Hiljutises põhjanaabrite lendorava uuringus, mille üheks autoriks oli ka Eesti lendorava ekspert ja terioloog Jaanus Remm, selgus, et alati ei pruugi lendorava populatsiooni suurust mõjutada kiskjate arvukus ja toiduküllus, vaid hoopis sademete hulk talvel.
Soome lendorava (Pteromys volans) populatsioon on suuresti mõjutatud ilmastikutingimuste poolt. Ilmastik võib olulisel määral mõjutada loomade populatsioonides toimuvaid tõuse ja languseid. Näiteks võib põhjalaiuste talv mõjutada uruhiirte populatsiooni arvukuse tsükleid, kes võivad sobivate tingimuste korral levida mõnesaja kilomeetri ulatuses. Kui närilisi on siginenud mingile maalapile liiga palju, siis võib toidupuuduse saabudes tabada populatsiooni kollaps. Nii kliima kui ka toit on näriliste populatsiooni kõikumiste puhul seotud ruumilise samaaegsusega, mis üldiselt tähendab, et geograafiliselt eraldatud populatsioonid võivad olla mõjutatud teatud kokkulangevate muutuste (nt õhutemperatuur, sademed) poolt.
Antud lendorava uuringu jaoks koguti seireandmeid viie kuni 25 aasta jooksul 16-st Soome lendorava populatsioonist, mis paiknesid teineteisest kahe kuni 400 km kaugusel.
Selgus, et sagedamini toimusid lendorava populatsiooni arvukuse kõikumised just sademetevaestel aastatel. Kuna ilmaolud määravad suuresti ära puude saagikuse (lendoravale on oluliseks toidupooliseks leppade ja kaskede viljad: urvad ja käbikesed), siis võibki üks põhjus peituda toidu puuduses. Kui talviti esineb vähem sademeid, siis seda madalam on lendoravate järglaste arvukus.
Toiduküllusel puudus küll analüüsis mõju, aga toidukülluse mõju lendorava populatsioonile oleks vaja uurida eraldi spetsiifilisemalt. Uurijad on varasemalt leidnud, et puu-urbadel on selge mõju nii lendoravate kevadisele sigimisele kui ka samal aastal teise pesakonna loomisele. Uuringust selgus, et kõrgema temperatuuriga suvi omas positiivset mõju lendorava esinemissagedusele, sest soojemate ilmadega oli rohkem ka lendorava toiduks tarvitatavaid urbasid.
Lendorava arvukuse kõikumist ei mõjutanud põhiliste kiskjate (händkakk, kanakull ja metsnugis) esinemistihedus. Teistes teadustöödes on eelnevalt näidatud, et händkaku olemasolu mõjutab oluliselt lendorava elupaiga kasututust, kuid paistab, et terve populatsiooni tasemel jäävad kiskjate mõjud siiski vähetähtsateks.
Kuigi uuringus kasutati pikaajalisi seireandmeid, ei leitud lendorava populatsiooni arvukuse kohta pikaajalisi selgeid suundi. Osad uuringud on siiski näidanud viimastel kümnenditel lendorava populatiooni langevat suundumust. Soomes läbi viidud uuringu käigus koguti suur hulk andmeid pesakastides elanud lendoravatelt. Seetõttu võib olla keeruline pesakastide andmete põhjal arvukuse trende määrata, sest nende hõivamine võib toimuda viibega ja osadel mitteseiratavatel aladel võivad toimuda arvukuses muudatused, mida ei kajastata. Seega tuleks antud uuringusse suhtuda teatava ettevaatlikkusega, kuna metsamajandamine lageraietega vähendab elupaiku ja looduslikke õõnsusi, mistõttu on lendoravad sunnitud asustama pesakaste lähimates metsades. Ainult pesakaste seirates võibki jääda alusetu mulje kasvava arvukusega populatsioonidest.
Soome lendorava populatsioon on olnud kolme kuni 25. a jooksul tugevasti mõjutatud juhuslikest lokaalsetest ja demograafilistest teguritest, mis on iga ala puhul erinevad. Paiksed muutused metsa elupaikade kvaliteedis, kiskjate ja pesapaiga olemasolu ning immigratsioon on peamised tegurid, mis määravad elupaiga hõivamise võimalikkuse lendorava poolt. Niisiis toimub kusagil liigi elupaigas lendorava taandumine ning teisalt mingis sobivas elupaigas jällegi selle hõivamine kuni leidub sobivaid elupaiku. Lisaks on lendorava populatsiooni dünaamika mõjutatud pikaajaliste ja laiaulatuslike samaaegsete tegurite poolt (nt ilmastik ja toit). Seega pole lendorava populatsiooni jätkusuutlikkus määratud ainult lokaalsete tegurite poolt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et talve ilmastik on oluline tegur, mis mõjutab lendorava populatsiooni dünaamikat. Lisaks aktiivsele metsamajandamisele võivad muutused talveilmades osutuda lendoravale proovikiviks. Mõistmine, kuidas ilmastik kujundab populatsiooni dünaamikat, aitab ennustada lendorava populatsioonide vastupidavust kliimamuutustele.
Uuring avaldati mainekas ajakirjas Oecologia ja on kättesaadav kõigile lugemiseks siit: https://link.springer.com/article/10.1007/s00442-019-04537-3
Selonen, V., Remm, J., Hanski, I.K. et al. Oecologia (2019) 191: 861. https://doi.org/10.1007/s00442-019-04537-3