Miks kasutatakse Eesti küpsistes palmiõli ja kas saaks ka ilma?

Home / Blogi / Miks kasutatakse Eesti küpsistes palmiõli ja kas saaks ka ilma?
Randel Kreitsberg

14. detsember 2017

Oleme Zooloogid 2.0 raames korduvalt toonitanud teadliku tarbimise tähtsust ja üksikinimese olulisust globaalsete protsesside mõjutamisel. Püüame ka ise oma nõuannetest lähtuda ja ausalt – olen hakanud poes veetma mõnedki minutid rohkem, lugedes tootepakendite tähistusi ja koostisi. Nii olingi üllatunud, kui nägin, et tavaline Kalevi šokolaad (millel on kena säästlikust kaubandusest pärineva kakao tähis – UTZ Certified) sisaldab nii palmi- kui võiseemnikuõli.

Veidi loogilist mõtlemist viis järelduseni, et õlid sisalduvad šokolaadis olevates küpsisetükkides. Tõepoolest, meie kodumaise tootja, Kalevi, küpsised on tehtud teiselpool maailma kasvavate õlipalmide rasvadest. Miks?

Orangutani beebid Indoneesias spetsiaalses hoolekodus, kuhu nad on sattunud elupaikade hävimise tagajärjel. Indoneesias asuvad õlipalmikasvandused on peamiseks põhjuseks sealsete vihmametsade raiumisel ning selle tulemusena kaotavad suured inimahvid enda elualad, napib toitu ning tekivad teravad otsekonfliktid inimeste ja orangutanide vahel.
Õlipalmi istandusteks kasutatakse tänaseni traditsioonilisi alepõllunduse meetodeid. Foto: CC by Rainforest Action Network.

Küsisin otse allikalt ja sain teada, et huvitava faktina Kalevi küpsiseid tegelikult Eestis ei tehtagi, vaid valmistatakse Kalevi tellimusel Lätis ja Rootsis – nii tulevad Läti tootmisliinilt ka palmiõli sisaldavad vormiküpsised.

Kalevi kommunikatsioonijuht Ruth Roht selgitab:

“Nende küpsiste koostises on tõepoolest ka palmiõli baasil valmistatud taimsed rasvad. Kuna erinevate rasvainete omadused on väga erinevad, siis ei ole võimalik kergekäeliselt asendada üht rasvainet teisega ilma, et muutuks küpsiste harjumuspärane konsistents ja maitse. Meie näeme siin alternatiivina kontrollitud istandustest pärit sertifitseeritud palmiõli sisaldavate taimsete rasvade kasutamist ning loodame, et Läti tootja läheb nende kasutamisele õige pea üle.”

Klassikalised vormiküpsised (mina olen kuulnud ja kasutanud ka väljendit “teeküpsised”) on suuremale osale meist tuttavad juba nõukogude ajast ja seda tunnistavad ka kaasaegsed küpsisetootjad, et ega keegi ei tea, millist taimset rasva neis kunagi kasutati ja kust see pärines. Tooraineid jagati tsentraalselt kõigile tootjatele üle terve liidu ning taimsete rasvade pakendil leidus vaid kirje “Kondiitrirasv”.

Tõsi, lisaks klassikalisele “vana aja” vormi küpsisele, on paralleelselt kasutusel ka uus tehnoloogia, mille abil valmivad Rootsi tehases näiteks Mesikäpp Dops küpsised. See võimaldab kasutada palmiõli asemel ka päevalille-, võiseemniku- ja kookoseõli. Iseasi, kas need kaks viimast just mõistlikumad alternatiivid on.

Õlipalmi seemned. Palmiõli on suure tootlikkuse ja laia kasutuse tõttu populaarne üle maailma. Muuhulgas kasutatakse palmiõli lennukite biokütuse valmistamiseks ning seda leidub pea kõikides poes müügil olevates maiustustes.

Miks siis ühel juhul saab küpsist teha ilma palmiõlita ja teisel juhul ei saa?

