Kas vanad kalakajakad trotsivad vähihaigust?

Kas vanad kalakajakad trotsivad vähihaigust?

Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Vähk on inimliigil tänapäeval üks peamisi suremuse põhjustajaid. Teiste loomaliikide puhul aga pole vähihaigusest teada kuigi palju. Jah, koduloomad, lemmikloomad ja loomaaialoomad surevad tihtipeale samuti vähki, aga looduses elavate loomade surma põhjused tunduvad olema pigem mujal – kisklus, parasiidid, toidunappus. Isekalt pajunevad rakuliinid, mis keelduvad ülejäänud keharakkudega koostööst ning ei allu keha kontrollmehhanismidele, on tegelikult universaalne hulkraksuse probleem. Lühikeses plaanis tundub see ju raku jaoks geniaalne idee – miks näha vaeva koostöö tegemise ja enda allasurumisega, kui saaks hoopis kiiresti iseennast kloonides „igavikku enesele otsida“? Et see pikemas plaanis evolutsiooniline tupiktee on (vähihaige organism sureb), ei takista lühinägelikel rakkudel ikka ja jälle üritamast. Teadusartikli esimene ja viimane autor, Richard Meitern ja Tuul Sepp, arutavad Kakrarahul proove kogudes kalakajakate potentsiaali rahvusvahelises vähiteaduses. Nii on vähikaitse asi, millega iga hulkrakne organism esimestest…
Loe edasi
Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükike

Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükike

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Ligikaudu 10 miljonit tonni plasti jõuab igal aastal maailmamerre. Suur osa sellest laguneb lainete, UV-kiirguse ja teiste mõjurite abil väikesteks tükikesteks – kuni plastiosakesed on silmaga nähtamatud. Teadlased on viimased 10-15 aastat töötanud selle kallal, et teada saada, millised on mikroplasti kogused keskkonnas ja kuidas mõjutab see kõik elusorganisme, sealhulgas inimest. Hiljuti levis sotsiaalmeedias foto sellest, kuidas Hispaania rannikumerest õngitseti välja jogurtitops, mis pärines 1976. aasta Montreali olümpiamängudelt. Tõenäoliselt suure osa nendest 44 aastast meres veetnud jogurtitops nägi välja nagu uus, olles käegakatsutavaks näiteks plasti püsivuse kohta. 44 aasta vanune jogurtitops. Plast pole halb materjal 1950ndatel aastatel laialdaselt kasutusele võetud plasttooted lahendasid mitmed tolleaja kaubandusega seotud probleemid: plast on usaldusväärne materjal, tugev, kerge, odav ja vastavalt vajadusele ka muudetavate omadustega (elastne või jäik, pehme või kõva, värviline või läbipaistev). Plastis…
Loe edasi
Teaduslik lestapüük Nõva rannas koos ajakirjaniku ja õpilasteadlasega

Teaduslik lestapüük Nõva rannas koos ajakirjaniku ja õpilasteadlasega

Teaduse köögipoolelt
Teadlase elus tuleb ikka ette olukordi, kus on võimalik lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Kui Risti põhikooli 8-klassi õpilane Anni Hipp palus mul juhendada oma uurimust merereostuse mõjust kaladele ning Vikerraadio ajakirjanik Urmas Vadi soovis tulla mulle üheks päevaks töövarjuks, oli selline võimalus käes. Teadlase töövari olla ei pruugi olla sugugi nii põnev, kui esmapilgul tundub. Enamik aega istub vaene teadlane ju arvutis, analüüsib oma andmeid, kirjutab artikleid ja valmistab loenguid ette. Kui teadlane kord laborist-kontorist välja pääseb, on ta rõõmus nagu kevadine vasikas aasal. Selliseid päevi tuleb minu tööpäevade hulgast aga tikutulega otsida. Nüüd aga pakkisin autosse proovikogumise varustuse (külmakast, skalpellid-käärid, tuubid proovide jaoks, mõõtmisriistad, süstlad jne), kummikud ja sooja jope, kutsusin lisaks ajakirjanikule toeks kaasa ka merebioloogia „veterani“ ja kaas-zooloogiablogija Randel Kreitsbergi ning asusime kell viis hommikul Tartust…
Loe edasi
Teadustraaleriga Põhjamere kalu avastamas

