Uued pandeemiad on siin, et jääda, kui inimkond ei muutu

Uued pandeemiad on siin, et jääda, kui inimkond ei muutu

Blogi
Nahkhiired on ühed võimalikud koroonaviiruse levitajad. Teadlaste sõnul pole nahkhiired siiski haiguse ülekandumises süüdi, vaid selle eest vastutab inimene, kes on planeedi ümberkujundanud viiruse soodsaks levikuks. Zooloogid ja nakkushaiguste eksperdid on seisukohal, et inimesed on iseenda käitumise pärast koroonapuhangu kaela tõmmanud. Looduslike elupaikade hävitamine ning kiiresti levivad inimmassid on loonud soodsa pinnase uute haiguste esilekerkimiseks, mis varasemalt olid peidus vihmametsa sügavustes või koopakäikudes. Näiteks ei tohiks metsamaad muuta põllumaaks, kui puudub arusaam taolise tegevuse mõjust kliimale, süsinikuvarule, haigustekkele või üleujutustele. Teadlaste töö kannab alles siis vilja, kui tõenäolisest peremehest (nt. nahkhiir, soomusloom) õnnestub isoleerida elus viirus. Seni on leitud SARS-COVID-19-le (koroonaviirushaigus) väga sarnaseid viiruseid Hiina sagarninadest (Rhinolophus). Seega on ilmnenud oluline küsimus, kuidas kandus haigus nahkhiirelt üle inimesele- elavad ju nahkhiired inimestest küllaltki eraldatud paikades. Vastus ei pruugi meile meeldida,…
Loe edasi
Eriolukord metsas

Eriolukord metsas

Blogi
See oli millalgi sooja päikeselise augusti nädalalõpul Lõuna-Eesti ühel populaarseimal matkarajal Päikeseloojangu matkamaja juures Meenikunno rabas, mil ma esimest korda ja üsna valusalt sain tundma, et metsaminekuks päris iga aeg ja koht ei sobi. Selles mõttes, et kui tahaks seal ka metsasolemist, rahu ja vaikust nautida. Esimese šoki sain tookord juba parkimisplatsil, nähes puutüvede vahele pressitud kolmekümmet autot. Laudtee oli justkui Kaubamaja aatrium ja järveäärsel vaateplatvormil lindistati muusikavideot. Põgenesin sealt kuidas jalad võtsid. Sama kehtib ka jaanipäeva-aegsete RMK laagriplatside ja üleüldiselt, soojade suvede nädalavahetuste kohta. Metsa, eeskätt aga ettevalmistatud laagriplatsidele, mine nädala sees ja eelistatult külmemal aastaajal - siis kui ainult "hullud" metsas käivad. Nii ka praegusel "koroona-perioodil". Üheaegselt nii rõõmustav kui ka häiriv oli metsaradadel kohatud inimeste hulk. Kellele ikka teise eestlasega samal metsarajal jalutada meeldib (nali) - eriti…
Loe edasi
Soome lendorava asurkonda mõjutab suuresti ilmastik

Soome lendorava asurkonda mõjutab suuresti ilmastik

Blogi, Teadusuudis
Hiljutises põhjanaabrite lendorava uuringus, mille üheks autoriks oli ka Eesti lendorava ekspert ja terioloog Jaanus Remm, selgus, et alati ei pruugi lendorava populatsiooni suurust mõjutada kiskjate arvukus ja toiduküllus, vaid hoopis sademete hulk talvel. Soome lendorava (Pteromys volans) populatsioon on suuresti mõjutatud ilmastikutingimuste poolt. Ilmastik võib olulisel määral mõjutada loomade populatsioonides toimuvaid tõuse ja languseid. Näiteks võib põhjalaiuste talv mõjutada uruhiirte populatsiooni arvukuse tsükleid, kes võivad sobivate tingimuste korral levida mõnesaja kilomeetri ulatuses. Kui närilisi on siginenud mingile maalapile liiga palju, siis võib toidupuuduse saabudes tabada populatsiooni kollaps. Nii kliima kui ka toit on näriliste populatsiooni kõikumiste puhul seotud ruumilise samaaegsusega, mis üldiselt tähendab, et geograafiliselt eraldatud populatsioonid võivad olla mõjutatud teatud kokkulangevate muutuste (nt õhutemperatuur, sademed) poolt. Antud lendorava uuringu jaoks koguti seireandmeid viie kuni 25 aasta jooksul 16-st…
Loe edasi
Sidrikute põnev toitumisnipp

