Müüdimurdjad! Kuidas alusteadlased ettevõtlusesse panustavad: kolm kogemuslugu

Home / Blogi / Müüdimurdjad! Kuidas alusteadlased ettevõtlusesse panustavad: kolm kogemuslugu
Tuul Sepp

4. aprill 2019

Teaduse rahastamise suurendamisel on kahtlemata oluline silmas pidada, et sellel oleks ka positiivne mõju ühiskonna ja majanduse arengusse. Et see raha oleks riigi jaoks positiivse ootusega investeering. Seetõttu on välja pakutud, et raha võiks eelistatult suunata rakendusteadustesse ning alusteadused kui „teadlaste isikliku uudishimu rahuldamine“ prioriteetide hulgast välja jätta.

Kas aga alus- ja rakendusteadusi saab niimoodi eristada ja vastandada? Alusteadustest kasvavad välja uued avastused, ideed ja lahendused, mis järk-järgult jõuavad ka ühiskonnani. Alusteadusi rahastades hoiame õppejõude, teadlasi ja professoreid, kes teadustööd tehes uusimate teadustulemustega hästi kursis on ja neid ühiskonda vahendada saavad. Tippteaduslik uurimistöö iseenesest viib sageli rakendusteaduslike projektideni ning ettevõtluskoostööni.

Unustada ei tohi aga seda, et alusteadustega tegelevad teadlased koolitavad välja särasilmseid noori inimesi nii loengutes kui ka juhendajatena teadustöös. Olles saanud tugeva põhja teadusliku meetodi rakendamises, erialakirjanduse läbitöötamises ning teaduslike probleemide lahendamises, liigub suur osa neist inimestest edasi ettevõtlussektorisse, tuues sinna kaasa värskeid teadmisi ja meetodeid otse tippteadustest.

Siin loos tutvume kolme doktorikraadiga teadlasega (kellest kaks zooloogiablogi püsilugejale kindlasti tuttavad on), kes on edukalt teinud läbi ülemineku alusteadustest ettevõtlusesse ning kes jagavad oma kogemuste põhjal soovitusi, kuidas alusteadused ja ülikooliharidus veelgi paremini ettevõtlust toetada saaksid.

Benjamin Franklin oli edukas nii teadlase, poliitiku kui ettevõtjana.

1. Milline on teie taust baasteadustes?

Andres Kuusk: PhD majandusteaduses (economics) Tartu Ülikoolist.

Riina Klais: Minu baasteaduste taust on numbriline mereökoloogia – uurisin viimase poolsajandi muutusi erinevates Läänemere ja ka teiste rannikumerede elustikus. Peale doktoriõpinguid töötasin veel 5 aastat teadurina Eesti Mereinstituudis, sama temaatikaga europrojektides.

Jaanus Remm: Olen akadeemilise kutsumuse poolest zooloog ja ökoloog, mõneti ehk ka geograaf (ärgu päris geograafid pahaks pangu). Oma teaduselus olen tegelenud erinevate liigirühmade uurimisega, mille hulgas on imetajad, linnud, kahepaiksed, liblikad jt. Teiselt poolt vaadates võiks kokkuvõtvalt öelda, et minu ala on loomade ruumikasutus ja liikumine ning populatsioonide kujunemine ja nende mustrid maastikes.

Riina Klais hoiab kindla käega tüüri nii merebioloogi kui andmespetsialistina.

2. Mida teete ettevõtlussektoris?

Andres: Töötan fintech ettevõttes Bondora AS krediidiriski tiimi juhina (Head of Credit Risk). Põhiliseks vastutusalaks on riskihindamise mudelite loomine ning laenude hinnastamine.

Riina: Ettevõtlussektoris tegelen ka andmeteadusega ühes tarkvaraarendusettevõttes ja juhin väikest meeskonda, kelle ülesandeks on toetada tootearendust läbi andmeanalüüsi ja mõõtmiste. Uurime kasutajate käitumist, teeme eksperimente ja mõõdame uute arenduste potentsiaalselt või realiseerunud kasu ettevõtte ärile (= läbimüügile).

Jaanus: Pea kuus aastat tagasi asutasin ettevõtte Rewild (Tartu Ülikooli spin-off). Eks see oli ühele alusteaduse kalduvusega vaikse loomuga noormehele parasjagu hullumeelne hüpe tundmatusse. Ettekujutust ei olnud, mis asi see ettevõtlus ja äri on – täitsa võimalik, et ei ole siiani. Sellegi poolest on meil Rewildis täna täiesti tegus ja ütlemata äge meeskond – käed rüpes ei istu. Lühike vastus on, et kaardistame metsloomi ja loome loodussõbralikke ruumiplaneerimise lahendusi. Need viimased kuus aastat on olnud vaieldamatult seni minu elus periood, mil olen töötanud, lugenud, õppinud ning kogenud enim paradigmapöördeid, kui kunagi varem. Uudishimu viib edasi. Viib edasi teadust ning viib edasi ka teadlast, kes otsustab teinekord elevandiluutornist alla ronida. Rewildis on üliõpilased sageli praktikal käinud, ise olen endiselt akadeemilises teaduses tegev ning aitan paari doktorandi õpingutele kaasa. Sellele võiks vist anda nimeks “akadeemiline ettevõtlus”.