Teadustraaleriga Põhjamere kalu avastamas

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Olgugi, et siinsamas lähedal, on Põhjameri oma kalastiku poolest midagi Läänemerest hoopis erinevat. Krabid, meritähed, haid ja raid on Põhjamere tavalised asukad ning esimeste traalitäite puhul ei suutnud ma kogu seda mitmekesisust ära imestada. Tutvustame veidi neid eksootilisi lähinaabreid ja vaatame, mida kalateadlased ühe teaduslaeva pardal teevad. Saksa Thüneni Instituudi teaduslaev Walther Herwig III on pealtnäha tavaline 60-meetrine 3000 brutotonnine kalatraaler. Laeva sisse vaadates on aga aru saada, et tegemist on spetsiaalselt teaduse tegemiseks ehitatud laevaga. Nii nagu laeva nimes olevast järjekorranumbrist aru saada, olid ka tema eellased kunagise saksa kalandusteaduse rajaja Walther Herwigi auks nimetatud – hetkel ehitatakse aga juba järjekorras neljandat uuendatud väljalaset. Pärast kahenädalast merereisi parkisime laeva sisuliselt treppi - taamal paistev hall maja ongi Thüneni Instituut. Selleks, et laevaga kalu uurida, tuleb need muidugi kinni püüda…
Loe edasi
Kammtundlate mõistatus on lahenemas

Kammtundlate mõistatus on lahenemas

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Liblikas on tore värviline elukas, aga mis toimub tema pisikeses peas? Mida saab välja lugeda tema pilgust? Ja tunnaldest? Miks mõned liblikad on lihtsameelsed ja teised "teravad pliiatsid"? – Liblikateaduse uuringu võttis kokku Tartu Ülikooli entomoloogia teadur Juhan Javoiš. Otsesteks mõõtmisteks on tundlad on liiga haprad, sestap mõõdeti neid vaksikutest tehtud piltidelt. Foto: Ben Sale, Wikimedia Commons Liblikapsühholoogiaga pistsid rinda Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi entomoloogid, tehes seda ebatavalisel ja samas lihtsal viisil. Nimelt mõõdeti liblikate silmade, tunnalde ja lauba suurust ning analüüsiti kuivõrd need tunnused seostuvad liigi ökoloogia ja eluviisiga. Peamõõtmeid nutikuse mõõduna käsitles oma evolutsiooniteoorias juba Charles Darwin, hiljem on nende ümber kõvasti lahinguid löödud (vt nt Stephen Jay Gouldi "Vääriti mõõdetud inimene" ja selle kriitika), ent see möll puudutab inimeseuuringuid ja putukateaduse poliitkorrektsuse pärast pole vähemalt…
Loe edasi
Valmib Eesti esimene suurulukitunnel

Valmib Eesti esimene suurulukitunnel

Blogi, Teaduse köögipoolelt, uudis
Talvel kaks ja pool aastat tagasi kaardistasime Rewildi väikese meeskonnaga Männikul metsloomade elupaiku ja radu. Männiku metsad ja rabad on üks viimaseid Tallinna linna rohelisi tagamaid. Siin leidub palju erinevaid looduslikke kooslusi – kuivad liivased männikud, kuusikud, kaasikud, lodulepikud, soomännikud. Metsade vahel väänlevad Vääna ja Pääsküla jõed koos oma metsistuvate luharohumaadega. Siin on kaks suuremat märgala, Männiku raba ja Pääsküla raba. Tõsi on, et mõlemad rabad on üsna tugevalt inimtegevusest mõjutatud, eriti turbakaevandamisest. Aga suur osa Männiku rabast on siiski veel puutumata ja super ilus looduspaik. Siia mahub peale turbakaevanduste ka Eesti suurim liivakarjäär, kaitseväe harjutusala, mõned tehased, mõned supluskohad ja mõned inimasumid. Lisaks neile muidugi ka kõrvu lukustav ja pead pööritav Tallinna ringtee, riigitee nr 11, Eesti tihedaima liiklusega maantee. See on maastik, mis on koduks paljudele metsloomadele ja…
Loe edasi
Eluiga, polüfenism ja erineva elutsükliga nõgeseliblikate tervis

Eluiga, polüfenism ja erineva elutsükliga nõgeseliblikate tervis

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Eluiga, eriti selle pikkus, on nii teadlastele kui laiemale avalikkusele laialt huvipakkuv teema. Eesti meedias on ilmunud mitmeid eluea seoselisi Tuul Sepa ja Peeter Hõraku populaarteaduslikke artikleid, näiteks siin ja siin. Samas on seda raske uurida, sest eluiga mõjutavad paljud keskkonna- ja pärilikud tunnused, ning neid mõjusid üksteisest eristada ei ole niisama lihtne. Enamasti on erinevate mõjurite eristamisel lahenduseks katsed, kus üht või paari (keskkonna)tegurit manipuleeritakse (näiteks saab kehva toiduga vähendada ka geneetiliselt kiirekasvuliste organismide kasvukiirust ja nii eraldada geneetiline ja keskkonnaseoseline kasvukomponent üksteisest) ja seejärel analüüsitakse seda, mis huvipakkuvate geneetiliste, füsioloogiliste või käitumuslike tunnustega juhtub. Eluea puhul on sellist katset aga keeruline planeerida – ei ole lihtne leida keskkonnategurit, mille muutmine eluiga kindlas suunas mõjutaks. Näiteks kättesaadava toidu hulga vähendamine looteeas või kasvuperioodil võib viia nii eluea pikenemise kui…
Loe edasi
Müüdimurdjad! Kuidas alusteadlased ettevõtlusesse panustavad: kolm kogemuslugu

Müüdimurdjad! Kuidas alusteadlased ettevõtlusesse panustavad: kolm kogemuslugu

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Teaduse rahastamise suurendamisel on kahtlemata oluline silmas pidada, et sellel oleks ka positiivne mõju ühiskonna ja majanduse arengusse. Et see raha oleks riigi jaoks positiivse ootusega investeering. Seetõttu on välja pakutud, et raha võiks eelistatult suunata rakendusteadustesse ning alusteadused kui „teadlaste isikliku uudishimu rahuldamine“ prioriteetide hulgast välja jätta. Kas aga alus- ja rakendusteadusi saab niimoodi eristada ja vastandada? Alusteadustest kasvavad välja uued avastused, ideed ja lahendused, mis järk-järgult jõuavad ka ühiskonnani. Alusteadusi rahastades hoiame õppejõude, teadlasi ja professoreid, kes teadustööd tehes uusimate teadustulemustega hästi kursis on ja neid ühiskonda vahendada saavad. Tippteaduslik uurimistöö iseenesest viib sageli rakendusteaduslike projektideni ning ettevõtluskoostööni. Unustada ei tohi aga seda, et alusteadustega tegelevad teadlased koolitavad välja särasilmseid noori inimesi nii loengutes kui ka juhendajatena teadustöös. Olles saanud tugeva põhja teadusliku meetodi rakendamises, erialakirjanduse läbitöötamises ning…
Loe edasi
Kuhu koeb siig ehk kuidas ma üle 20 aasta taas kalal käisin (2. osa)

Kuhu koeb siig ehk kuidas ma üle 20 aasta taas kalal käisin (2. osa)

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Järgnevast kirjatükist arusaamiseks tuleks tutvuda loo esimese osaga. .... Edasise juurde lasti mind ainult vaatama, näpud paluti eemal hoida. Lagle ja Lauri eemaldasid kogutud materjali ettevaatlikult kogumiskambrist, uurisid seda silm punnis mõne hetke lootuses marjateri silmata. Seejärel uhuti proov elegantse liigutusega purki, kasutades selleks rohelist kastekannukest. Ärge arvake, et „elegantne“ ja „kastekannuke“ oleks siinkohal liialdused. Sugugi mitte, sest kastekann oli tõesti väike ja seda seepärast, et kannu veejuga oleks lihtsam suunata. Võiks ju arvata, et külmas merevees elu ei ole, kuid siginat-saginat oli neis proovides omajagu. Et bioloogilised protsessid (nt teineteise ärasöömine või lihtsalt roiskumine) ei kahjustaks marjateri (eeldusel, et need seal olid) fikseeriti proovid piiritusega. Kohe ei õnnestunud marjateri tuvastada, kuid kindla vastuse pidid andma laborianalüüsid. Sõelale jäänud materjali ootab uhtumine kogumispurki. Foto: Marko Mägi Lagle ülesandeks oli õige…
Loe edasi
Kuhu koeb siig ehk kuidas ma üle 20 aasta taas kalal käisin (1. osa)

Kuhu koeb siig ehk kuidas ma üle 20 aasta taas kalal käisin (1. osa)

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Olin meeldivalt üllatunud, kui Tartu Ülikooli mereinstituudi ihtüoloogid kutsusid mind miniekspeditsioonile Loode-Saaremaale, et otsida merejää alt siia kudemisalasid. Kutsel oli loomulikult praktiline põhjus – olud tõotasid tulla karmid ja seetõttu oli tasuta tööjõud igati abiks. Nõustusin tingimusel, et mul lubataks toimunust üks lugu kirjutada. Luba anti ja alljärgnevalt saate aimu, miks kolm kuju kahe päeva jooksul Kuusnõmme lahe jäässe suure hulka auke tegid. Päikesetõusul lehvisid hoovis lipud kergelt, tuul puhus oma 5–6 m/s põhjakaarest, aga et olime rannast veidi eemal, siis oli karta, et lahel on tuul märksa tugevam. Mulle, kes ma ei ole elu sees merejääl kalal käinud (olen jääl ainult binokliga linde jälginud), oli põhjatuul meelt mööda, sest see välistas jää liikumise lahest merele. Jää paksuse kohta ei olnud meil ülevaadet, seepärast olime valmis halvimaks ehk teisisõnu vaatama…
Loe edasi