Tänasel päeval läheb merikotka populatsioonil hästi, kuid see ei ole olnud alati nii. Inimtekkelised põhjused nagu keskkonnamürgid, elupaikade hävitamine, lindude tapmine viisid eelmise sajandi esimesel poolel merikotka populatsiooni ülimalt kriitilisse seisu. Peale oluliste keskkonnamürkide keelustamist, mis kahjustasid ka inimeste tervist ja liigi kaitse alla võtmise, on saanud merikotkast Eesti looduskaitse edulugu.
Kuigi kotkapopulatsioon on kasvamas ja looduskaitsjad võiksid nüüd rahulikult puhata, juhatab liik kätte hulga uusi murekohti, mis tulenevad inimeste tegemistest praegu või lähiminevikus ja mis mõjutavad nii merikotkast kui ka kõiki teisi liike, sealhulgas inimesi:
Näiteks jahimoonas kasutatav plii, mille tagajärjel kannatavad ja surevad linnud. Ainuüksi Eestis testitud merikotkaste kudedest 52 protsendil on mõõdetud pliikogused väga kõrged, isegi üle surmava taseme. Sellele lisandub veel hulgaliselt linde, kes hukkuvad pliiga seotud kroonilise mürgituse tulemusel organkahjustuste tõttu. See põhjustab lindudele väga suuri kannatusi. Antud mürgistused on seotud just jahinduses kasutatava moonaga (kuulid ja haavlid). Samas on olemas jahimoonad, mis ei sisalda pliid, ning ei ohusta keskkonda ega elusorganisme, sh kotkast ja inimest.
VAATA KUI JULGED: Merikotka surma ägeda pliimürgistuse tõttu, mis on enamasti seotud lämbumisega, võib näha siit:
5.-7. oktoobril toimub Eestis rahvusvahelise merikotka konverents, kus osaleb üle 90 kotkaste kaitsega seotud inimest 20 riigist. Konverentsi raames arutletakse merikotka kaitsepraktikat, liigi levikut, inimtekkeliste tegurite mõju; lisaks interaktsioonid teiste liikidega, telemeetriauuringud, populatsioonidünaamika ja keskkonnaharidus ning üritatakse leida lahendusi, et inimene ja kotkas saaksid ilma konfliktideta teineteise kõrval eksisteerida.
Rohkem infot konverentsi kodulehelt.
Konverentsi korraldab Kotkaklubi ja finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.