2017 - Page 2 of 5 - Zooloogid 2.0

17okt. 2017 by Andro Truuverk Kommentaare pole

“Kaduvate liikide kannul” isutekitaja!

Blogi

Liigid surevad praegu välja sama intensiivselt kui umbes 60 miljoni aasta eest, mil planeedilt kadusid dinosaurused, ning olukorra tõsidusele viitavad teadlased juba mõnda aega. Näiteks kaob maamunalt keskmiselt kaks selgroogsete liiki aastas ning kolm ruutkilomeetrit mulda päevas. Vähe sellest, hinnangute kohaselt on kõikide loomade hulk Maal viimase neljakümne aasta jooksul vähenenud ligi 50 %. IUCN raporti kohaselt on inimkond alates aastast 1500 aidanud kaasa vähemalt 322 liigi kadumisele. Maailma ühes prežtiiseimas teadusajakirjas "Science" ilmunud ja liikide kadumist käsitlev artikkel väidab aga koguni seda, et kõikide loomaliikide populatsioonide arvukus on kahanenud keskmiselt 25 %. Kui eelnevad faktid panevad eelkõige muretsema looduskaitsjaid ja -teadlasi, siis märksa kõnekam on aduda, et peagi ei pruugi vabast loodusest leida enam tiigreid, jääkarusid, kaelkirjakuid ja elevante ning isegi Eesti metsaaluseid kattev mustikavaip ei pruugi varsti olla…

Loe edasi

13okt. 2017 by Andro Truuverk Kommentaare pole

Mis on saanud püütonipoegadest vol2?

Blogi

Juuli keskel ilmavalgust näinud kolmest püütonihakatisest on tänaseks kahjuks elus ainult üks. Kiiresti kosuvat kolme kuu vanust madu, kes enne esimest kestumist ei toitunud, kuid on praeguseks kestunud ja hiirte näol oma esimesed kõhutäied saanud, näeb muuseumi elavnurgas. Pärast seda, kui kõik maod olid munadest väljunud, sai selgeks, et üks neist deformeerunud selgroo tõttu tõenäoliselt elama ei jää. Teise mao saatuse otsustas põletik, mida omakorda soodustas vigastatud nahk. Milliste asjaolude tõttu noorloomale antud vigastused tekkinud olid on jäänud selgusetuks. Peamiselt just selgroo väärarengute (kõver lülisammas või puudulik saba) tekke põhjuseks loetakse temperatuuri kõikumist inkubatsiooniperioodi vältel. Embrüonaalses arengujärgus tekkinud väärarengud on seotud temperatuurist sõltuvate molekulaarbioloogiliste protsessidega. See tähendab seda, et embrüote arenguks optimaalse temperatuuri juures toimuvad need protsessid "õigesti" ning embrüo areneb normaalselt, aga ekstreemumite juures (temperatuur on embrüo normaalseks arenguks liiga madal või…

Loe edasi

07okt. 2017 by Tuul Sepp Kommentaare pole

Teaduspublitseerimise räpased saladused

Blogi, Teaduse köögipoolelt

Teaduse köögipoole tutvustamisel ei saa üle ega ümber teaduspublitseerimisest. Kõrvalt vaadates võib tunduda, et teadlastel tuleb artikleid nagu Vändrast saelaudu. Ole ainult mees (või naine) ja kirjuta oma teadustulemused inglise keeles artikliks ning saada ajakirja – ja ongi olemas. Tegelikkus on aga teistsugune, ning teaduspublitseerimine pole kaugeltki nii objektiivne ja läbipaistev kui olla võiks. Et oma töö tulemusi teadusajakirjades avaldada, tuleb läbida karm kadalipp – ajakirja valik, toimetajast „möödapääsemine“ ja eelretsenseerimine, kus artiklit loevad ja arvustavad teised teadlased. Toimetaja ei pruugi artiklit retsensentidele saatagi, kui peab seda ajakirja jaoks mitte sobivaks. Retsensendid ei pruugi piisavalt süveneda ning teha pealiskaudse töö tulemusena ebaadekvaatset kriitikat. Esimesele eelretsenseerimisringile võib järgneda teine ja kolmaski, ning isegi mitme toimetamisringi järel võib ajakiri artikli tagasi lükata. Siis tuleb kogu tsüklit uues ajakirjas jälle alustada. Nii võib…

Loe edasi

06okt. 2017 by Madis Leivits Kommentaare pole

Merikotkas on Eesti looduskaitse edulugu. Kui ta just pliimürgitusse suremas ei ole…

