27veebr. 2018 by Riina Klais Kommentaare pole
Sotsiaalmeedia biokeemia ning psühholoogia

Sotsiaalmeedia biokeemia ning psühholoogia

Blogi
Kas esimene asi, mida teed, kui avad arvuti või ärkad hommikul – on oma Facebooki profiili kontrollimine? Lihtsalt et näha, ons keegi mõnd hiljutist pilti või postitust laikinud, kommenteerinud, või sõnumi jätnud… Mida me sealt otsime ja loodame, kui päevas kümneid kordi Facebooki põikame? Ja miks on see tõmme nii tugev? Biokeemiliselt rääkides on vastus lihtne – dopamiin. Dopamiin on virgatsaine, mis motiveerib meid preemia ootuses tegutsema. Millal iganes tunneme, et oleme kätte saanud auhinna, vabaneb ajus suurem kogus dopamiini, ja see on üks ütlemata mõnus tunne! Et seda mõnutunnet uuesti kogeda, oleme valmis korduvalt tegutsema. Paljud traditsioonilised mõnuained (sh alkohol, tubakas), ning ka hasartmängud, vabastavad ajus dopamiini, seetõttu on nad nii mõnused, ja seetõttu on neist ka raske loobuda. Sõnaga – ei tekita dopamiin mitte ainult mõnu ja motivatsiooni…
Loe edasi
01veebr. 2018 by Riina Klais Kommentaare pole
Kuidas läheb Läänemerel?

Kuidas läheb Läänemerel?

Blogi
Läänemere seisundis võib näha mitmeid märke paranemisest, eriti selliste keskkonnamõjude osas, mille vastu on pikalt võideldud (toitainetekoormus, ülekalastamine). Mõnes teises asjas on saavutatud status quo (näiteks ohtlikud ained). Väljasuremisohus liike on endiselt, ja ka kaduvaid elupaiku. Uuteks väljakutseteks saavad võõrliigid, veealune müra, ja kuhjuv mereprügi, mille mõjude hindamine on veel tulevikuteema. Selliselt võib kokku võtta värskeima diagnoosi Läänemere tervisele. Aruande koostaja - HELCOM - on rahvusvaheline organisatsioon, mille töö on valvata ja kaitsta Läänemerd juba rohkem kui 40 aastat.   Toitainetekoormus Esimesed märgid Läänemere üleväetamisest ilmusid eelmise sajandi keskpaigas (1950ndatel). Nendeks märkideks olid vetikate vohamine, ja järjest laienev põhjakihtide hapnikuvaegus. Toitained (lämmastik ja fosfor) on vajalikud, kuid kui esmastoodang ületab süsteemi vajadused ja kohese tarbimisvõime, on sel üldiselt pahad tagajärjed – vesi läheb häguseks, liirigikkus langeb, kalavarud muutuvad (reeglina kaovad…
Loe edasi
29jaan. 2018 by Riina Klais 1 kommentaar
Kuidas ennast kirjutama sundida?

Kuidas ennast kirjutama sundida?

Blogi
Sõltumata sellest, kas õpid (üli)koolis, või töötad mõnel regulaarset loovat kirjutamist nõudval elualal, on enamus meist kogenud, kui raske on hakata kirjutama. “Abiks” on mitmesugused asendustegevused, või enesepettused. Hugh Kearns on Austraalia psühholoog ja sotsiaalteadlane, kes on aastakümneid uurinud kirjutamise ja loometööga seotud psühholoogiat. Ja tal on terve rida häid nõuandeid, kuidas sellest kirjutamistõrkest üle saada, ning oma tootlikkust oluliselt tõsta.     Levinud müüdid   Müüt nr 1: “Kirjutamine tuleb iseenesest, kui ma selleks valmis olen”. Tegelikkus: valmidust ei tule. Sa pead hakkama kirjutama enne, kui oled valmis. Kõige parem on teha seda NÜÜD KOHE. Ei? Siis loe edasi... Müüt nr 2: “Kui ma peas kõik selgeks mõeldud saan, tuleb kirjutamine iseenesest.” Tegelikkus: Vastupidi! Kõigepealt pead hakkama kirjutama, siis selgineb ka info su peas. Alusta kirjutamist sellest, millest sa…
Loe edasi
09jaan. 2018 by Riina Klais Kommentaare pole
Läänemere kilu saab kitsastel aegadel paremini hakkama kui räim