3. Milliseid baasteadustest omandatud oskuseid olete ettevõtlussektoris kõige edukamalt rakendanud?

Andres: Kõige enam on kasuks tulnud ökonomeetria-alased teadmised, samuti otsustus- ning mänguteooria mudelite tundmine. Ilma nende oskusteta poleks ma kindlasti tööle saamiseks tehtud testi edukalt läbinud.

Riina: Numbriline mõtlemine (aga ka lihtsalt mõtlemine!), põhjuste ja tagajärgede vahele seose otsimine ja selle tõestamine ja põhjendamine, olulise ja ebaolulise eristamine – need on väga universaalsed ootused väga paljude ametite täitjatele erasektoris (ja ka avalikus sektoris), ega piirdu kaugeltki nende ametitega, kus “analüütik” või “andmeteadlane” nimetuses sees.

Jaanus: Baasteadus on suurepärane pühendumisoskuse ja analüütilise mõtlemise kool. Siiski, kui aus olla, on ettevõtlus võrreldes loodusteadustega teinekord veelgi intellektuaalsem ja rohkemat mõtlemist nõudev ala. Ettevõtluses on kiirus oluline, tegevuskeskkond on hästi dünaamiline ja see sunnib pidevalt arenema. Teisalt on inimese elus asju, mille lõpuni selgeks mõtlemiseks on vaja aega ja rahu. See on võimalus, mida akadeemiline keskkond pakub – mõni teine leiab selle võimaluse ka kunstist. Sedasi asjale vaadates leian, et kiirus ja konkurentsitihedus, mille poole Eesti teadust üha lükatakse, ei oma sugugi ainult häid mõjusid akadeemiale.

Mul on Tartu Ülikoolis olnud võimalus toimetada pikemalt kolme suurepärase tippteadlase ja juhi käe all. Peale nende on olnud head kogemused doktorantuurile järgnenud kahe välis-koostöö juhendajaga Soomes ja Norras. Igaüks neist on olnud omamoodi erinev, aga vaieldamatult õppimist väärt kogemus. Arvan, et võimalus teha loovtööd koos erinevate inimestega on üks olulisemaid väärtusi akadeemias.

Jaanus Remm astus julge sammu zooloogiast spin-off ettevõtlusesse. Foto autor Indrek Kask

4. Kas baasteadustel põhinev haridus annab ettevõtlussektorisse suundumiseks piisava ettevalmistuse?

Andres: Oleneb, kuidas defineerida, mis on piisav. Arvan, et baasteadusel baseeruva hariduse pakutava ja ettevõtluses oodatava vahel esineb endiselt omajagu erinevusi. Ülikooliharidus on siiski ennekõike akadeemiline, ettevõtlus aga oluliselt rohkem praktiline. Ka minu näitel ei olnud ülikoolis õpitu kaugeltki piisav kõigi töös vajalikuga hakkama saamiseks, vaid pidin läbima mitmeid täiendavaid kursuseid ning ennast internetis leiduva abil täiendama. Samas on teadus väga heaks sisendiks selles osas, et õpetab analüütilist mõtlemist ja analüüsioskust, mis vähemalt minu töös on hädavajalikud.

Riina: Baasteadustes põhinev haridus annab kahtlemata piisava ettevalmistuse, mis puudutab teadmisi, sõltumata sellest, mida sa täpselt õppisid. Millest võib kõige rohkem vajaka jääda, on psühholoogiline valmidus see hüpe teha, kui liialt vastandada baas- ja rakendusteadusi juba eos. Olles teoreetik, võid ise endale sisendada, et päriselus ei saagi hakkama. Peale üleminekut võid ka avastada, et karmis ellujäämisvõitluses ja kasumlikkusele sihitud ettevõtluses tuleb väga kriitiliselt eristada seda, mis oleks õige ja täiuslik, sellest, mis tegelikult kasu ka annab.

Jaanus: Jah, kindlasti. Pigem on küsimus, kuidas suudab igaüks oma tugevused rakkesse panna. Senise kogemuse põhjal julgen väita, et ettevõtluses ei ole midagi, mida alusteaduses ei oleks – maailm on see sama ja inimesed on ikka inimesed, lihtsalt rõhuasetused on väheke teised.

On üks suur erinevus, mida olen kogenud oma akadeemilises haridustees võrreldes ettevõtluskoolitustega. See on kriitilisus. Edward de Bono on öelnud, et kriitiline mõtlemine on kõige olulisem mõtlemisviis. Siiski, areng (edenemine) ei saa toimuda ilma loovuseta. Viimane on paljuski see, millele mängitakse startup-ettevõtluses.

Teaduse tegemine on Andres Kuusele õpetanud analüütilist mõtlemist ja analüüsioskust, mida on vaja nii ettevõtluses kui ka mõttemängudes.

