Aasta: 2018

Aasta loom, ilves, on ikka olnud üks salapärane ja harva nähtud elukas. Olen ise ka teda vaid korra öösel autoaknast kohanud. Videofilmimise võimaluste laienemisega satub harvanähtav loom aga üha sagedamini kaamerate ette. Jagame kahte põnevamat leidu: ilveste raadiokaelustamine teadlaste poolt ja loodusnautijate salvestus metskitse küttivast kassist. Eluslooduse uuringutega tegelev Tartu Ülikooli spin-off ReWild jagab: [embed]https://www.facebook.com/reWiLD.estonia/videos/1665492177085734/[/embed] "Ilves on üks kõige salapärasematest Eesti loomadest. Suurkiskja, kelle kodu on mitmesaja ruutkilomeetrine metsamaastik. Uurime ilvest selleks, et teada paremini, mida ta eluks vajab, millised on suhted teiste liikide ja inimesega. Nii on võimalik edukalt teostada looduskaitse- ja jahikorraldust. Noor isane ilves Lemps asub telemeetriaseadme vahendusel koguma informatsiooni üksildase eluviisiga looma kodupiirkonna kasutuse ja toitumise kohta. Uuring on koostöös OÜ Rewild'i, Keskkonnaagentuuri ja Tartu Ülikooliga. Video eest tänud Britta Kalganile." [caption id="attachment_1322" align="aligncenter" width="399"] Videost…

Kiritigu libiseb edasi enda loodud libedal pinnal. Tema lima vähendab hõõrdumist nagu suusatalla all sulav lumi. Lima tootmine on energiakulukas. Kiriteo iseseisev liikumisulatus piirdub ühe suve jooksul mõne meetriga ja kuivi pindu ta väldib. Üle kümne meetri laiuseid tiheda liiklusega teid ta omal jalal ületada ei suuda. Kiriteo kaugreisid ei ole hästi tuntud, kuid ilmselt on võimalused sarnased teiste tigudega: munad transporditavas mullas, klammerdunud noorisendid lindude jalgadel, sulgedel ning seedekulglas. Kirjutas Liina Remm, teouurija, Tartu Ülikooli teadur.

Titaansikk (Titanus giganteus) on putukahuviliste seas kindlasti üks populaarsemaid mardikaid. Teadaolevalt kõige suurem mõõdetud isend on 16,7 sentimeetri pikkune ja seega on titaansikud ühed maailma suurimad mardikad ja suurimad sikud. Olenemata oma populaarsusest on titaansikuga seotud mitmed saladused. Näiteks ei ole ikka veel teada, mis on nende toidutaim(ed) ja kus vastsed arenevad. Arvatakse, et vastsed, kes on valmikust kaks-kolm korda suuremad, peituvad puujuurikates. Vastseperioodil titaansikke ei leiagi. Peamiselt lendavad titaansikud jaanuaris-veebruaris, mõnikord ilmuvad mõned neist välja juba detsembris. [caption id="attachment_1279" align="aligncenter" width="480"] Titanus giganteus. Tegemist on ühe suurema titaansikuga. Too isend oli kummalisel kombel laelambi valguse peale majja lennanud ja kükitas keset lauda sügavate hingetõmmete kaupa susisedes. Sarnane lugu on veel vaid ühe korra juhtunud, ligi 10 aastat tagasi samas majas.[/caption] [caption id="attachment_1283" align="aligncenter" width="819"] Pildil on üks väiksem isend.…

Kas esimene asi, mida teed, kui avad arvuti või ärkad hommikul – on oma Facebooki profiili kontrollimine? Lihtsalt et näha, ons keegi mõnd hiljutist pilti või postitust laikinud, kommenteerinud, või sõnumi jätnud… Mida me sealt otsime ja loodame, kui päevas kümneid kordi Facebooki põikame? Ja miks on see tõmme nii tugev? Biokeemiliselt rääkides on vastus lihtne – dopamiin. Dopamiin on virgatsaine, mis motiveerib meid preemia ootuses tegutsema. Millal iganes tunneme, et oleme kätte saanud auhinna, vabaneb ajus suurem kogus dopamiini, ja see on üks ütlemata mõnus tunne! Et seda mõnutunnet uuesti kogeda, oleme valmis korduvalt tegutsema. Paljud traditsioonilised mõnuained (sh alkohol, tubakas), ning ka hasartmängud, vabastavad ajus dopamiini, seetõttu on nad nii mõnused, ja seetõttu on neist ka raske loobuda. Sõnaga – ei tekita dopamiin mitte ainult mõnu ja motivatsiooni…