Läänemere kilu saab kitsastel aegadel paremini hakkama kui räim

Blogi
Kilu ja räim söövad Läänemeres sama toitu, ja kui nad peavad omavahel konkureerima, tuleb kilu tõenäolisemalt võitjaks. Kilu valib vähem, mida suhu pistab, ning on edukam toidu leidmisel. Ja toidu pärast kilu ja räim kindlasti võistlema peavad, sest toitu Läänemeres napib. Selliselt võib lühidalt kokku võtta BONUS INSPIRE kilu ja räime toitumisuuringute tulemused, mille jaoks 2015 suvel > 1500 kala mao sisu uuriti.   Kilu ja räim - Läänemere peamised töönduskalad Kilu ja räim on Läänemere kaks kõige olulisemat töönduskala. Mõlemad on väikesepoolsed, näevad sarnased välja, söövad arvatavasti sama toitu. Nad ka käituvad sarnaselt – liiguvad parvedena, ja toituvad peamiselt veesamba ülemistes kihtides elavast loomsest hõljumist. [caption id="attachment_1127" align="aligncenter" width="819"] Kilu ja räime kogumine maosisu analüüsideks. Foto: Ain Lankov[/caption] Kuid nende arvukused Läänemere kirdeosas (Gotlandi saarest Saaristomereni, ja Soome lahes) on…
Loe edasi
16nov. 2017 by Riina Klais Kommentaare pole
Millest alustada jäätmete sorteerimist?

Millest alustada jäätmete sorteerimist?

Blogi
Kui tahta midagi suurt ära teha, tasub ikka alustada sammudest, kus väikseimast pingutusest suurim kasu sünnib. Käesolevas postituses annab TÜ doktorant, ja Tartu Loodusmaja keskkonnainfospetsialist Heli Einberg nõu, mis oleks need väikesed sammud, millega sa tavakodanikuga jäätmete taaskasutusse kõige rohkem kasu saad tuua. Aega on kõigil napilt, nii et mõistetav, kui sa ei malda tervet lugu lõpuni lugeda. Lühidalt võib alljärgneva loo kokku võtta kolme praktilise põhireegliga (alustades olulisimast): 1. Ära kunagi pane bio- ega olmejäätmeid pakendikonteinerisse; 2. Kui viitsid, siis ära pane biojäätmeid ka olmejäätmetesse; ning 3. kui sul on näpus mistahes puhas ümbris, mis tuli kaasa ükskõik millise ostetud kaubaga, ja sa pole päris kindel, kas see ikka on pakend või mis pakend - siis pane see ikka julgelt pakenditesse, ja lase jäätmejaama sorteerijal otsustada, mis sellega edasi…
Loe edasi
11nov. 2017 by Riina Klais Kommentaare pole
Tulnukas: sabaloom

Tulnukas: sabaloom

Blogi
Cercopagis pengoi, ehk maakeeli sabaloom, on üks maailma kurikuulsamaid vesikirpe, kelle sissetungile uude elupaika peaaegu alati järgnevad suured muutused kohalikus elustikus.   Vesikirbud on väikesed vees elavad koorikloomad, kes torkavad kõigepealt silma oma hüppava liikumisviisi poolest. Sellest ka nimi - kirp! Kui suvel mõne kohaliku järve vett läbi tiheda riide kurnata, siis jääb sinna kindlasti pidama ka mõni vesikirp, keda kohe päris palja silmaga võib seal ringi hüppamas näha. Sabalooma järvedest ei ela, leiab teda aga Pärnu lahest, samuti suvel, eriti juuli lõpus ja augustis, kui vesi kõige soojem. [caption id="attachment_987" align="aligncenter" width="600"] Sabaloom. Foto: Dr I. Grigirovich, University of Windsor, Kanada. Allikas: Global Invasive Species Database[/caption]     Tulnukas Sabaloom on invasiivne võõrliik. Selline termin kirjeldab looma või taime, kes on saabunud tema jaoks uude elupaika, ja seal mitte ainult…
Loe edasi
25okt. 2017 by Riina Klais 2 kommentaari
Veel neli nippi maailma päästmiseks

