Rubriik: Blogi

Nii sel kui eelnevatel aastatel on must toonekure pesakaamera jälgijad olnud tunnistajaks pealtnäha arusaamatutele ja kohutavatele sündmustele. Üks hiljuti koorunud kohevatest sulepalli-tibudest tõugatakse vanemate poolt pesa servale ning määratakse hukkumisele, või pannakse koguni vanemate endi poolt nahka. Infantitsiid pesakonna suuruse reguleerimiseks on lindude hulgas mitte küll üldlevinud, kuid siiski üsna tavaline nähtus, ja sageli esineb see just suurematel linnuliikidel. Põhjuseks on pea alati ressursside piiratus – kõigi koorunud poegade toitmiseks ja hooldamiseks ei jagu vanematel energiat, aega ega toitu. Kas see tähendab, et lind oleks pidanud munema vähem mune? See oleks olnud väga suur viga, kui mõni munadest poleks koorunud. Linnul tasub ilmselt ära muneda igaks juhuks rohkem mune. Tagavaramuna kindlustab haudumise käigus juhtuvate õnnetuste ning muna sees hukkuvate loodete puhuks. Näiteks konnakotkad munevad valdavalt kaks muna, aga küllalt sageli on…

Iisraeli evolutsioonibioloog Amotz Zahavi põnev ja avastusi täis elutee sai otsa läinud reedel, 12. mail. Kui Iisraelis oli Zahavi tuntud eelkõige kui looduskaitsja ja Iisraeli looduskaitseseltsi rajaja, siis teadlaste hulgas tuntakse teda kui teedrajava ja intrigeeriva kuluka signaliseerimise hüpoteesi autorit. Kuluka signaliseerimise hüpotees (handicap principle) on üks olulisemaid ideid loomade omavahelise suhtluse aluseks olevat signaliseerimist seletavate teooriate hulgas. Selle teooria kohaselt tagab signaalide usaldusväärsuse nende hind. Klassikaliseks näiteks on paabulinnu saba – vaid kõige tugevam ja osavam isaslind saab endale sellist arutut toretsemist lubada. Vaid kõrge hind takistab vähemkvaliteetsetel isenditel signaale bluffida. Põdur paabulind ei saa kasvatada uhket saba ja vaene mees ei saa osta kallist luksusautot. Zahavi teooria ei jää aga vaid paarilisevaliku raamidesse. Samamoodi aitab signaalide kõrge hind infot vahetada ka konkurentide, liitlaste ja vaenlastega. Ähvardussignaalid töötavad vaid…

Minu järeldoktorantuur möödub USA-s Arizona osariigis, keset Sonora kõrbe. Westernihuvilistele võib see piirkond tuttav olla Karl May Winnetou-raamatutest. Just siinkandis on apatšide maad, kuid ka mitmed teised indiaanihõimud peavad oma koduks just Arizonat ning indiaanireservaadid moodustavad ligi veerandi Arizona pindalast. Näiteks on navajode maa hiiglaslik indiaanireservaat Arizona lõunaosas, ida pool elavad aga põlluharijad-indiaanlased Tohono O'odhamid. Keset kõrbe asub hiiglaslik laialivalguv Phoenixi linn. Koos kokkukasvanud naaberlinnadega elab siin üle nelja ja poole miljoni inimese. Kuna ruumi on kõrbes laialt käes, on linnastunud piirkonna pindala hiigaslik - umbes 38 000 ruutkilomeetrit. Teed on laiad, parkimisplatsid on suured, majad on madalad. Linna keskel asub Põhja-Ameerika suurim linnapark - South Mountain Park, 66 ruutkilomeetrit mägist kõrbe. Kiiresti kasvav Phoenix ning selle sees ja äärtes asuvad kõrbealad on ideaalne taustsüsteem linnastumise mõju uurimiseks loodusele. Minu tööks on uurida linnastumisega…

Plastikust joogipudel, seebikarp või ühekordselt kasutatavad toidunõud – milliseid neist võib põletada nii, et seeläbi keskkonda ja iseend ei kahjusta. Mida tähendavad pakenditel leiduvad tootemärgised? On aeg teha teadlikke valikuid. Plastikud on polümeersed orgaanilised ained – sisuliselt pikaahelalised süsivesinikud – ja seeläbi mitte väga palju erinevad puidust, paberist, kummist, villast ja muust orgaanikast. Plastikuid on võimalik toota erinevast orgaanilisest ainest nagu tselluloos, kivisüsi, nafta, aga ka mais, kartul ja soja. Levinuimaks biolagunevaks plastikuks ongi just maisitärklisest toodetud plastik, samas kui nafta baasil toodetud mittelagunevad plastikud säilivad keskkonnas kümneid ja sadu aastaid. Plastikust kui olulisest reostajast ei ole mõtet pikalt rääkida, sest teema on laialt tuttav. Piisab kui ära märkida, et lisaks klassikalistele kilekottidele jm plastikjäätmetele on aktuaalseks keskkonnaohuks kujunenud ka mikroplastikud – plastiktoodete mikrosuuruses tükikesed, mis sisenevad plankterite abiga toiduahelasse…

Ants kirjutab: "Metssiga on tark ja pelglik loom, keda metsas ringiuitaja sageli näost-kärssa ei kohta. Pigem hakkavad silma metssea tegevusjäljed- ülestuhnitud maa-alad iseloomulike väljaheidetega ja tugevalt sissetallatud metsarajad ning mõnikord võib tunda iseäralikku sea lõhna. Metsseal on ülitundlik kärss ja kui tuul toob lõhnamolekulid soodsast suunast, siis on kärssninad ammu ümbruskonnast kadunud kui inimene ennast pildile ilmutab. Niisiis on metssigade otsest tegutsemist looduses keeruline jälgida, kuid ärgem heitkem meelt, sest appi tulevad rajakaamerad. Filmitud loo peategelased elavad Letipea metsades ning nende territooriumi läbib oja, kus kohati paljandub nii oja põhjas kui ka kallastel sinisavi. Sinisavi on tõeline metssea magnet, mis neid eriti suviti ligi meelitab. Savimask ei niisuta, värskenda, noorenda mitte ainult inimese nahka, vaid samuti metssea karvkatet. Kui inimesele on mõeldud karvkatte ja naha hoolitsemiseks 101+ toodet, siis aitab…

Tuul Sepa Tasmaania kukkurkuradi loole jätkuks ka üks "käed külge" kogemus! Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi füsioloogia osakonna doktorant Triin Tekko kirjutab tegemistest kuradite rohkes Tasmaanias: Seni on mul kõige lähemad zooloogia-alased kokkupuuted olnud hiirtega, keda kasutan igapäevases teadustöös Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi füsioloogia osakonnas, aga üheks unistuseks on pikka aega olnud kukkurkuradite uurimine. Kukkurkuradid (Sarcophilus harrisii) elavad tänapäeval ainult Tasmaanias ja pärast kukkurhundi väljasuremist on nad suurimad lihatoidulised kukkurloomad. Kahjuks võib nende enda populatsiooni samuti ähvardada väljasuremine, kuna neil levib haigus nimega Tasmanian Devil Facial Tumour Disease (DFTD), loomariigis haruldane nakkav vähk [Pearse jt., 2012; McCallum jt., 2009]. DFTD levib hammustuste teel, millega vähirakud satuvad haige kuradi organismist tervesse kuradisse ning hakkavad seal vähirakkudele kohaselt vohama, põhjustades kasvajate teket näopiirkonnas [Pearse ja Swift, 2006]. Nakatunud kuradid…