Kui reostunud on Soome laht?

Kui reostunud on Soome laht?

Blogi, Teadusuudis
Ametliku nimega “Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu” oli kaheaastane Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) finantseeritud projekt. Aastatel 2015 ja 2016 veetsime suved Soome lahel proove kogumas ning usalduskalurite abiga püütud kalu analüüsides. Oleme lühidalt uuringu tulemusi tutvustanud nii temaatilistel seminaridel kui ka AK uudistes, kuid nii maksumaksja kui just vastutulelike kalurite huvides on kindlasti põhjalikumat tagasisidet saada. Mida ja keda me analüüsisime? Uuritavateks kaladeks olid lest, räim ja ahven. Proovipunktid asusid kogu Soome lahe ulatuses: Nõva lahes Läänemaal, Paldiski lahes, Tallinna lahes Naissaare all ning Noblessneri sadama esisel, Muuga lahes Leppneemes, Käsmu lahes ning Purtse jõe suudmealal Ida-Virumaal. Kokku analüüsiti 203 kala: 101 räime, 34 ahvenat ning 68 lesta. Kaladelt võtsime proove ja analüüsisime mitmesiguseid biomarkereid. Lisaks mõõtsime meresette ja –vee proovidest toksiliste ühendite sisaldusi – täpsemalt polütsüklilisi aromaatseid…
Loe edasi
Neli jalga neljal real – suurulukid Männikul

Neli jalga neljal real – suurulukid Männikul

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis
Üks verstapost teel nimega reWiLD on selja taha jäämas – Männiku ulukiuuring on valmis. Viimase poole aasta jooksul teoks saanud töö, mille käigus lugesime kokku põdrad, metssead ja metskitsed, kaardistasime nende elupaigad ja teeületuskohad, vaatasime järgi, mida tulevik toob ning töötasime välja lahenduse, et ära hoida liiklusõnnetused ning tagada loomapopulatsioonide hea käekäik. Tegevuspaik: rohevõrgustiku Männiku tuumala ja seda läbiv Tallinna ringtee.       Rohevõrgustiku tuumala Männiku on metsade ja rabade piirkond Tallinna külje all Nõmme, Saku ja Luige vahel. See on üle-eestilise rohevõrgustiku 40 km² suurune tuumala. Mis tähendab, et selle piirkonna loodus ja elupaigad on ette nähtud metsiku elurikkuse püsimise ja kasvamise paigaks. Seega võisime eeldada, et võrreldes ümbritsevate aladega elavad metsloomad seal suhteliselt head elu. Kohtasime siiski ka skeptikuid, kes leidsid, et nii linnalähedane piirkond ei ole metsloomadele…
Loe edasi
Teadlased ei taha uurida koledaid loomi?

Teadlased ei taha uurida koledaid loomi?

Blogi, Teadusuudis
Märtsi alguses avaldati ajakirjas Mammal Review artikkel, mille kohaselt ilusateks ja armsateks peetavad loomad pälvivad rohkem teadlaste tähelepanu ning on seega sageli paremas seisus nii liigi säilimise kui uurituse taseme poolest kui koledad loomad. Uurimus keskendus Austraalia imetajatele (hea jätk kukkurkuradi teemale). Loomad jagati kolme kategooriasse: „head“ (ainupilulised ja kukkurloomad), „halvad“ (sisse toodud ja invasiivsed liigid nagu jänesed ja rebased) ning „koledad“ (kohalikud nahkhiired ja närilised). Iseenesest tundub selline jagamine pisut subjektiivne, aga see selleks. Kui sissetoodud liigid pälvisid palju tähelepanu ökoloogilistes uuringutes ning „head“ loomad olid arvukalt esindatud füsioloogilistes ja anatoomilistes uuringutes, siis „koledad“ liigid (45% Austraalia kohalikest imetajatest) olid uuritud loomad sees ebaproportsionaalselt väheesindatud. Ühelt poolt on see trend mõistetav – särasilmne noor loodushuviline tahab ikka uurida pigem koaalat või känguru kui mõnda silmapaistmatut hiirekest või silmapaistvalt koledat…
Loe edasi
Õudusunenägude materjal: nakkav vähk

Õudusunenägude materjal: nakkav vähk

Teadusuudis
Vähk on kohutav haigus ning igal aastal saab üle maailma vähidiagnoosi umbes kümme Eesti täit inimesi. Me teame, et see haigus on geneetilise tagapõhjaga ning et keskkonnal (nt suitsetamine) on haiguse kujunemisel väga suur roll, kuid meie õnneks piirdub haigus ühe organismi lammutamisega ja edasi sealt ei levi. Me ei pea kartma, et inimesed vähi tõttu välja surema hakkavad. Sama õnnelikud pole aga Tasmaania kukkurkuradid, kelle hulgas on juba üle 20 aasta möllanud surmav ja ülimalt nakkav näokasvajaid põhjustav haigus. Haigus levib loomalt loomale hammustuste teel. Paraku on näo hammustamine kukkurkuradite omavahelises suhtluses väga oluline element, nii et haiguse leviku piiramine on praktiliselt võimatu. Vaktsiine ja ravimeid pole hoolimata pingutustest õnnestunud leida. [caption id="attachment_391" align="alignnone" width="569"] Panen siia ilusa "kuradike lillede keskel" pildi ja jätan koleda pildi artikli lõppu. Allikas:…
Loe edasi