Vastus peitub küllastunud rasvhapete mahus, selgitab lähemalt Kalevi tootearendusjuht Evelin Heiberg ja kirjeldab huvitavalt ja põhjalikult küpsisetootmisega seotud protsesse:

“Reaalsuses ei ole küpsiste valmistamisel tehnoloogiliselt võimalik asendada palmiõli päevalilleõliga vahekorras 1:1. Üheks suureks põhjuseks on see, et kasutatav rasv peab olema teatud tahkuse astmega toatemperatuuri juures. See omakorda tähendab, et tal peab olema teatud kogus küllastunud rasvhappeid (SAFA). Lihtsustatult võib öelda, et mida küllastunum on rasv, seda tahkem on see toatemperatuuril (tahke rasva sisaldus on suurem). Palmiõlis on puhtal kujul küllastunud rasvhappeid ca 50%. Seega on temast väga efektiivne valmistada küpsiste jaoks vajaminevat “kondiitrirasva“. Sama ajal kui päevalilleõlil on see vaid 10%.

Rasvade tootjad teevad tänapäeval väga palju arendustööd selle nimel, et oleks võimalik kasutada rasvu, mille SAFA on madal, kuid mis siiski oleksid sobivate tehnoloogiliste omadustega (sh tahkuse astmega). Seda sellepärast, et on ju küllastunud rasvhapete puhul teada, et Euroopa inimeste dieedis on neid liiga palju ning tehakse tööd selle nimel, et inimesed tarbiksid neid vähem – nende liigtarbimisel on leitud seoseid näiteks südameveresoonkonna haiguste tekkega. Ka meie tootjana püüame jälgida seda, et meie retseptide muudatused ei suurendaks valmistootes küllastunud rasvhapete hulka.

Ütleme näiteks, et praeguse tehnoloogia juures on vormiküpsiste koostises kasutatava rasva puhul vajalik, et temas oleks ca 50% küllastunud rasvhappeid (kuna see tagab õiged omadused). Palmiõli on selleks koheselt sobilik. Selleks, et aga toota päevalilleõli baasil küpsiste tootmiseks sobilikku “kondiitrirasva“, on vaja ca 5 korda rohkem päevalilleõli kui palmiõli. Kui lisame siia veel selle, kuivõrd palju väiksem on päevalilleõli saagikus palmiõli saagikusest, suureneks vajaliku õlihulga kasvatamiseks vajalik maalapp juba 50 korda. Lisada siia juurde pikem ja keerukam tootmisprotsess ja iseenesest kõrgem algtoorme hind, on selgelt näha, kuidas see võiks mõjuda nii keskkonnale kui ka küpsiste hinnale.

Alternatiiviks oleks päevalilleõli hüdrogeenimine – protsess, mille käigus küllastumata rasvhapped muudetakse küllastunud rasvhapeteks ja tänu millele võiks ka õlist toota tahket rasva ilma suurte kadudeta, mis tekivad fraktsioneerimise meetodil. Paraku aga ei ole ka hüdrogeenimine tänapäeval soovitud töötlemisviis. Võib öelda, et suuresti ongi ka hüdrogeenimise ebapopulaarsus soodustanud rohkemat palmiõli kasutust.”

Selline tootja selgitus ja info ühtede lihtsate maiustuste tootmisprotsessi kohta annab looduskaitsebioloogile hulgaliselt mõtteainet. Kalevi kommivabriku esindajad kinnitavad, et praegustes oludes ei ole palmiõlile häid alternatiive ning näevad lahendusena (ja lubavad töötada sel suunal) sertifitseeritud ja kontrollitud tarneahelat pidi saabuva palmiõli kasutamist.

Mida teie arvate?

One Comment

  • Sulev Svilponis

    Eks eurooplased kipuvad arvama, et ainult neil on õigus kunagisel metsamaal põldu pidada, kust eurooplase ahnuse ja täitmatu isu tõttu mets põlluga asendati. Muu maailm ostku kõik kaubad eurooplaste käest ja hoidku oma loodust puutumatuna!

    Tavaliselt toimuvad energeetiliselt tõhusad asendused ise – kui Eesti küpsistes domineerib palmirasv, siis peab see olema siinsetes oludes energeetiliselt efektiivne lahendus. Kui püüda selle vastu võidelda, siis tuleb selleks raisata energiat ja muid ressursse. Päevalille ju ka siin ei kasvatata. Kõiki põlde rapsi alla ka ju ei tahaks panna. Ja omi metsi õlipõldudele ka ei tahaks ohverdada. Ehk annab palmiõli asendada põlevkiviõliga? Mina ise küpsiseid ega küpsisetükkidega šokolaadi ei söö ja seepärast võib minu poolest minna kas või nii mahedaks, et kasutada küpsiseõlina kasutatud mootoriõli.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga