29jaan. 2018 by Riina Klais 1 kommentaar
Kuidas ennast kirjutama sundida?

Kuidas ennast kirjutama sundida?

Blogi
Sõltumata sellest, kas õpid (üli)koolis, või töötad mõnel regulaarset loovat kirjutamist nõudval elualal, on enamus meist kogenud, kui raske on hakata kirjutama. “Abiks” on mitmesugused asendustegevused, või enesepettused. Hugh Kearns on Austraalia psühholoog ja sotsiaalteadlane, kes on aastakümneid uurinud kirjutamise ja loometööga seotud psühholoogiat. Ja tal on terve rida häid nõuandeid, kuidas sellest kirjutamistõrkest üle saada, ning oma tootlikkust oluliselt tõsta.     Levinud müüdid   Müüt nr 1: “Kirjutamine tuleb iseenesest, kui ma selleks valmis olen”. Tegelikkus: valmidust ei tule. Sa pead hakkama kirjutama enne, kui oled valmis. Kõige parem on teha seda NÜÜD KOHE. Ei? Siis loe edasi... Müüt nr 2: “Kui ma peas kõik selgeks mõeldud saan, tuleb kirjutamine iseenesest.” Tegelikkus: Vastupidi! Kõigepealt pead hakkama kirjutama, siis selgineb ka info su peas. Alusta kirjutamist sellest, millest sa…
Loe edasi
10jaan. 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Kas ümarmudil ja mudakrabi söövad mere tühjaks?

Kas ümarmudil ja mudakrabi söövad mere tühjaks?

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Globaliseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetusega üha kasvav võõrliikide levik on looduskeskkonna üheks põhiliseks probleemiks. Võõrliigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme, toiduahelaid, võetakse ära nišše. Teisest küljest on liikide levik loomulik protsess – näiteks Läänemere elustik sisuliselt võõrliikidest koosnebki. Vahe on leviku kiiruses, mis on tänu inimesepoolsele abile on väga erinev loomulikust levimiskiirusest. Läänemeri on praegugi pidevalt muutumises olev ökosüsteem ja nii ümarmudil (Neogobius melanostomus) kui ka mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii) on liigid, mis jõudsid siia alles 2000ndate alguses. Pärit on need loomad vastavalt Kaspia regioonist ja Põhja-Ameerikast ning Läänemerre jõudsid ilmselt laevade ballastveega. Praeguseks on ümarmudil kiirelt kogu Läänemere hõivanud ja on nii kutseliste kalurite kui õngemeeste jaoks levinud saagikala, ning ka mudakrabi laiendab oma levilat. Võõrliikidele omaselt on tegemist ekstreemseid olusid (soolsus ja temperatuur) taluvate vastupidavate liikidega ja nii on hädavajalik teada saada,…
Loe edasi
10jaan. 2018 by Tuul Sepp Kommentaare pole
Kuidas zooloogid konverentsil käivad

Kuidas zooloogid konverentsil käivad

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Konverentsid on kohad, kus aktiivsed teadlased peavad ikka korra-paar aastas käima. Esiteks on CV-st kole vaadata, kui üldse konverentsiettekandeid kirjas pole („miks sa oma teadustulemusi teistega jagada ei taha?“) ja teiseks on konverents väga hea koht ülevaate saamiseks uuematest teadussuundadest ja meetoditest. Mina käisin möödunud nädalavahetusel San Franciscos suurel konverentsil, mille korraldas Ameerika teadusühendus The Society of Integrative and Comparative Biology (SICB). See on minu jaoks põnev konverents, sest tutvustatakse palju liikidevaheliste võrdluste ning füsioloogiliste mehhanismidega seotud uuringuid. [caption id="attachment_1146" align="alignnone" width="819"] See 40-korruseline hotell San Franciscos mahutas möödunud nädalavahetusel palju zoolooge.[/caption] Nagu üks noor zooloog mulle kunagi täheldas, on loomauurijad inimesed, kes sisimas kunagi suureks ei kasva. No mis töö see on – loomadega mängida? Sellel konverentsil tuli see ütlus mulle ikka ja jälle meelde. Me võime panna selga…
Loe edasi
09jaan. 2018 by Riina Klais Kommentaare pole
Läänemere kilu saab kitsastel aegadel paremini hakkama kui räim