Sidrikute põnev toitumisnipp

Blogi
Zooloogiablogi alustab külalispostituste sarjaga ameerika teadlase Richard K. Simpsoni sulest. Rick kaitses oma doktorikraadi Arizona Osariigi Ülikoolis Kevin McGraw juhendamisel, samas töörühmas, kus ka mina, Tuul Sepp, oma järeldoktorantuuri sooritasin. Ricki entusiasm, lai silmaring ning detailide märkamise oskus looduse uurimisel avaldasid mulle sügavat muljet ning seetõttu jagan Ricki lahkel loal tema blogipostitusi ka meie lugejatega. Ricki tegutsemisest saab rohkem lugeda siit. Ricki enesetutvustus: "Ma olen käitumisökoloog ja evolutsioonibioloog, keda huvitab loomade suhtlus ja käitumine, eriti see imeline värvide ja liikumiste mitmekesisus, mida loomad rakendavad sigimispartnerite meelitamiseks. Oma doktoriõpingute ajal Arizona Osariigi Ülikoolis uurisin koolibride kosimistantsude ja värvuse evolutsiooni. Nüüd olen ma järeldoktorantuuris Kanadas Ontarios Windsori ülikoolis ja töötan erinevate projektide kallal. Muuhulgas uurin elektronmikroskoopia abil koolibride sulgede värvust kujundavaid nansostruktuure ning aitan kohalikel viinamarjaistandustel mõista, kuidas linnud viinamarjade värvuse abil…
Loe edasi
Eesti karude taastumine sajanditagusest madalseisust kestab endiselt

Eesti karude taastumine sajanditagusest madalseisust kestab endiselt

Blogi, Teadusuudis
Kas Eestis on karude elu ikka nii hea kui me arvame? Tartu Ülikooli doktorant, Peeter Anijalg, räägib miks meile on vaja Venemaa karusid, mis juhtus Eesti karudega saja aasta taguse madalseisu ajal, kus asub Eesti karude pelgupaik rasketel aegadel ja miks on tähtis geneetiline mitmekesisus.    Karu. Foto: Peeter Anijalg. Kuigi tänasel päeval hinnatakse karuasurkonna suuruseks Eestis 700–800 isendit, ei ole karude elu siinsetel aladel alati olnud „meelakkumine“. Nimelt 19. sajandi keskpaigast pärinevad karude levikut kirjeldavad kaardid näitavad, et alates sellest ajast taandus karude levik Eestis järk-järgult, olles väikseim 20. sajandi 20-ndatel. Sel ajal hinnati karude arvukuseks üksnes mõnikümmend looma, kel õnnestus küttide eest varju leida arvatavasti nii Alutaguse metsades kui ka Vahe-Eesti metsavööndi lõunapoolses osas. Pärast kaitsemeetmete rakendamist 1930-ndate keskel, hakkas karude arvukus vaikselt tõusma ning 1990-ndate aastate alguses…
Loe edasi
Teadustraaleriga Põhjamere kalu avastamas

Teadustraaleriga Põhjamere kalu avastamas

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Olgugi, et siinsamas lähedal, on Põhjameri oma kalastiku poolest midagi Läänemerest hoopis erinevat. Krabid, meritähed, haid ja raid on Põhjamere tavalised asukad ning esimeste traalitäite puhul ei suutnud ma kogu seda mitmekesisust ära imestada. Tutvustame veidi neid eksootilisi lähinaabreid ja vaatame, mida kalateadlased ühe teaduslaeva pardal teevad. Saksa Thüneni Instituudi teaduslaev Walther Herwig III on pealtnäha tavaline 60-meetrine 3000 brutotonnine kalatraaler. Laeva sisse vaadates on aga aru saada, et tegemist on spetsiaalselt teaduse tegemiseks ehitatud laevaga. Nii nagu laeva nimes olevast järjekorranumbrist aru saada, olid ka tema eellased kunagise saksa kalandusteaduse rajaja Walther Herwigi auks nimetatud – hetkel ehitatakse aga juba järjekorras neljandat uuendatud väljalaset. Pärast kahenädalast merereisi parkisime laeva sisuliselt treppi - taamal paistev hall maja ongi Thüneni Instituut. Selleks, et laevaga kalu uurida, tuleb need muidugi kinni püüda…
Loe edasi
Kammtundlate mõistatus on lahenemas

Kammtundlate mõistatus on lahenemas

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Liblikas on tore värviline elukas, aga mis toimub tema pisikeses peas? Mida saab välja lugeda tema pilgust? Ja tunnaldest? Miks mõned liblikad on lihtsameelsed ja teised "teravad pliiatsid"? – Liblikateaduse uuringu võttis kokku Tartu Ülikooli entomoloogia teadur Juhan Javoiš. Otsesteks mõõtmisteks on tundlad on liiga haprad, sestap mõõdeti neid vaksikutest tehtud piltidelt. Foto: Ben Sale, Wikimedia Commons Liblikapsühholoogiaga pistsid rinda Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi entomoloogid, tehes seda ebatavalisel ja samas lihtsal viisil. Nimelt mõõdeti liblikate silmade, tunnalde ja lauba suurust ning analüüsiti kuivõrd need tunnused seostuvad liigi ökoloogia ja eluviisiga. Peamõõtmeid nutikuse mõõduna käsitles oma evolutsiooniteoorias juba Charles Darwin, hiljem on nende ümber kõvasti lahinguid löödud (vt nt Stephen Jay Gouldi "Vääriti mõõdetud inimene" ja selle kriitika), ent see möll puudutab inimeseuuringuid ja putukateaduse poliitkorrektsuse pärast pole vähemalt…
Loe edasi
Valmib Eesti esimene suurulukitunnel