Blogi, Teadusuudis

Tänasel päeval läheb merikotka populatsioonil hästi, kuid see ei ole olnud alati nii. Inimtekkelised põhjused nagu keskkonnamürgid, elupaikade hävitamine, lindude tapmine viisid eelmise sajandi esimesel poolel merikotka populatsiooni ülimalt kriitilisse seisu. Peale oluliste keskkonnamürkide keelustamist, mis kahjustasid ka inimeste tervist ja liigi kaitse alla võtmise, on saanud merikotkast Eesti looduskaitse edulugu. [caption id="attachment_860" align="aligncenter" width="819"] Veebikaamerast tuttav kotkapaar koos järglastega. Foto: looduskalender.ee.[/caption] Kuigi kotkapopulatsioon on kasvamas ja looduskaitsjad võiksid nüüd rahulikult puhata, juhatab liik kätte hulga uusi murekohti, mis tulenevad inimeste tegemistest praegu või lähiminevikus ja mis mõjutavad nii merikotkast kui ka kõiki teisi liike, sealhulgas inimesi: Näiteks jahimoonas kasutatav plii, mille tagajärjel kannatavad ja surevad linnud. Ainuüksi Eestis testitud merikotkaste kudedest 52 protsendil on mõõdetud pliikogused väga kõrged, isegi üle surmava taseme. Sellele lisandub veel hulgaliselt linde, kes hukkuvad…

Loe edasi

04okt. 2017 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole

Planktonijaht: uus perekondlik ajaveetmise viis

Blogi

Eestlasele meeldib looduses käia: on tavaline, et pered korjavad metsas mustikaid ja kukeseeni, isad käivad poegadega kalal ning usinamad matkal ja telkimaski. Meri on siiski veel paljudele hirmutav ja tundmatu meedium (tõsi, trend on vaikselt muutumas) – kuid merel huvitavalt ja harivalt aja veetmine seda meeldejäävam. Merele minekuks on vajalik paat ja seente asemel saab korjata näiteks planktonit. [gallery size="medium" ids="846,847,845"] Olgugi, et minu doktoritöö on kirjutatud mere teemal (toksiliste ainete mõju kaladele), ei ole plankton minu jaoks just liiga koduseks ja igapäevaseks uurimisteemaks. Planktoniks nimetatakse sisuliselt kõiki mereorganisme, kelle liikumist mõjutavad tuuled ja hoovused rohkem kui eluka endi siputamine. Tavaliselt peetakse planktoni all silmas just kõikvõimelikke väikseid loomakesi – a’la vesikirbud (loomne plankton ehk zooplankton) või vetikad ja sinivetikad (vastavalt siis taimne ehk fütoplankton ja tsüanobakterid ehk bakterioplankton). Tegelikult…

Loe edasi

02okt. 2017 by Mart Meriste Kommentaare pole

Video: kes elab heina sees…

Blogi

[video width="1920" height="1080" mp4="https://zooloogiablogi.ee/wp-content/uploads/2017/10/grassland_invert_Helm.mp4"][/video] Seemnekogumise kõrvalsaadused Suvine õiterikas niit koosneb teatavasti lilleilust, lendlevatest kirjudest liblikatest ja sumisevatest mesilastest. Suurem osa niitude loomsest elustikust ei paista aga niidunautlejale esmapilgul silma, vaid toimetab oma tegemisi rohukõrtel, lehtedel, mullapinnal ja selle all. Taimestikul askeldavate oleste nägemiseks on vaja kannatust ja silmateravust ... või siis mehhaniseeritud seemnekogujat. Seemnekoguja kogub kõike, mis taimestikus on lahtist: seemneid, kuivanud taimeosi ja sageli seemnetega võrreldavates kogustes selgrootuid loomi. Kõige nobedamad putukad (kärbsed) muidugi lendavad enne masinasse sattumist minema. Pikaldasema mõtlemisega lendajad (lutikad, mardikad), need, kel lendamine pole veel eakohane (liblikaröövikud, lutikate vastsed) või tiibade puudumise tõttu suisa võimatu (ämblikud), peavad esialgu ootama oma saatust kannatlikult nagu taimeseemnedki seemnekoguja mahukas mürisevas ja rappuvas kõhus. Kogutud seemneid saab kasutada uute niitude loomisel ja kehvas seisundis niitude taastamisel. Loomulikult on…

