27jaan. 2019 by Tuul Sepp Kommentaare pole
Kas linn võib põhjustada metsikutel loomadel vähki?

Kas linn võib põhjustada metsikutel loomadel vähki?

Blogi, Teadusuudis
Koos inimkonna kiire kasvuga kasvavad ka linnad. Üha kasvav osakaal inimpopulatsioonidest elab linnades. Selle tulemusena on järjest rohkem looduslikke maastikke linnastunud. Linnade mõju ulatub aga linnapiiridest kaugemale. Linnasid siduvad transpordivõrgustikud, sealt pärinev õhureostus ning prügi mõjutavad üha enamaid looduslikke elupaiku ning praeguseks on inimmõjudest täiesti puutumata vaid murdosa maa elupaikadest. Üha suurem osa inimkonnast elab linnades. Originaali allikas: Wikipedia, autor: Akatamn Linnadesse ei satu metsikud loomad aga vaid juhuslikult, nende elupaikade järk-järgulise linnastumise tulemusena. Linn meelitab loomi, täpselt samamoodi nagu inimesi. Inimesi meelitab linna ressursirohkus, stabiilne elukeskkond, mugavus, meelelahutus. Mis on linnakeskkonna juures aga ühele metsloomale meelitavat? Esiteks on linnades rohkem toitu leida. Inimesed toidavad oma aedades linde ja muidki loomi, lisaks on palju toitu saadaval prügis. Linnades on alati leida vett. Linnas on kliima stabiilsem ning majade-aedade-parkide vaheldumisega on…
Loe edasi
16dets. 2018 by Tuul Sepp 4 kommentaari
Tondikakk ja ilutulestik

Tondikakk ja ilutulestik

Blogi
Käisin lastega vaatamas vahvat loodusfilmi "Eia jõulud tondikakul", mis oli kahtlemata üks viimase aja toredamaid kinoelamusi. Film tõi laste teadvusesse ohustatud liikide elupaikade kaitse vajaduse ning inspireeris ilmselt nii mõndagi last looduses rohkem ringi liikuma ja loomi tähele panema. Minugi 8-aastane poeg müttas möödunud nädalavahetusel kakkusid otsides koos tädipojaga tundide kaupa metsas, binoklid kaela ümber ning fotoaparaadid valmis. Matkameeste uhkeks saagiks oli udune pilt leevikesest. Filmis avastavad lapsed habekaku pesitsuspaiga, mis filmi lõpuks kaitse alla võetakse, et keelata metsas raietegevus. Minus tekitas aga segadust hetk filmi lõpus, kui tegelased sealsamas metsas ilutulestikku vaadates uue aasta saabumist tähistasid. Kuidas võiks ilutulestik häirida nüüdseks kaitsealuses metsas elavaid toredaid loomi, kellega me filmi jooksul nii kenasti tutvusime? Kas ilutulestik võiks minema pelutada metsa endale pesaks valinud habekaku? Millised piirangud üldse kehtivad I kategooria…
Loe edasi
10okt. 2018 by Tuul Sepp Kommentaare pole
Ussiviin – rästiku needus?

Ussiviin – rästiku needus?

Blogi
Umbes kuu aeg tagasi leidis aset Eestis paraku suurema tähelepanuta jäänud sündmus – maailmakoristuspäev. Üritus oli meie „Teeme Ära!“ kampaanite globaalne edasiarendus, mille eesmärgiks oli tõsta maailmas teadlikkust prügist kui üha hullemast keskkonnaprobleemist, ning korjata vabatahtlike abil looduskeskkonnast üles nii mõnigi prügiobjekt. Mina suundusin sel päeval pisikestele talgutele Setomaale, kus kambaga puhastasime kauni männimetsa veerde peitunud jõledust – prügiga täidetud vana taluaseme vundamendiauku. Ümbertöötlemisele ja ladustamisele vedasime kaks auto järelkärutäit sorteeritud prahti. Põnevamate leidude hulka kuulus ka üks pool-zooloogiline objekt, mida siinkohal teilegi tutvustan. Loendamatu arvu tühjade viinapudelite hulgast tuli välja üks, mis oli täis. Pruunika vedeliku seest paistis pudelisse aetud rästik. [caption id="attachment_1739" align="alignnone" width="400"] Leid prügikoristustalgutelt: madu viinas. Foto: Meel valk[/caption] Folklore.ee andmetel oli ussiviin universaalne ravivahend, mille valmistamiseks püüti kevaditi rästik, aeti elusalt (!) pudelisse, valati viinaga…
Loe edasi
02sept. 2018 by Tuul Sepp 8 kommentaari
Kas teadusesse peab uskuma? Minu allajäämine diskussioonis mms-i pooldajaga