Valmib Eesti esimene suurulukitunnel

Blogi, Teaduse köögipoolelt, uudis
Talvel kaks ja pool aastat tagasi kaardistasime Rewildi väikese meeskonnaga Männikul metsloomade elupaiku ja radu. Männiku metsad ja rabad on üks viimaseid Tallinna linna rohelisi tagamaid. Siin leidub palju erinevaid looduslikke kooslusi – kuivad liivased männikud, kuusikud, kaasikud, lodulepikud, soomännikud. Metsade vahel väänlevad Vääna ja Pääsküla jõed koos oma metsistuvate luharohumaadega. Siin on kaks suuremat märgala, Männiku raba ja Pääsküla raba. Tõsi on, et mõlemad rabad on üsna tugevalt inimtegevusest mõjutatud, eriti turbakaevandamisest. Aga suur osa Männiku rabast on siiski veel puutumata ja super ilus looduspaik. Siia mahub peale turbakaevanduste ka Eesti suurim liivakarjäär, kaitseväe harjutusala, mõned tehased, mõned supluskohad ja mõned inimasumid. Lisaks neile muidugi ka kõrvu lukustav ja pead pööritav Tallinna ringtee, riigitee nr 11, Eesti tihedaima liiklusega maantee. See on maastik, mis on koduks paljudele metsloomadele ja…
Loe edasi
Muljeid loodusvaatluste maratonilt

Muljeid loodusvaatluste maratonilt

Blogi, Teadusuudis, uudis
Viiendat korda Tartus toimunud Loodusfestivalil 14.–15. juunil nautis loodusalaseid tegevusi 3000 loodusesõpra. Loodusvaatluste maratoni käigus sisestati üle Eesti enam kui kolm tuhat loodusvaatlust. Laseme osalejatel muljetada. Loodusfestival sai alguse 2015. aastal Tartu loodusnädalana. Loodusfestivali projektijuhi Andro Truuverki sõnul oli tänavune festival eriline. „Juba nädal enne festivali kui Tartu sai linnaruumi kuus erinevat taimekasti, mis erinevate niitude olemust näitlikustasid, olime looduse lainel. Mitmelt poolt laekunud positiivne tagasiside tõestas, et linnarahvale läheb meie tegevus korda.” Festivali, mis juhiks tähelepanu looduse valupunktidele ja annaks soovitusi, kuidas koos heaperemehelikult toimetada, on praeguses ühiskonnas hädasti vaja. “Nii sel kui ka järgnevatel festivalidel rõhutame elurikkuse linnaruumi toomise abil, miks on loodus ka linnas inimesele vajalik,” lisas Truuverk. Kuiv aruniit Tartu kesklinna taimekastis. Foto: Elen Kontkar. Laseme muljetada ja meenutada festivalil osalenuil: Tilleorg, Põlvamaa (kirjutasid Merje ja…
Loe edasi
Sigimisveekogude rajamine kahepaiksete mitmekesisuse säilitamiseks on oluline ka osaliselt säilinud looduslike veekogudega aladel

Sigimisveekogude rajamine kahepaiksete mitmekesisuse säilitamiseks on oluline ka osaliselt säilinud looduslike veekogudega aladel

Blogi, Teadusuudis
Kas teil on majapidamises tiik, kus tegutsevad konnad või vesilikud? Kui jah, siis olete ilmselt teinud kahepaiksetele heateo, sest edukaks sigimiseks on väikesed veesilmad neile üliolulised. Kuid kahepaiksed on valivad ja kõik väikesed lombid ei pruugi neile meeldida. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis valminud uurimistöö põhjal avaldasid Riin Magnus ja Riinu Rannap ajakirjas Wetlands Ecolology and Management uuringu, mille käigus võrreldi Lääne-Virumaa, Peipsi järve kalda, Otepää ümbruse, Haanja, Karula ja Setomaa looduslikke ja spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud või taastatud veekogusid. Tulemustest kirjutavad nad nüüd meie blogi lugejatele.   Väikeveekogud (1 m2–2 ha suurused alalised või ajutised veekogud) on paljude taime- ja loomarühmade olulised ja omalaadsed elupaigad. Mitmetele kahepaiksetele on sellised veekogud aga kevadisel sigimisperioodil asendamatud. Euroopas on 20. sajandi jooksul hävinud ligi pooled väikeveekogud, mõnes riigis on aga kadunud lausa 90%. Eestiski…
Loe edasi