Läänemere kilu saab kitsastel aegadel paremini hakkama kui räim

Blogi
Kilu ja räim söövad Läänemeres sama toitu, ja kui nad peavad omavahel konkureerima, tuleb kilu tõenäolisemalt võitjaks. Kilu valib vähem, mida suhu pistab, ning on edukam toidu leidmisel. Ja toidu pärast kilu ja räim kindlasti võistlema peavad, sest toitu Läänemeres napib. Selliselt võib lühidalt kokku võtta BONUS INSPIRE kilu ja räime toitumisuuringute tulemused, mille jaoks 2015 suvel > 1500 kala mao sisu uuriti.   Kilu ja räim - Läänemere peamised töönduskalad Kilu ja räim on Läänemere kaks kõige olulisemat töönduskala. Mõlemad on väikesepoolsed, näevad sarnased välja, söövad arvatavasti sama toitu. Nad ka käituvad sarnaselt – liiguvad parvedena, ja toituvad peamiselt veesamba ülemistes kihtides elavast loomsest hõljumist. [caption id="attachment_1127" align="aligncenter" width="819"] Kilu ja räime kogumine maosisu analüüsideks. Foto: Ain Lankov[/caption] Kuid nende arvukused Läänemere kirdeosas (Gotlandi saarest Saaristomereni, ja Soome lahes) on…
Loe edasi
27dets. 2017 by Keily Tammaru Kommentaare pole
Ülevaade sagedamatest karvastest vihmametsa asukatest

Ülevaade sagedamatest karvastest vihmametsa asukatest

Blogi
Nii suuri imetajaid nagu meie põder või karu vihmametsas ei ole. Jaaguar ning taapir, kes on nagu väikese lontja moodustisega hall siga, kuigi vereliinilt hobuse ja ninasarviku sugulane, on Amazonases kõige suuremad imetajad. Looduses on peamised kohtumised Prantsuse Gujaana vihmametsa imetajatega olnud maanteel. Nagu metsamassiivide vahel ikka, ületavad loomad sageli teed. Vilksamisi olen näinud aguutisid (Dasyprocta agouti), kes on üsna tavalised mõne kilo raskused närilised, neil on pikad jalad, kuid saba pole justnagu ollagi. Kuigi neil pole ka pikki kõrvu, võivad nad vilksamisi jänest meenutada. Temast väiksem on ’punaacouchi’ (Myoprocta acouchy), kes üle tee lipates meenutas pigem tumehalli merisiga, aga temal lohiseb ka lühikene rotilik sabajupp. Kohata võib samuti mõnd jahimeeste lemmikuist, pekaarisid (Tayassu sp.), kohalikke väikeseid hallikarvalisi sigu, üle tee kiirustamas. Paar korda olen kohanud väikest triibulist looma –…
Loe edasi
19dets. 2017 by Keily Tammaru Kommentaare pole
Kuulsaid sinisetiivalisi Morpho liblikaid köidab sinine värv

Kuulsaid sinisetiivalisi Morpho liblikaid köidab sinine värv

Blogi
Amazonase ühed kuulsamad iludused on erksate metaljalt läikivate siniste tiibadega koerlibliklased perekonnast – Morpho. Olenevalt liigist varieerub sinise värvitoon – osad on heledamad valkjassinised, teised tumedamad või lillakad. Sinisetiivalistest kõige levinum on Morpho menelaus, kelle tiivad on kogu ulatuses läikivad ja tugevsinised. [caption id="attachment_1075" align="aligncenter" width="524"] Morpho Menelaus. Pilt on loomulikult lavastatud. Lehele maandunud liblikas hoiab tavaliselt tiivad seljale pakituna koos.[/caption] Morphod on väga levinud ning neid võib kohata igapäevaselt. Suur, kaunis ja värviline köidab ka kollektsionääride ja turistide tähelepanu. Liblikaid raamitakse, tiibadest tehakse ehteid ning liblikapüüdjaid on Prantsuse Gujaanas palju. Seda enam, et erinevalt paljudest teistest riikidest, ei ole siin putukad kaitstavad ja nende väljavedu maksustatud. Liblikapüük kõlab omaette väga idüllilisena – võrk käes, nina taevasse suunatud ja jooks lendava liblika suunas. Kuna kõrvetaval aasal on liblikaid harva, siis…
Loe edasi
14dets. 2017 by Randel Kreitsberg 1 kommentaar
Miks kasutatakse Eesti küpsistes palmiõli ja kas saaks ka ilma?

Miks kasutatakse Eesti küpsistes palmiõli ja kas saaks ka ilma?

Blogi
Oleme Zooloogid 2.0 raames korduvalt toonitanud teadliku tarbimise tähtsust ja üksikinimese olulisust globaalsete protsesside mõjutamisel. Püüame ka ise oma nõuannetest lähtuda ja ausalt – olen hakanud poes veetma mõnedki minutid rohkem, lugedes tootepakendite tähistusi ja koostisi. Nii olingi üllatunud, kui nägin, et tavaline Kalevi šokolaad (millel on kena säästlikust kaubandusest pärineva kakao tähis – UTZ Certified) sisaldab nii palmi- kui võiseemnikuõli. Veidi loogilist mõtlemist viis järelduseni, et õlid sisalduvad šokolaadis olevates küpsisetükkides. Tõepoolest, meie kodumaise tootja, Kalevi, küpsised on tehtud teiselpool maailma kasvavate õlipalmide rasvadest. Miks? [caption id="attachment_1108" align="aligncenter" width="800"] Orangutani beebid Indoneesias spetsiaalses hoolekodus, kuhu nad on sattunud elupaikade hävimise tagajärjel. Indoneesias asuvad õlipalmikasvandused on peamiseks põhjuseks sealsete vihmametsade raiumisel ning selle tulemusena kaotavad suured inimahvid enda elualad, napib toitu ning tekivad teravad otsekonfliktid inimeste ja orangutanide vahel.[/caption] [caption…
Loe edasi
12dets. 2017 by Keily Tammaru Kommentaare pole
Vihmametsas ei ole iga lehe all tonti

