Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Blogi
Ingrid Newkirk, Gene Stone, Looduse lood, Tänapäev 2020 Raamatu ostsin odavmüügist, sest ühel hetkel pead mõtlema eelarvele. Ostsin põrsa kotis. Hiljem selgus, et põrsas oli kotis, kuid veidi tavatu põrsas. Looduse lugude sarja raamatuid olen lugenud kümmekond, enamik neist on mõnus vaheldus, sekka on sattunud mõni väga kesine raamat, mõni lausa kohutav (nt Geniaalsed linnud). Loomade käitumine ja zooloogia üldisemalt pakub mulle jätkuvalt huvi, sestap proovin aastas vähemalt mõne loomaraamatuga sõbraks saada. Foto: Marko Mägi Algus oli üsna ehmatav – silma jäid mõned tõlkeapsud (sellest hiljem). Raamatu esimene pool on iseenesest igati tore, räägib loomade käitumisest. Kuigi seal on näited, mida olen lugenud juba kümnetest raamatutes, nt hobusest Kaval Antsust on kirjutatud paljudes loomaraamatutes, oli ikkagi veidi põnev ja huvitav. Raamatu esimeses pooles oli põrsas kenasti kotis. Kuid siis tuli…
Loe edasi
Reisides läbi elu: napid pääsemised, elu ilu ja ajalugu

Reisides läbi elu: napid pääsemised, elu ilu ja ajalugu

Blogi
Reisiraamatust ei oleks põhjust siinses blogis kirjutada, sest raamat ei räägi suurt midagi loomadest, natukene siiski, rõhk on kulgemisel läbi elu. Ses mõttes on pealkiri igati aus – see on valik Eesti zooloogiasse, täpsemalt ornitoloogia ja käitumisökoloogia ajalukku, rasvase näpujälje jätnud mehe neljakümne aasta reisipajatusi. Kui tegu on zooloogiaga, siis on igati põhjust ka siinses blogis mõned sõnad raamatu kohta öelda. Hetk töölaualt. Foto: Marko Mägi Ma ei ole täiesti objektiivne, sest Raivo oli mu juhendaja kogu mu Tartu Ülikoolis veedetud õpingute jooksul (kuidas sa hakkad ütlema, et tegelikult on kirja saanud jama). Õnneks ei olegi vaja seda öelda, sest jama see ei ole. Kahekümne aasta vältel tegime Raivoga koos ka välitöid, kui Kilingi-Nõmme ümbruse metsades rasvatihase ja must-kärbsenäppide elu saladusi uurisime, mistõttu olin nii mõnestki tema reisiseigast teadlik, sest…
Loe edasi
Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Blogi
Autor ei ole just tagasihoidlik, ei hoia enesekiiusega kokku. Tavaliselt tekitaks see minus võõristust, kuid kui mehel on sipelgate uurimisel (ja käitumisökoloogias) suured teened, siis võiks isegi öelda, et patt oleks tagasihoidlik olla ja keegi ei saa seda talle pahaks panna. Wilsonil on mõnus stiil, mis ei upu teadusdetailidesse, piirdub just sellega, millest tavalugeja võiks aru saada: ei ole vaja mõista putukate anatoomiat ja morfoloogiat, piisab sellest, kui tead, et putukate keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, on ka jalad, tundlad, silmad. Kõik ülejäänu on juba detailid, mis jäägu mürmekoloogidele. Lugeja tahab lugusid ja seda ta Wilsonilt ka saab. Foto: Marko Mägi Sotsiaalsus on läbiv teema, sest sipelgad on vägagi sotsiaalsed. Vaenlastega vägagi asotsiaalsed – hambad kõrri, sutsakas makku (kui nii tohib sipelgate puhul end väljendada) ja asi korras. Inimese…
Loe edasi