Veel neli nippi maailma päästmiseks

Blogi
See lühike postitus on inspireeritud Tuule artiklist “Kuraditosin nippi maailma päästmiseks”. Nõustun Tuule poolt juba loetletud soovitustega kahel käel, kuid tundsin ka, et neli olulist nippi tahaks omalt poolt veel lisada. Hoia tervist! Nii füüsilist kui vaimset. Lisaks füüsilisele aktiivsusele eeldab see ka muid valikuid – alkoholi tarbi vaid mõõdukalt (kui üldse), ära suitseta, piira süsivesikuid. Jälgi, et toit, mida sööd, oleks rasva- ja valgurikas ning mitmekesine. Proovi teha nii, et su päevas oleks hetk aega maha võtta, ja hingata, ning sotsialiseeruda. Üks keskkonnakahjulikumaid protsesse on inimeste tootmine. Iga inimese üleskasvatamine on kulutanud kujuteldamatult palju ressursse, ja su jätkuv eksistents kulutab neid edasi. Kuid mida vähem kulub su peale arstiabi ja ravimeid su elu jooksul, seda väiksem on su kahjulik mõju keskkonnale. Kui töötad üle ja põled läbi, lähed hulluks või…
Loe edasi
29sept. 2017 by Riina Klais Kommentaare pole
Suvised kunstilised rohevetikad

Suvised kunstilised rohevetikad

Blogi
[caption id="attachment_816" align="aligncenter" width="819"] Fotod: Riina Klais[/caption] See väga kunstilise geomeetriaga organism kuulub mikroskoopiliste rohevetikate hulka ning on üsna sage suvine element meie järvede toiduahelais. Palja silmaga teda küll ei näe, sest tema läbimõõduks ei ole enamasti rohkem kui 50-100 mikromeetrit. Mikroskoopilised vetikad esinevad peamiselt kolmes eluvormis – üksikute vabalt elevate rakkudena, kolooniatena, või tsönoobiumitena. Nii koloonia kui tsönoobium tähistavad üksteise küljes olevate rakkude kogumeid, ühe olulise erinevusega – et tsönoobiumis rakud omavahel ka suhtlevad, ega saa hakkama üksteiseta. Kõige omapärasem vaatepilt Pediastrumi juures on vahetult peale paljunemist. Enamus vetikaid paljuneb nii, et iga rakk pooldub kaheks uueks rakuks. Pediastrumi puhul aga hüppab igast väikesest hambakesest välja tibatilluke, kuid juba täiuslik koopia kogu tsönoobiumist. Tsönoobium: Tsönoobium on kindla rakkude arvuga koloonia, mis on tekkinud raku simultaanse jagunemise tulemusena. (Ökoloogialeksikon) [caption id="attachment_820" align="aligncenter" width="654"] Foto: Riina…
Loe edasi
05mai 2017 by Riina Klais Kommentaare pole
Pildilugu: Kihnu taga ahaskoodikute jahil

Pildilugu: Kihnu taga ahaskoodikute jahil

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Test ja fotod: Riina Klais (muidu lihtsalt numbriteadlane) Käisin sel nädalal Pärnu lahel, kaasas riiklikul mereseirereisil, et endale paar purgitäit ahaskoodikuid püüda ja elusast peast Tartusse tuua. Nimelt olen, põhiliselt vabast ajast ja isiklikust huvist, katsetamas, kui suureks need loomad küllusliku toidu olukorras erinevatel veetemperatuuridel kasvavad (7, 14 ja 21 kraadi juures). Miks – sest need väikesed loomad on meie Liivi lahe räime põhitoidus, ja üldse üks olulisemaid teid, kuidas esmastootjate toodang toiduahela kõrgemate lülideni jõuab, sest peale räime leiab ahaskoodikut ka teiste planktontoiduliste kalade, kalavastsete, ning ka mitmete selgrootute põhimenüüst. Ahaskoodik on kõigusoojane ja kõigusoojaste organismide puhul on seaduspärane see, et välistemperatuuri tõustes muutuvad loomad väiksemaks – st siis väiksematena sirguvad need põlvkonnad, kes kasvavad soojemas vees, mitte juba varem täiskasvanud loomad. Nüppisin kaasatoodud elusproovidest neid loomakesi nüüd kahe päeva…
Loe edasi