Saame tuttavaks: viupart

Viupart (Anas penelope) on meil kõikjal veekogudel arvukas läbirändaja, kuid haruldane pesitseja (peamiselt Ida-Eestis), pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 50-100 (mõnedel andmetel ka 150-300) paari. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopa tasandikujärvedel, luhtadel ja mudastel merelahtedel.

Viupart Elvas, Arbi järve oja peal. Lind liigub juba kolmandat päeva ringi koos sinikaelade paariga (kohalikud jõudsid juba rääkida, et terve talve olevat seal veetnud). Foto: Randel Kreitsberg

Viuparti on kutsutud ka “valgekõhuks”, sest lennul paistab ta helevalge kõht hästi välja. Rändel (aprillis-mais ja septembris-oktoobris) peatub viupart eriti massiliselt (kümned tuhanded isendid) näiteks Matsalu lahel ja Haapsalu Tagalahel, aga ka Väiksel väinal ja Häädemeeste–Võiste rannikul. Üksikud linnud võivad ka talvitada.

Viupart on taimtoiduline, sagedasti toitub ka maismaal (rannaniitudel) nagu haned. Viupardi menüü sisaldab valdavas enamuses lehti, vesikasvusid ja seemneid. Suveperioodil toitub mõningal määral ka putukatest. Pesitseb peamiselt taigavööndi järvedel ja soodes, tundrajärvikutel. Jää tekkides lendab lõunapoolsetele merelahtedele, järvedele ja veehoidlatele.  

Pesa asub vee läheduses, tavaliselt mõne kõrgema rohututi varjus või selle all. Pesa on pressitud pehmest rohust. Maikuus muneb emaslind 8-9 muna, mida haub 24-25 päeva. Pojad on pesahülgajad ning järgnevad üsna pea peale koorumist emaslinnule. Lennuvõimestuvad 40-45 päeva vanuselt.

Viupart on jahilind ja kaitse alla ei kuulu.

Vaatlused eElurikkuse andmebaasis
Häälitsused veebilehel xeno-canto
Liigikirjeldus veebilehel NatureGate eLoodus

Allikad: “Euroopa linnud”, “Põhjamaa linnud”, Linnuvaatleja.ee ja eLoodus.

Viupart Elvas. Foto: Randel Kreitsberg

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga