27jaan. 2019 by Tuul Sepp Kommentaare pole
Kas linn võib põhjustada metsikutel loomadel vähki?

Kas linn võib põhjustada metsikutel loomadel vähki?

Blogi, Teadusuudis
Koos inimkonna kiire kasvuga kasvavad ka linnad. Üha kasvav osakaal inimpopulatsioonidest elab linnades. Selle tulemusena on järjest rohkem looduslikke maastikke linnastunud. Linnade mõju ulatub aga linnapiiridest kaugemale. Linnasid siduvad transpordivõrgustikud, sealt pärinev õhureostus ning prügi mõjutavad üha enamaid looduslikke elupaiku ning praeguseks on inimmõjudest täiesti puutumata vaid murdosa maa elupaikadest. Üha suurem osa inimkonnast elab linnades. Originaali allikas: Wikipedia, autor: Akatamn Linnadesse ei satu metsikud loomad aga vaid juhuslikult, nende elupaikade järk-järgulise linnastumise tulemusena. Linn meelitab loomi, täpselt samamoodi nagu inimesi. Inimesi meelitab linna ressursirohkus, stabiilne elukeskkond, mugavus, meelelahutus. Mis on linnakeskkonna juures aga ühele metsloomale meelitavat? Esiteks on linnades rohkem toitu leida. Inimesed toidavad oma aedades linde ja muidki loomi, lisaks on palju toitu saadaval prügis. Linnades on alati leida vett. Linnas on kliima stabiilsem ning majade-aedade-parkide vaheldumisega on…
Loe edasi
08jaan. 2019 by Külalisautor Kommentaare pole
Rasvatihased otsivad talvist pelgupaika ka korstnast

Rasvatihased otsivad talvist pelgupaika ka korstnast

Blogi
Vaatan hämarusega üha hõredamaks jäävat sagimist lindude toidulaual ja mõtlen, kuhu kõik see linnuarmee nüüd pimeduse saabumisega suundub. Kus veedetakse käre talveöö? - Vastata aitab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Marko Mägi. Kuhu lähevad toidumaja külastavad väikesed värvulised ööseks? Eks ikka sinna, kus on soe ja turvaline. Paljud õõnsustes pesitsevad liigid (nt tihased, puukoristaja, põldvarblane) poevad võimalusel ka talveöösel kas pesakasti, puuõõnsusesse, majapööningule või kuhu iganes neil õnnestub pugeda. Asulates ei pea tihased paljuks sulestikku tahmaseks määrivaid korstnaid ja nii võib varahommikul nii mõnigi tihane väga määrdunud olla. Väike lind kaotab kiiresti energiat, käreda pakase korral ööga lausa 10% oma kehakaalust (lindude talvisest raskest elust saab lugeda ka 2018. aasta märsikuu Eesti Loodusest) ning seepärast on veidigi soojemad ja tuulevarjulised ööbimiskohad kõrges hinnas. Enne ööbimiskohta suundumist üritavad linnud…
Loe edasi
31dets. 2018 by Jaanus Remm 3 kommentaari
Hiired – kaks näidet ja väike juhis

Hiired – kaks näidet ja väike juhis

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Igal aastal pöördub üks või teine hea sõber minu poole küsimusega hiirtest. Ikka juhtub, et sügise saabudes on väike karvane loom jooksnud üle köögipõranda, seejuures palju elevust tekitanud. Või siis on kevadel metsaservas jalutades silma jäänud lume alt paljaks sulanud möödunud aasta heinakulusse tekkinud tunneleid meenutavate käiguradade võrgustik. Hiired – just, sellised väikesed karvased loomad. Siiski ei ole alati selge, mida selle sõnaga mõeldakse. Laiemas mõttes hiiri on nimelt erinevaid ja mitmed neist ei ole bioloogiliselt sugugi hiirlased. On lihtsalt hiired, uruhiired, unihiired, karihiired, nahkhiired ja teised. Igaüks omamoodi, põnev ja tähelepanuväärne eluvorm. Räägin järgnevalt kahest kõige sagedamini kohatud Eesti hiirest, koduhiirest (Mus musculus) ja leethiirest (Myodes glareolus). Esimene on kõige tüüpilisem hiir, kelle järgi on nimetatud kogu hiirlaste sugukond. See on imetajate klassi kõige suurem sugukond, millesse kuulub rohkem…
Loe edasi
16dets. 2018 by Tuul Sepp 4 kommentaari
Tondikakk ja ilutulestik