5. Milline eelis on ettevõtlussektoris inimestel, kellel on baasteaduste taust?

Andres: See eelis tuleb ilmselt välja eelkõige spetsiifilistes valdkondades, kus vajalikke teadmisi allpool kõrgharidust üldse ei saagi. Kas või minu näitel andmeteadlase (Data Scientist) ametikoht. Sellistel juhtudel on eelis tohutu suur, sest ilma ülikoolis vastavat valdkonda õppimata on äärmiselt keeruline konkurentsivõimelist tulemust näidata.

Lisaks võib olla veel ka psühholoogiline faktor tööandjate silmis, sest ceteris paribus eelistatakse pigem ikkagi kõrgharidusega töötajaid.

Riina: Võibolla natuke laiem maailmapilt – millest enamus võib olla antud töö jaoks mitteoluline, kuid teatud momentidel on suurem shanss tulla välja täiesti uudse lahendusega (kui sind ei kammitse haridus, mis õpetab, kuidas on õige mingit asja teha). Baasteadustes on küll palju abstraktset ja teoreetilist, kuid just samal põhjusel sisaldab see endas ka palju rohkem inimkonna tähelepanekuid, rohkem valdkonnaülest, kui rakendusteadustel põhinev väljaõpe (mis keskendub rohkem juba teada olevatele parimatele praktikatele).

Päeva lõpuks on olulisim tegelikult tung vastuseid välja nuputada (ja mõtlemine, eriti intensiivne mõtlemine, on tegelikult üsna kurnav).

Jaanus: Teaduses osalemine annab omajagu usalduskrediiti, mis ettevõtluses on võrdlemisi oluline. Heast ülikoolist saadud doktorikraad on kahtlemata kvaliteedimärk, mis tõendab inimese iseseisva probleemilahendamise oskust. Kui võib siinkohal, paneksin kraadiõppurite juhendajatele südamele, et lubage noortel ikka ise areneda. Üliõpilase ainuautorlusega tööle liigselt kaasa aitamine võib hilisema teaduskraadi omaniku seada olukorda, kus õigustatud ootused saadud kraadile ei vasta omandatud hariduse sisule. Ja samas üliõpilastele – ärge jumala eest laske juhendajatel oma töid valmis kirjutada. Teiste pealt maha kirjutamisest rääkimata.

6. Mida saaks teie kogemustele põhinedes teha paremini, et inimeste liikumist alusteaduste ja ettevõtlussektori vahel soodustada ja lihtsustada?

Andres: Eelkõige on oluline informatsioonivahetus ettevõtlussektori ning ülikoolide vahel. Väga oluline on, et ülikoolides teatakse, milliste oskustega töötajaid on ettevõtetes vaja, ning ka vastupidi, et ettevõtluses ollakse kursis uute ideedega, mida teadlased on leidnud. Minu tööandja Bondora on siiskohal hea näide ettevõttest, kes sageli Tartu Ülikooliga infot vahetab, seda küll eelkõige IT-osakonna ning vähemal määral majandusteadusteaduskonna inimestega. Oleme ka ise valmistamas ette suurt projekti programeerimise õpetuse parandamiseks, mis võiks olla tulevikus väga oluline samm selleks, et Eesti ettevõtlusesse jaguks palju häid arendajaid ning andmeteadlasi.

Riina: Ma arvan et seda sõnumit on vaja lihtsalt läbivamalt sisendada ja vähem vastandada  baasteadusi rakendusteadustele. See on umbes sama, nagu minna ja lõpetada ametikool või gümnaasium – viimane süvendab ja kinnistab kõike, mida inimkond hektel peab vajalikuks kõigest seniõpitust järgmisele põlvkonnale edasi anda. Lõpuks saab määravaks iga üksiku ülikooli lõpetanu suhtumine, arvamus ja meelestatus. Nutikatest ja teotahtelistest inimestest on erasektoris pidev nappus ja tegelikult pole oluline see, mida sa täpselt õppisid (keemiat, füüsikat, matemaatikat, bioloogiat…), vaid see, et sa oled treeninud oma aju viimased 5-10 aastat vahetpidamata mõtlema. Ja täna on edu aluseks head mõtted ja hästi põhjendatud otsused.

Jaanus: Usun, et avatud haridus on võti. Olen ikka mõelnud, et inimese liikumine teadusest ettevõtlusesse on äärmiselt loomulik asjade kulg. Miks meie valdkonnas seda nii harva ette tuleb? Võib olla on see pelg tundmatuse ees. Teisalt on ettevõtlus just see vahend, mille abil oma teadusleiud panna päriselu proovile. Leia tee inimesteni, kellele just sinu teadmised (teadus) abiks on ning otsi üles inimesed, kes tahavad olla abiks just sinu suure idee teoks saamisele. See on innovatsioon – võtad uue teadmise ja viid inimeseni, kes seda vajab, kasutataval kujul.

Tartu Ülikoolis on väga heal tasemel spin-off inkubatsiooni programm. Soovitan seda kõigile, kes tunnevad, et teaduses on kitsas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga