Seemnekogumise kõrvalsaadused
Suvine õiterikas niit koosneb teatavasti lilleilust, lendlevatest kirjudest liblikatest ja sumisevatest mesilastest. Suurem osa niitude loomsest elustikust ei paista aga niidunautlejale esmapilgul silma, vaid toimetab oma tegemisi rohukõrtel, lehtedel, mullapinnal ja selle all.
Taimestikul askeldavate oleste nägemiseks on vaja kannatust ja silmateravust … või siis mehhaniseeritud seemnekogujat. Seemnekoguja kogub kõike, mis taimestikus on lahtist: seemneid, kuivanud taimeosi ja sageli seemnetega võrreldavates kogustes selgrootuid loomi. Kõige nobedamad putukad (kärbsed) muidugi lendavad enne masinasse sattumist minema. Pikaldasema mõtlemisega lendajad (lutikad, mardikad), need, kel lendamine pole veel eakohane (liblikaröövikud, lutikate vastsed) või tiibade puudumise tõttu suisa võimatu (ämblikud), peavad esialgu ootama oma saatust kannatlikult nagu taimeseemnedki seemnekoguja mahukas mürisevas ja rappuvas kõhus.
Kogutud seemneid saab kasutada uute niitude loomisel ja kehvas seisundis niitude taastamisel. Loomulikult on neisse pikisilmi oodatud ka kõik niitude juurde kuuluvad selgrootud, kuid reeglina külvatavatel aladel taimestikku veel pole ning selgrootud peavad jätma loodavate niitude koloniseerimise oma lastelastele. Enne seemnete kottipakkimist lastakse selgrootutel seemnehunnikust lahkuda. Seda nad teineteise võidu kohe seemnekogujast pääsedes ka tegema hakkavad, huupi ja õhinal ning sageli kaugeltki mitte kõige otsemat teed mööda. Mõni jultunum kinnitab saatusekaaslase kulul enne seemnehunnikust lahkumist veel kõhtugi. Õhtuks on laialilaotatud seemnehunnikus aga järgi ainult seemned ja seemnekestade vahel peituvad seemnekahjurid, kel pole kuhugi kiiret.
Mis toimub videos?
Filmi esimeses kaadris laskub võrguniidil pea ees seemnehunnikusse noor võrkurlaste sugukonda kuuluv ämblik, teda ruttab kõrretippu asendama väike liblikaröövik, tagaplaanil lahkub hiilides kaamera fookusest vargsi teine võrkurlane. Paremalt läheneb pikal sammul ja seemnetel komistades pikakoivaline kangurlaste hulka kuuluv ämblik, kõrs kõrgemal liigub samas suunas sale lutikaline. Näha on veel väiksemate lutikate noorvormide ümaraid kehasid, nõtkelt kõverduvaid vaksikute ja trammi sõiduühtlusega kõrsi mööda kulgevaid teiste liblikate röövikuid. Veel enne video lõppu jõuab ennast kaamera fookusesse sättida rohelist liblet mööda ülesrühkiv tirt.
Niit ilma taimedeta ei ole muidugi mingi niit, aga tegelikult ei ole ta samamoodi niit ka ilma kõigi nende selgrootuteta, kes taimi ja teineteist süües hoiavad käigus aineringed ja täidavad muid rolle, mida evolutsioon on neile andnud. Tegelikult on nimed ja rollid ökosüsteemis olemas ka kõigil neil pisikestel olestel, kes video ülesvõtmisel ei mahtunud kaadrisse, ei jõudnudki fookusesse, või kellele mõõtmete väiksuse tõttu ühtki nime ei suudetud omistada.