Tondikakk ja ilutulestik

Blogi
Käisin lastega vaatamas vahvat loodusfilmi "Eia jõulud tondikakul", mis oli kahtlemata üks viimase aja toredamaid kinoelamusi. Film tõi laste teadvusesse ohustatud liikide elupaikade kaitse vajaduse ning inspireeris ilmselt nii mõndagi last looduses rohkem ringi liikuma ja loomi tähele panema. Minugi 8-aastane poeg müttas möödunud nädalavahetusel kakkusid otsides koos tädipojaga tundide kaupa metsas, binoklid kaela ümber ning fotoaparaadid valmis. Matkameeste uhkeks saagiks oli udune pilt leevikesest. Filmis avastavad lapsed habekaku pesitsuspaiga, mis filmi lõpuks kaitse alla võetakse, et keelata metsas raietegevus. Minus tekitas aga segadust hetk filmi lõpus, kui tegelased sealsamas metsas ilutulestikku vaadates uue aasta saabumist tähistasid. Kuidas võiks ilutulestik häirida nüüdseks kaitsealuses metsas elavaid toredaid loomi, kellega me filmi jooksul nii kenasti tutvusime? Kas ilutulestik võiks minema pelutada metsa endale pesaks valinud habekaku? Millised piirangud üldse kehtivad I kategooria…
Loe edasi
10dets. 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Lihtne viis kilekotitarbimise vähendamiseks

Lihtne viis kilekotitarbimise vähendamiseks

Blogi
Kas sina teadsid, et toidupoes on täiesti aktsepteeritud ja lubatud tegevuseks erinevate puu- ja juurviljade ühte kotti kaalumine? - Mina ei teadnud.  Sidrun, küüslauk, sibul ja tomat ühes kotis - tavapärase nelja koti asemel kasutasin üht. Tõepoolest, näiliselt elementaarne lähenemine - tõsta sidrunid, õunad, mandariinid ükshaaval kaalule ja seejärel samasse kotti - aitab kokku hoida suures koguses ühekordselt kasutatavaid kilekotte. Tõsi - kõige mõistlikum oleks kaasa võtta juba kodust korduvkasutatav võrkkott - aga kilekotitarbimist on võimalik vähendada ka ilma mingisuguse lisakulu või ettevalmistuseta.  See on ju lihtne: paned toote kaalule, võtad kleepsu, paned kleepsu kotile, kuid kotti ei sulge; lähed võtad uue toote, kaalud, kleeps kotile ja taas uue toote - seni kuni nad kotti mahuvad (ettepanek oleks toidupoodides erineva suurusega kotid kasutusele võtta) või kuni ostunimekiri otsa lõpeb.  Kuna…
Loe edasi
05dets. 2018 by Külalisautor Kommentaare pole
Karu ei käi mesipuus vaid mee pärast

Karu ei käi mesipuus vaid mee pärast

Blogi
On kevad, sõber tuleb sulgpallitrenni ja kurdab, et karu kurinahk on käinud jälle mesitarusid rüüstamas. Loom on tuuseldanud kõvasti ja mesila näeb välja nagu sõjatanner. Justkui deja-vu kordub sama jutt ka sügisel: "Kevadel oli tegu "hella" karuga. Näiteks ühe korpusega oli karu kõndinud ca 70-80 meetrit üle raiesmiku (äärmiselt ebatasane maapind, mis täis oksi ja kände - endalgi keeruline käia) ja korpus oli täiesti terve. See sügisene karu oli aga kõik laiali peksnud: oli 10 tugevat peret ja kõik olid läinud". [caption id="attachment_1887" align="aligncenter" width="800"] Novembri algus Tartumaal Peipsiääre vallas Põrgu külas: karu on kümme peret oma talvevarudeks nahka pannud.[/caption] Kes meist poleks kuulnud lugusid meemaiast Karupoeg Puhhist. Kuid kas see on ka tegelikult mesi, mis karud mesitarusid lõhkuma ajab, või oleme me enesele teadmata pookinud karule külge inimestel levinud isikuomadused.…
Loe edasi
28nov. 2018 by Külalisautor Kommentaare pole
Uus leid: kobras levitab ohtlikke parasiite

Uus leid: kobras levitab ohtlikke parasiite

Blogi, Teadusuudis
Novembri alguses püüdsid Kose jahimehed Ago ja Mait Tint kopra, kelle kõhuõõnes ja siseelundites oli valkjat mullikilet meenutav mass. Tegu oli 3,5 kilogrammi kaaluva paelussi tsüstikogumikuga. Epp Moks ja Ants Tull Tartu Ülikooli terioloogia õppetoolist selgitavad, mis loom see alveokokk-paeluss on ja kas inimestel on põhjust ka nakkust karta. Novembri alguses püüdsid Kose jahimehed Ago ja Mait Tint kopra, kelle kõhuõõnes ja siseelundites oli valkjat mullikilet meenutav mass. Loodusega kokku puutunud mehed teadsid, et tegemist on paelussi tsüstidega, ent sellegipoolest oli leid tähelepanuväärne – lisaks nakatunud siseelunditele oli kopra kõhuõõnes ca 16 cm läbimõõduga kerajas tsüstikogumik, mis kaalus 3,2 kilogrammi. Olgu siinkohal antud, et looma püügijärgseks kaaluks (enne kõhuõõne avamist) oli 18,5 kg - leitud tsüst moodustas kopra kaalust veidi üle 17%. Seega oli paelussinakkus väga intensiivne ning oli üllatav,…
Loe edasi
21nov. 2018 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole
Zooloogid 2.0 on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija

Zooloogid 2.0 on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija

Blogi, uudis
Meil on suur rõõm teada anda, et Zooloogid 2.0 tegijate poolt veetav zooloogiablogi sai riikliku teaduse populariseerimise auhinna II preemia - kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil". Tänasest võime uhkusega kanda "riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija" aunimetust. Meil hea meel, et olete meiega ja loodetavasti loete ja soovitate sõpradele ka edaspidi. - Teadus, loodus ja zooloogia on lihtsalt niivõrd huvitav. [caption id="attachment_1854" align="aligncenter" width="819"] Vasakult: Karin Jaanson, Randel Kreitsberg, Tuul Sepp ja Ene Ergma.[/caption] Auhind anti üle tänasel Eesti Teadusagentuuri korraldatud teaduskommunikatsiooni konverentsil: „Teadus sotsiaalmeedias – meelelahutuse ja müra vahel?” Auhinnasaajaid oli teisigi: Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Mihkel Zilmer. Mihkel Zilmer on teadlane ja õppejõud, kes on üle 40 aasta tutvustanud teaduspõhise toitumise aluseid ja populariseerinud nii enda kui teiste uurijate teadusuuringute…
Loe edasi
08nov. 2018 by Külalisautor Kommentaare pole
Saame tuttavaks: ehmestiivalised (“puruvanad”)

Saame tuttavaks: ehmestiivalised (“puruvanad”)

Blogi
Juba pikemat aega on blogi autoritel olnud plaan asuda tutvustama vähemtuntud, kuid sellegipoolest levinud loomaliike, kellega me igapäevaselt kokku puutume. Selle loo peategelane paaritus külmast novembrikuust hoolimata mu maja kõrval koltunud heinakõrrel. Eesti Maaülikooli vanemteadur Henn Timm määras putuka ehmestiivaliste, teisisõnu ka "puruvanade", sekka. Saame tuttavaks: [caption id="attachment_1822" align="aligncenter" width="819"] “On november, pime, külm ja tuuline. Tassin kuuri alla talviseid küttepuid ja äkitselt märkan, et see on just õige aeg mõne tegelase jaoks sugu teha.” Foto: Randel Kreitsberg[/caption] [caption id="attachment_1820" align="aligncenter" width="637"] Portree.[/caption] Ehmestiivalised (Trichoptera) on liblikaliste sugulased. Valmikud ongi neil veidike liblikate moodi ka. Ainult et puhkeasendis hoiavad nad seljal tiibu nurga all, mitte päris püsti nagu liblikad. Värvikirevust on ehmestiivalistel vähe. Enam-vähem kõik on miskitmoodi kollakad-hallikad-pruunikad. Küllap see päästab nii mõnegi neist linnunokka sattumise eest. Vastsed ("puruvanad") elavad…
Loe edasi
29okt. 2018 by Külalisautor Kommentaare pole
Konnade keeruline ja mürgine elu

Konnade keeruline ja mürgine elu

Blogi
Tartu Ülikooli teadlased Elin Soomets ja Riinu Rannap tutvustavad hiljutise konnamürgitusjuhtumi valguses, kuidas läheb Eesti konnadel ja kas kärnkonnade mürki peaks inimene kartma: Maailmas on teadaolevalt üle 7900 liigi kahepaikseid, kes jagunevad kolme seltsi: päriskonnalised (Anura, 88% liikidest), sabakonnalised (Caudata, 9%) ja siugkonnalised (Gymnophiona, 3%). Aastas kirjeldatakse keskmiselt 100–150 uut konnaliiki (vt ka AmphibiaWeb). Eestis elab 11 liiki kahepaikseid kahest seltsist: sabakonnalised, kelle hulka kuuluvad tähnikvesilik ja harivesilik ning päriskonnalised, kuhu kuuluvad kõik ülejäänud üheksa kahepaikseliiki. [caption id="attachment_1782" align="aligncenter" width="819"] Harilik kärnkonn. Foto: Marko Mägi.[/caption] Hoolimata asjaolust, et Eesti näib üsna loodusliku keskkonnana – meil on palju metsa, säilinud on suured rabaalad – on mitmete kahepaiksete liikide seisund Eestis halb. Põhjuseid on mitmeid, eeskätt nende jaoks oluliste elupaikade hävimine: Laialdase kraavitamise tulemusena on hävinud enamus päikesele avatud madal- ja siirdesoid…
Loe edasi