Loe edasi

29sept. 2017 by Riina Klais Kommentaare pole

Suvised kunstilised rohevetikad

Blogi

[caption id="attachment_816" align="aligncenter" width="819"] Fotod: Riina Klais[/caption] See väga kunstilise geomeetriaga organism kuulub mikroskoopiliste rohevetikate hulka ning on üsna sage suvine element meie järvede toiduahelais. Palja silmaga teda küll ei näe, sest tema läbimõõduks ei ole enamasti rohkem kui 50-100 mikromeetrit. Mikroskoopilised vetikad esinevad peamiselt kolmes eluvormis – üksikute vabalt elevate rakkudena, kolooniatena, või tsönoobiumitena. Nii koloonia kui tsönoobium tähistavad üksteise küljes olevate rakkude kogumeid, ühe olulise erinevusega – et tsönoobiumis rakud omavahel ka suhtlevad, ega saa hakkama üksteiseta. Kõige omapärasem vaatepilt Pediastrumi juures on vahetult peale paljunemist. Enamus vetikaid paljuneb nii, et iga rakk pooldub kaheks uueks rakuks. Pediastrumi puhul aga hüppab igast väikesest hambakesest välja tibatilluke, kuid juba täiuslik koopia kogu tsönoobiumist. Tsönoobium: Tsönoobium on kindla rakkude arvuga koloonia, mis on tekkinud raku simultaanse jagunemise tulemusena. (Ökoloogialeksikon) [caption id="attachment_820" align="aligncenter" width="654"] Foto: Riina…

Loe edasi

28sept. 2017 by Tuul Sepp Kommentaare pole

Kuidas päästa maailma: kuraditosin tõenduspõhist nippi

Blogi

Artikkel on Zooloogid 2.0 autorite ühislooming Enamik meist nõustub, et eluslooduse mitmekesisuse säilimine ning puhas loodus on väga olulised. Enamasti mõtleme sellele aga hajameelselt, muuseas, pidades probleeme loodusega üksikisiku jaoks liiga suureks. „Mida mina siin ikka muuta saan?“ on väga levinud arvamus. Selle artikliga tahame selle väärarusaama kummutada. Esiteks, just tarbijate, üksikisikute käes on võti tootjate ja poliitikute mõjutamiseks. Kui meie keskkonnavaenulikku kraami ei tarbi, ei ole ka seda mõtet lettidele tuua. Teiseks, elurikkust saab suurendada isegi väikeste sammudega, rajades looduslikele liikidele sobilikke mikroelupaiku või toitumisvõimalusi. Kui igaüks meist loob oma koduaias või kogukonnaruumis võimalused elurikkusele, siis see elurikkus ka sinna tuleb – olgu piirkonnaks kasvõi üksainus aiake või peenar. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et loodust hoides ja looduse mitmekesisust kaitstes loome tegelikult ka endale sobivama elukeskkonna. Meie oleme…

Loe edasi

14sept. 2017 by Randel Kreitsberg Kommentaare pole

Kuidas ma presidendi juures käisin…

Blogi

Et kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis tegemist on ilmselgelt teaduskommunikatsiooni edulooga. Mõned nädalad tagasi avaldatud kriitiline arvamuslugu “Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!”, mis kulutulena Eesti meedias levis, jõudis ilmselt ka riigijuhini – ja nii see kutse Kadrioru lossi ka alguse sai. Pole just palju teadlasi, eriti biolooge, kes oleks käinud Vabariigi Presidendi kutsel temaatilises arutelus osalemas. Nii ma astusingi kerge ärevuse, elevuse ja ootusega esimest korda elus Kadrioru lossi peauksest sisse. [caption id="attachment_765" align="aligncenter" width="819"] Tallinna-võõra inimesena oli esimene mõte, et kus ma seal Kadriorus parkima hakkan. Rõõm oli suur, kui autoga presidendi juurde treppi sai sõita. Foto: Randel Kreitsberg[/caption] Nii nagu varasemast infovahetusest teada, loodeti et meevõtmisele järgnev arutelu katab teemasid laiemalt kui ainult mesilaste mürgitamine. Presidenti on juba mõnda aega paelunud linnamesilaste pidamisega seotu ja arutelu…

Loe edasi

23aug. 2017 by Tuul Sepp Kommentaare pole

Külaskäik rohtlahaukurite linna

Blogi

USA-s sai esmaspäeval vaadelda täielikku päikesevarjutust. Ka mina võtsin perega ette 16-tunni pikkuse sõidu Phoenixist Wyomingi, et täisvarju piirkonda jõuda. Wyomingis jäi aega külastada ka muid põnevaid kohti. Üheks selliseks kohaks oli mustsaba-rohtlahaukurite (ing. K. prairie dog) linn. Rohtlahaukurid on näriliste hulka kuuluvad loomad, kelle looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika rohtlad. Nad on väga sotsiaalsed loomad, kes elavad perekonnagruppidena suurtes kolooniates ehk „linnades“. Ühes linnas võib elada mitukümmend perekonda. Perekonna moodustavad enamasti üks isasloom ja mitu emaslooma koos oma järglastega. Nende elupaigaks on 5-10 meetri pikkused ja 2-3 meetri sügavused urud, kus nad leiavad varju suvise kuuma ja kuiva ning talvise kohati kaunis käreda külma eest. Siiani ei olda päris ühel meelel selles osas, kas rohtlahaukurid hoolitsevad poegade eest ühiselt või mitte. Urusüsteemi kuulub lisaks magamiskambrile ja talvitumiskambrile ka imetamiskamber, kus…

Loe edasi