Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri

Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Tartu Ülikooli teadlased on taas talvistel välitöödel uurimislaevaga Walther Herwig III. Meie töögrupist on laevas Randel Kreitsberg ja Ciara Baines. Peame välitööde päevikut, saadame pilte ja jagame infot, milline see mereteaduse igapäevaelu on. Tegeleme me siin kalade vähi uuringutega ja selle reisi peamiseks eesmärgiks on tuua Eestisse hulk elusaid lestakalu, et kontrollitud tingimustes testida (common garden katse), kas molekulaarsed vähi- ja reostuskaitsemehhanismid töötavad ka siis, kui ümbritsev keskkond millegi poolest muutub - nt kas kala tegeleb enda rakutervise kaitsmisega aktiivselt edasi ka siis kui ta reostunud keskkonnast puhtasse satub (vaata meie grupi tegemisi ka: adapt.ut.ee). Nii et püüame kala, kogume veidi proove, ja lisaks toome neid elusatena Eestisse. Tegemist saab olema ühe väga väärtusliku kalalastiga! 29. november. Pärast koroonaviiruse teste ja tulemuste ootamist, lasti meid täna õhtul lõpuks laeva pardale.…
Loe edasi
„Meie lapse loomaraamatu“ telgitagused

„Meie lapse loomaraamatu“ telgitagused

Blogi
Äsja ilmunud imetajaid tutvustava raamatu „Meie lapse loomaraamat: imetajad“ autoritele (Marko Mägi ja Grete Alt) on see juba teine sarnane raamat – eelmisel sügisel sai kaante vehele „Meie lapse linnuraamat“. Autorite loal poetasime mikrofoni Marko ja Grete jutuajamisse, et saada raamatust ja selle sünnist veidi rohkem teada. Alustuseks paljastus – kolmeaastane Franz Joosep teatab, et tegelikult joonistas raamatu kaanele orava hoopis tema. Grete teeb suured silmad, kuulab huviga, mida Franzul veel öelda on! Rohkem paljastusi siiski ei järgne, kuid Franzu arvates peaks emme talle nüüd šokolaadi andma. "Ka puuriidast võib leida kaelushiire toidulao või pesa" on kirjas raamatus ning sügisel puid kuuri lappides leidiski Marko ühe sellise lao. Foto: erakogu Millise raamatuga on tegu, kellele see mõeldud on? „Lastele! Joonistusi saavad vaadata kõik, ka päris väiksed lapsed, kuid pigem on…
Loe edasi
Silmatorkavale kaasale ei tasu aega raisata

Silmatorkavale kaasale ei tasu aega raisata

Blogi
Kirgas värv näitab isendi kvaliteeti – vaid parimad saavad endale lubada kirgast rüüd (värv võib olla ka hoiatav, kuid sellel hetkel ei peatu). Selgroogsete seas on isased reeglina emastest silmatorkavamad, kuid mõne liidrikuliigi emane on valmikuna isasest märksa kirevam – valmikuea alguses punane või oranž, näiteks Eestis kohatav väike-pigiliidriku (Ischnura pumilio) emane. Nädal hiljem muutub emane n-ö tavaliseks, roheliseks. Emase värvusele ja selle muutumisele head selgitust ei ole leitud. Kas noor emane saadab värviga isasele signaali, võistleb tähelepanu nimel? Kui nii, siis on see ohtlik strateegia, sest kiskjale jääb kirgas liidrik kergesti silma. Aga äkki on värvi sõnum isastele vastupidine: „Ära tiku ligi, las ma kosun, ma ei ole valmis paarituma!“, et vältida vägistamist? Noor emane väike-pigiliidrik (Ishnura pumilio) on oranž, hiljem muutub ta rohekaks / foto: Marko Mägi Liidriku…
Loe edasi
Pikk tee uuringuideest avaldatud artiklini – kadalipp või seiklus?

Pikk tee uuringuideest avaldatud artiklini – kadalipp või seiklus?

Teaduse köögipoolelt
2017. aastal kirjutasin siinsamas blogis katsest, mille viisime läbi Kakrarahu kalakajakatega. Katse eesmärgiks oli uurida, kas vanemate vanus mõjutab tibude telomeeride (DNA ahelate otstes olevate kaitsvate “mütside”) pikkust. Täpsemalt, varasematest uuringutest oli teada, et vanemate lindude poegade telomeerid kipuvad olema lühemad kui nooremate lindude poegadel, aga polnud teada, kas see mõju tuleneb koorumise eelsetest teguritest (nt sugurakkude telomeeride pikkus) või koorumise järgsetest teguritest (erinev hoolitsuse kvaliteet vanade ja noorte vanemate poegadel). Telomeeride pikkus on oluline, sest mõjutab vananemise kiirust. Telomeerid lühenevad iga rakujagunemisega. Kui telomeerid liiga kiiresti lühenevad, siis ei saa rakud mingist hetkest enam uueneda ja koed ennast parandada. Kuna on teada, et vanade kajakate poegadel on pisut väiksem tõenäosus suureks kasvada, võimaldas see katse testida, kas vanema vanuse mõju poegade tervisele vahendavad telomeerid. Et seda teada saada, korraldasime…
Loe edasi
Teesoolamine nõrgendab kiilivastse tervist

Teesoolamine nõrgendab kiilivastse tervist

Blogi, Teadusuudis
Lund teeserva lennutades sõidab lumesahk maanteel, masin puistab teele soola, mis sulatab teelt lume ja jää. Soolane sulavesi valgub kraavi ning teistesse väikeveekogudesse, kus askeldavad mageveeloomad. Kuidas nemad soolaseks muutuvas vees hakkama saavad? Anax junius on levinud Põhja-Ameerikas / foto: Dodge Rock, Flickr.com Magevee soolsuse tõusu mõju on üsna palju uuritud selgroogsetel. On teda, et sool pärsib nende elu ja ohustab asurkonna elujõulisust, sest muutub loomade hingamine ja osmoregulatsioon. Näiteks pikeneb soolases vees kahepaiksete areng, suureneb nende suremus moondeperioodil, väheneb seemnerakkude liikuvus ja kiirus ning sagenevad väärarengud. Mageveekaladel pärsib soolsuse tõus kasvu.     Märksa vähem teame soolsuse mõjust veeselgrootutele, kes moodustavad valdava osa veeloomastikust. Kiilivastne on veeselgrootute seas tippkiskja, kelle saagiks langevad paljud veeolesed, ka vastsega sama mõõtu konnakullesed. Tippkiskja arvukuse või käitumise muutus võib panna veerema lumepalli, mis senised…
Loe edasi