Vihmametsas ei ole iga lehe all tonti

Blogi
Vihmametsa kuvand on enamasti väga idülliline. Küllap ettekujutus lopsakatest palmilehtedest, suurtest ja värvilistest putukatest, puuotsas kalpsavatest ahvidest ja erinevatest loodusfilmidest tuttavad kaadrid muudavad kõik vihmametsa veelgi atraktiivsemaks. Ilmselt on üldtuntud teadmine, et vihmametsa pinnas pole sugugi viljakas, sest kõik toiteväärtuslik võetakse kohe kasutusse ja ülejäänu uhub vihm minema. Siiski on veel rida asjaolusid, mis võivad paista üllatavatena. Näiteks vihmametsas ei saja kogu aeg vihma. Kuivaperioodil ei saja vahel nädalaid mitte piiskagi. Tõepoolest on vihmametsaski kuivaperiood, mis näiteks Prantsuse Gujaanas kestab juuli lõpust kuni detsembri alguseni. Samuti ei ole kogu Amazonas üks suur ühtne mets, vaid selle eri piirkonnad verieeruvad nii liikide kui niinimetatud üldise väljanägemise poolest. Oma panuse sellesse varieeruvusse annab ka künklik või mägine maastik. [caption id="attachment_1064" align="aligncenter" width="819"] Vihmamets ja ojja küündivad plankjuured.[/caption] [caption id="attachment_1086" align="aligncenter" width="819"] Ilus…
Loe edasi
30nov. 2017 by Tuul Sepp 1 kommentaar
Kas elurikkuse kaitsmine on sentimentaalne ja kasutu ettevõtmine?

Kas elurikkuse kaitsmine on sentimentaalne ja kasutu ettevõtmine?

Blogi
Umbes nädal aega tagasi avaldasid Washington Post, the Independent ja Chicago Tribune artikli, mis pärines George Washingtoni ülikooli bioloogiaprofessori Alexander Pyroni sulest. Artikli põhiidee oli, et ohustatud liikide kaitsmine ei ole vajalik, sest väljasuremised on evolutsiooni loomulikuks osaks. Pyroni argumendid olid järgmised. Massilised väljasuremistelained hävitavad nii ehk naa teatava regulaarsusega suure osa olemasolevaid liike. Umbes 50 kuni 100 miljoni aasta tagant pühitakse nii minema 95% liikidest, kuid nendest ei jää tühja kohta. Kaovad enamasti kehvemini toimetulevad ja keskkonnaga halvemini kohastunud liigid, ning nende asemele tekivad uued, paremini kohastunud liigid. Hetkel on käimas hinnanguliselt kuues selline suur väljasuremistelaine Maa ajaloos, ning selle on põhjustanud looduskeskkonna ümberkujundamine inimeste poolt. Pyroni arvates on inimtegevuse tagajärjeks oleva väljasuremistelainega kaasnev „paanika“ teadlaste hulgas ja laiemalt ühiskonnas ebavajalik, rumal ja kulukas. Liike on alati välja surnud,…
Loe edasi
16nov. 2017 by Riina Klais Kommentaare pole
Millest alustada jäätmete sorteerimist?

Millest alustada jäätmete sorteerimist?

Blogi
Kui tahta midagi suurt ära teha, tasub ikka alustada sammudest, kus väikseimast pingutusest suurim kasu sünnib. Käesolevas postituses annab TÜ doktorant, ja Tartu Loodusmaja keskkonnainfospetsialist Heli Einberg nõu, mis oleks need väikesed sammud, millega sa tavakodanikuga jäätmete taaskasutusse kõige rohkem kasu saad tuua. Aega on kõigil napilt, nii et mõistetav, kui sa ei malda tervet lugu lõpuni lugeda. Lühidalt võib alljärgneva loo kokku võtta kolme praktilise põhireegliga (alustades olulisimast): 1. Ära kunagi pane bio- ega olmejäätmeid pakendikonteinerisse; 2. Kui viitsid, siis ära pane biojäätmeid ka olmejäätmetesse; ning 3. kui sul on näpus mistahes puhas ümbris, mis tuli kaasa ükskõik millise ostetud kaubaga, ja sa pole päris kindel, kas see ikka on pakend või mis pakend - siis pane see ikka julgelt pakenditesse, ja lase jäätmejaama sorteerijal otsustada, mis sellega edasi…
Loe edasi