Rasvatihased otsivad talvist pelgupaika ka korstnast

Vaatan hämarusega üha hõredamaks jäävat sagimist lindude toidulaual ja mõtlen, kuhu kõik see linnuarmee nüüd pimeduse saabumisega suundub. Kus veedetakse käre talveöö? – Vastata aitab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Marko Mägi.

Kuhu lähevad toidumaja külastavad väikesed värvulised ööseks?

Eks ikka sinna, kus on soe ja turvaline. Paljud õõnsustes pesitsevad liigid (nt tihased, puukoristaja, põldvarblane) poevad võimalusel ka talveöösel kas pesakasti, puuõõnsusesse, majapööningule või kuhu iganes neil õnnestub pugeda. Asulates ei pea tihased paljuks sulestikku tahmaseks määrivaid korstnaid ja nii võib varahommikul nii mõnigi tihane väga määrdunud olla.

Väike lind kaotab kiiresti energiat, käreda pakase korral ööga lausa 10% oma kehakaalust (lindude talvisest raskest elust saab lugeda ka 2018. aasta märsikuu Eesti Loodusest) ning seepärast on veidigi soojemad ja tuulevarjulised ööbimiskohad kõrges hinnas. Enne ööbimiskohta suundumist üritavad linnud end paari viimase tunni jooksul enne päikeseloojangut kurguni täis süüa, et oleks piisav rasvavaru, mis toodaks sooja kogu pika talveöö. Kui seda teha ei õnnestu, siis ei pruugi lind järgmist päikesetõusu näha.

Kõik linnud aga ei poe õõnsustesse, vaid kasutavad teisi varjulisi kohti, näiteks puuriita, tihedat kuusehekki või mõne teise puu võra, mis annab varju tuule eest. Ei ole välistatud, et headesse ööbimiskohtadesse koguneb mitmeid linde, sest mitmekesi koos on soojakadu väiksem. Energia kokkuhoiuks langetavad talvisel ajal linnud öösel oma kehatemperatuuri paari kraadi võrra, paukuva pakasega aga veelgi rohkem.  

Iga talveöö on väikese kehamassiga linnukese jaoks võitlus. Rasvarikas söök aitab ööd üle elada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga