ikka olnud üks salapärane ja harva nähtud elukas. Olen ise ka teda vaid korra öösel autoaknast kohanud. Videofilmimise võimaluste laienemisega satub harvanähtav loom aga üha sagedamini kaamerate ette. Jagame kahte põnevamat leidu: ilveste raadiokaelustamine teadlaste poolt ja loodusnautijate salvestus metskitse küttivast kassist.
Eluslooduse uuringutega tegelev Tartu Ülikooli spin-off ReWild jagab:
https://www.facebook.com/reWiLD.estonia/videos/1665492177085734/
“Ilves on üks kõige salapärasematest Eesti loomadest. Suurkiskja, kelle kodu on mitmesaja ruutkilomeetrine metsamaastik. Uurime ilvest selleks, et teada paremini, mida ta eluks vajab, millised on suhted teiste liikide ja inimesega. Nii on võimalik edukalt teostada looduskaitse- ja jahikorraldust. Noor isane ilves Lemps asub telemeetriaseadme vahendusel koguma informatsiooni üksildase eluviisiga looma kodupiirkonna kasutuse ja toitumise kohta. Uuring on koostöös OÜ Rewild’i, Keskkonnaagentuuri ja Tartu Ülikooliga. Video eest tänud Britta Kalganile.”
https://www.facebook.com/AastaLoom/videos/237547393686775/
Samal ajal filmiti Lahemaal lõik sellest, kuidas ilves kitsi ründab. Haruldase hetke said videole hollandlased, kes retkejuhi Martin Piispea juhtimisel Eestis 5 päeva loodust vaatlesid ja pildistasid (video: Stefan Pronk).
“See juhtus Lahemaal. Õhtune plaan oli minna karu otsima,” meenutab Martin Piispea. “Kaks retkelist aga otsustasid, et ei tule metsa jala sumpama, vaid lähevad autoga õhtul ringi sõitma. Näitasin kaardil 2-3 põldu, kus tasub ringi kolada ja vaadata. Seal on nähtud rebasest karuni ja põdrast ilveseni. Kolmekesi metsas sumbates hakkas aga sõnumeid tulema autoseltskonnalt – nähti rebast, kitsi, ja siis kirjutati suurte tähtedega LYNX. Ilves jalutas rahulikult üle põllu. Ja nad said ilvest vaadata oma 20-25 minutit, kes kõndis ja seisis ja siis peitis enda ära rohu sisse. Kitsed olevat tulnud 10 minuti pärast ja edasine on juba video peal. Kahjuks sellel reisil jäi neil karu nägemata, aga ilvese filmimine korvas selle kuhjaga.”
Käesoleva postituse esimeses videos pildis olev ja fotol ilvesele raadiokaelust kinnitav ilveseuurija Raido Kont kommenteerib nähtut:
“Filmile jäädvustati väga põnev ja haruldane moment. Tundub, et ilves ei otsustanud rünnata mitte kõige lähemat metskitse, vaid seda, kes oli tema poole parajasti seljaga. Kõige huvitavam, et kui saagi tabamine ilvesel esimese sööstuga ei õnnestunud, siis ei kujutanud ta kitsedele enam ohtu ning need jäid ärritunult sama lähedale seisma. Võrdluseks võib mõelda, et kui põllul söövad metskitsed inimest märgates põgenevad, siis jooksevad nad tavaliselt kuni varju pakkuva metsani.”
Jaga ka meiega oma kohtumisi ilvestega!