Saage tuttavaks: kiritigu

Saage tuttavaks: kiritigu

Blogi
Kiritigu libiseb edasi enda loodud libedal pinnal. Tema lima vähendab hõõrdumist nagu suusatalla all sulav lumi. Lima tootmine on energiakulukas. Kiriteo iseseisev liikumisulatus piirdub ühe suve jooksul mõne meetriga ja kuivi pindu ta väldib. Üle kümne meetri laiuseid tiheda liiklusega teid ta omal jalal ületada ei suuda. Kiriteo kaugreisid ei ole hästi tuntud, kuid ilmselt on võimalused sarnased teiste tigudega: munad transporditavas mullas, klammerdunud noorisendid lindude jalgadel, sulgedel ning seedekulglas. Kirjutas Liina Remm, teouurija, Tartu Ülikooli teadur.
Loe edasi
Tselluloositehase petitsiooni üleskutse!

Tselluloositehase petitsiooni üleskutse!

Blogi, Teadusuudis
Jagame allpool hea kolleegi üleskutset: Head kaaslased, palun kaaluge Tartu tselluloositehasega seotud uue petitsiooni allkirjastamist (petitsioon.ee keskkonnas) ja jõulist levitamist: http://petitsioon.ee/tartu-apell-2 See on õnnetuseks pealkirjastatud sarnasena esimesele, aga on tegelikult valitsemise hea tava põhimõttelise rikkumise hukkamõist ses asjas. Samuti on see esmane surveavaldus poliitilistele parteidele enne lähenevaid valimisi. Olin selle teksti üks koostajaid, sest ma arvan, et see on tähtis. Oluline on mõista, et me oleme eelnevalt ammendanud minu arust kõik ametlikud võimalused asja muuta, sh kohtunud õiguskantsleriga, kes Eesti Vabariigis peaks valitsemise hea tava eest töökohustusena seisma. Õiguskantsler ütles, et ta ei saa meid aidata ja soovitas meil kohtusse pöörduda. Mina tõlgendan seda niimoodi, et selle kohtu peab moodustama rahvas. Niisiis: valitsemise hea tava puudutab meid kõiki ja palun aidake seda sõna edasi saata. Tselluloositehase läbiminek tähendaks seda, et…
Loe edasi
Titaansikk on nagu staarmardikas – suurim, populaarne ja saladuslik

Titaansikk on nagu staarmardikas – suurim, populaarne ja saladuslik

Blogi
Titaansikk (Titanus giganteus) on putukahuviliste seas kindlasti üks populaarsemaid mardikaid. Teadaolevalt kõige suurem mõõdetud isend on 16,7 sentimeetri pikkune ja seega on titaansikud ühed maailma suurimad mardikad ja suurimad sikud. Olenemata oma populaarsusest on titaansikuga seotud mitmed saladused. Näiteks ei ole ikka veel teada, mis on nende toidutaim(ed) ja kus vastsed arenevad. Arvatakse, et vastsed, kes on valmikust kaks-kolm korda suuremad, peituvad puujuurikates. Vastseperioodil titaansikke ei leiagi. Peamiselt lendavad titaansikud jaanuaris-veebruaris, mõnikord ilmuvad mõned neist välja juba detsembris. [caption id="attachment_1279" align="aligncenter" width="480"] Titanus giganteus. Tegemist on ühe suurema titaansikuga. Too isend oli kummalisel kombel laelambi valguse peale majja lennanud ja kükitas keset lauda sügavate hingetõmmete kaupa susisedes. Sarnane lugu on veel vaid ühe korra juhtunud, ligi 10 aastat tagasi samas majas.[/caption] [caption id="attachment_1283" align="aligncenter" width="819"] Pildil on üks väiksem isend.…
Loe edasi
Sotsiaalmeedia biokeemia ning psühholoogia

Sotsiaalmeedia biokeemia ning psühholoogia

Blogi
Kas esimene asi, mida teed, kui avad arvuti või ärkad hommikul – on oma Facebooki profiili kontrollimine? Lihtsalt et näha, ons keegi mõnd hiljutist pilti või postitust laikinud, kommenteerinud, või sõnumi jätnud… Mida me sealt otsime ja loodame, kui päevas kümneid kordi Facebooki põikame? Ja miks on see tõmme nii tugev? Biokeemiliselt rääkides on vastus lihtne – dopamiin. Dopamiin on virgatsaine, mis motiveerib meid preemia ootuses tegutsema. Millal iganes tunneme, et oleme kätte saanud auhinna, vabaneb ajus suurem kogus dopamiini, ja see on üks ütlemata mõnus tunne! Et seda mõnutunnet uuesti kogeda, oleme valmis korduvalt tegutsema. Paljud traditsioonilised mõnuained (sh alkohol, tubakas), ning ka hasartmängud, vabastavad ajus dopamiini, seetõttu on nad nii mõnused, ja seetõttu on neist ka raske loobuda. Sõnaga – ei tekita dopamiin mitte ainult mõnu ja motivatsiooni…
Loe edasi
Kas evolutsiooniökoloogid on leidnud vähiuurimise kullasoone? Minu esimene vähiartikkel

Kas evolutsiooniökoloogid on leidnud vähiuurimise kullasoone? Minu esimene vähiartikkel

Blogi, Teadusuudis
Kuigi vähile ravi leidmine on teadusmaailma prioriteediks olnud juba enam kui pool sajandit, on edusammud aeglased tulema ning tõeliste läbimurreteni pole jõutud. Nii tähendab vähidiagnoos paljude inimeste jaoks tänapäevalgi elu lõpu kiiret lähenemist. Et senine laboritööle, geneetilistele mehhanismidele ja klassikalistele mudelloomadele (nagu hiired ja rotid) keskendumine ei ole suurt läbimurret toonud, võib tähendada, et me vajame vähi mõistmiseks laiemat vaatenurka kui vaid rakkude tase. Me peame tundma õppima vähi tekke evolutsioonilist tausta ning vaatlema inimorganismi kui keskkonda, kus vähirakud meie immuunsüsteemiga oma olelusvõitlust peavad. Nii ongi välja kujunemas uus uurimissuund – vähi evolutsiooniline ökoloogia. Evolutsioonilise ökoloogina, kelle uurimisteemad ulatuvad oksüdatiivse stressi füsioloogiast vananemisbioloogia ja antropogeensete keskkonnamõjudeni, osutus see teema minu jaoks juba esimesel kokkupuutel väga intrigeerivaks ja põnevaks. Näen selles uurimissuunas võimalust midagi inimkonna heaks päriselt ära teha. Olen lähedalt…
Loe edasi
Sada või tuhat jalga

Sada või tuhat jalga

Blogi
Vahetevahel võib leida palkide vahelt, puutüvedelt või seinalt, kivide alt ja lehekõdust väikesi jalgadega "ussikesi" – sadajalgseid ja tuhatjalgseid. Lihtsalt pilku peale heites võivad nad paista sarnased, kuid tegelikult on mõlemaid juba Eestiski mitukümmend liiki. Prantuse Gujaanas võib kohata kolme suurt ja silmapaistvat hulkjalgset, kelle pikkus küündib üle paarikümne sentimeetri ja vihmaperioodi puhul on nad oma peiduurgastest välja roninud. [caption id="attachment_1234" align="aligncenter" width="819"] Pildil on kaks sama liiki Amazonase suurt tuhatjalgset, täiskasvanu ja noorem isend. Leidsin nad erinevatest kohtadest, suurema murult ja väiksema oma katuse all turnimas. Nimetissõrmel on näha ka punakat laiku, mille tuhatjalgse eritis on värvinud.[/caption] Neist kõige rohkem jalgu on ümmargusel tuhatjalgsel Spirobolida, ta on umbes sõrme jämedune ja paarkümmend sentimeetrit pikk. Olgu ta nii pikk kui tahes, päris tuhandet jalga ei ole ühelgi, see on vaid…
Loe edasi
Madu, kes gaasipedaali juurde tikkus!

Madu, kes gaasipedaali juurde tikkus!

Blogi
Kord lebas risti tee peal ligi kolmemeetrine madu, kes oli ennast välja sirutanud ja blokeeris nõnda sõna otseses mõttes terve tee. Mul ei olnud võimalust ka teda vaadelda, kuna olenemata teeperve pööramisest riivasin siiski tema saba, mille peale loom pikemalt mõtlemata metsa põgenes. Pikkuse, kuju ja värvitooni poolest meenutas madu sedasama liiki, kelle kord juba tee pealt leidnud olin. Tookord oli ta teel kõveras ja valmis end kaitsma. Joosep Sarapuuga, bioloogiga, kes just enne mind aasta Prantsuse Gujaanas veetnud, püüdsime looma kinni. Kuna mürkmaoliigid olid meile tuttavad, siis oli teada, et tegemist pole ühega mürgistest. Määrangu sai kinnipüütud nastiklane aga hiljem – Pseustes sulphuerus. [caption id="attachment_1227" align="aligncenter" width="819"] Mao võrku püüdmine. Konkreetne pilt on tehtud metsarajal enne mao lahtilaskmist. Teel sinna üritas ta mitu korda põgeneda.[/caption] Seljalt oli madu hallikat…
Loe edasi
Kuidas läheb Läänemerel?

Kuidas läheb Läänemerel?

Blogi
Läänemere seisundis võib näha mitmeid märke paranemisest, eriti selliste keskkonnamõjude osas, mille vastu on pikalt võideldud (toitainetekoormus, ülekalastamine). Mõnes teises asjas on saavutatud status quo (näiteks ohtlikud ained). Väljasuremisohus liike on endiselt, ja ka kaduvaid elupaiku. Uuteks väljakutseteks saavad võõrliigid, veealune müra, ja kuhjuv mereprügi, mille mõjude hindamine on veel tulevikuteema. Selliselt võib kokku võtta värskeima diagnoosi Läänemere tervisele. Aruande koostaja - HELCOM - on rahvusvaheline organisatsioon, mille töö on valvata ja kaitsta Läänemerd juba rohkem kui 40 aastat.   Toitainetekoormus Esimesed märgid Läänemere üleväetamisest ilmusid eelmise sajandi keskpaigas (1950ndatel). Nendeks märkideks olid vetikate vohamine, ja järjest laienev põhjakihtide hapnikuvaegus. Toitained (lämmastik ja fosfor) on vajalikud, kuid kui esmastoodang ületab süsteemi vajadused ja kohese tarbimisvõime, on sel üldiselt pahad tagajärjed – vesi läheb häguseks, liirigikkus langeb, kalavarud muutuvad (reeglina kaovad…
Loe edasi
Kollased ja punased saladused

Kollased ja punased saladused

Blogi, Teadusuudis
See on lugu ühe teadusliku teooria arengust. Lugu vastustest, mis tekitavad uusi küsimusi, ja saladustest, mis ootavad lahendamist. Lugu lindude karotenoidsetel pigmentidel põhinevast sulestikuvärvusest. Lindude värvikirevus on meelirõõmustav ja südantsoojendav. Kollase rinnaesisega tihased, küpsete õuntena punased leevikesed, samblarohelised kollase tiivatriibuga rohevindid ja sinise pealaega sinitihased toovad värvi ka meie mustvalgesse talvemaastikku. Kuidas saavad lindude suled värviliseks? Sule struktuurseks põhivärvuseks on valge, ja värvuse andmiseks tuleb sulgedesse kasvamise ajal lisada pigmente. Kust lind pigmente saab? Osa pigmente (eelkõige pruunikad ja mustad toonid) suudab lind ise toota. Osa pigmente tuleb aga saada toidust. Viimasesse rühma kuuluvad karotenoidsed pigmendid, mis annavad linnule punakad ja kollakad värvitoonid. [caption id="attachment_1199" align="alignnone" width="419"] Aed-karmiinleevike, USA lõunaosast pärit lind, kellest on saanud karotenoidiuurimise mudelobjekt punaste-kollaste sulgede ja lihtsa kättesaadavuse tõttu.[/caption] Miks on linnul vaja suled värviliseks teha?…
Loe edasi
Kuidas ennast kirjutama sundida?

Kuidas ennast kirjutama sundida?

Blogi
Sõltumata sellest, kas õpid (üli)koolis, või töötad mõnel regulaarset loovat kirjutamist nõudval elualal, on enamus meist kogenud, kui raske on hakata kirjutama. “Abiks” on mitmesugused asendustegevused, või enesepettused. Hugh Kearns on Austraalia psühholoog ja sotsiaalteadlane, kes on aastakümneid uurinud kirjutamise ja loometööga seotud psühholoogiat. Ja tal on terve rida häid nõuandeid, kuidas sellest kirjutamistõrkest üle saada, ning oma tootlikkust oluliselt tõsta.     Levinud müüdid   Müüt nr 1: “Kirjutamine tuleb iseenesest, kui ma selleks valmis olen”. Tegelikkus: valmidust ei tule. Sa pead hakkama kirjutama enne, kui oled valmis. Kõige parem on teha seda NÜÜD KOHE. Ei? Siis loe edasi... Müüt nr 2: “Kui ma peas kõik selgeks mõeldud saan, tuleb kirjutamine iseenesest.” Tegelikkus: Vastupidi! Kõigepealt pead hakkama kirjutama, siis selgineb ka info su peas. Alusta kirjutamist sellest, millest sa…
Loe edasi