Kas teadusesse peab uskuma? Minu allajäämine diskussioonis mms-i pooldajaga

Blogi
Minu poole pöörduti hiljuti palvega aidata argumenteerida inimesega, kes ennast valgendi ehk kloorilahuse ehk miracle mineral solution (mms) lahuse abil ravib ning seda teistelegi soovitab. Üle nädala kestnud sõnumivahetuse tulemusena ei olnud ma suutnud pseudoravimi tarbijat ümber veenda. Küll aga õppisin ise selle käigus nii mõndagi. Mitte mms-i kohta, vaid maailmapildi kohta, mida oma roosas teadusmullis elades harva kohtan. Neile, kes mms-ist siiani midagi kuulnud ei ole, väike tutvustus. See on kloordioksiidi lahus, mida tavaolukorras kasutatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina, näiteks ka tööstuslikus veepuhastuses. Ravimina soovitas seda kasutama hakata endine saientoloog Jim Humble, kes algatas omalaadi kultuse. Väidetavalt kehast kõik patogeenid hävitav lahus ravib pooldajate arvates kõikvõimalikke haigusi, alates autismist ja lõpetades HIV ja vähiga. „Ravimi“ tarbimisega kaasnevaid mürgitusnähte – oksendamine, kõhulahtisus, higistamine, külmavärinad – selgitatakse „toksiinide ja patogeenide“ väljumisega kehast…
Loe edasi
15veebr. 2018 by Tuul Sepp Kommentaare pole
Kas evolutsiooniökoloogid on leidnud vähiuurimise kullasoone? Minu esimene vähiartikkel

Kas evolutsiooniökoloogid on leidnud vähiuurimise kullasoone? Minu esimene vähiartikkel

Blogi, Teadusuudis
Kuigi vähile ravi leidmine on teadusmaailma prioriteediks olnud juba enam kui pool sajandit, on edusammud aeglased tulema ning tõeliste läbimurreteni pole jõutud. Nii tähendab vähidiagnoos paljude inimeste jaoks tänapäevalgi elu lõpu kiiret lähenemist. Et senine laboritööle, geneetilistele mehhanismidele ja klassikalistele mudelloomadele (nagu hiired ja rotid) keskendumine ei ole suurt läbimurret toonud, võib tähendada, et me vajame vähi mõistmiseks laiemat vaatenurka kui vaid rakkude tase. Me peame tundma õppima vähi tekke evolutsioonilist tausta ning vaatlema inimorganismi kui keskkonda, kus vähirakud meie immuunsüsteemiga oma olelusvõitlust peavad. Nii ongi välja kujunemas uus uurimissuund – vähi evolutsiooniline ökoloogia. Evolutsioonilise ökoloogina, kelle uurimisteemad ulatuvad oksüdatiivse stressi füsioloogiast vananemisbioloogia ja antropogeensete keskkonnamõjudeni, osutus see teema minu jaoks juba esimesel kokkupuutel väga intrigeerivaks ja põnevaks. Näen selles uurimissuunas võimalust midagi inimkonna heaks päriselt ära teha. Olen lähedalt…
Loe edasi
31jaan. 2018 by Tuul Sepp 3 kommentaari
Kollased ja punased saladused

Kollased ja punased saladused

Blogi, Teadusuudis
See on lugu ühe teadusliku teooria arengust. Lugu vastustest, mis tekitavad uusi küsimusi, ja saladustest, mis ootavad lahendamist. Lugu lindude karotenoidsetel pigmentidel põhinevast sulestikuvärvusest. Lindude värvikirevus on meelirõõmustav ja südantsoojendav. Kollase rinnaesisega tihased, küpsete õuntena punased leevikesed, samblarohelised kollase tiivatriibuga rohevindid ja sinise pealaega sinitihased toovad värvi ka meie mustvalgesse talvemaastikku. Kuidas saavad lindude suled värviliseks? Sule struktuurseks põhivärvuseks on valge, ja värvuse andmiseks tuleb sulgedesse kasvamise ajal lisada pigmente. Kust lind pigmente saab? Osa pigmente (eelkõige pruunikad ja mustad toonid) suudab lind ise toota. Osa pigmente tuleb aga saada toidust. Viimasesse rühma kuuluvad karotenoidsed pigmendid, mis annavad linnule punakad ja kollakad värvitoonid. [caption id="attachment_1199" align="alignnone" width="419"] Aed-karmiinleevike, USA lõunaosast pärit lind, kellest on saanud karotenoidiuurimise mudelobjekt punaste-kollaste sulgede ja lihtsa kättesaadavuse tõttu.[/caption] Miks on linnul vaja suled värviliseks teha?…
Loe edasi
10jaan. 2018 by Tuul Sepp Kommentaare pole
Kuidas zooloogid konverentsil käivad

Kuidas zooloogid konverentsil käivad

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Konverentsid on kohad, kus aktiivsed teadlased peavad ikka korra-paar aastas käima. Esiteks on CV-st kole vaadata, kui üldse konverentsiettekandeid kirjas pole („miks sa oma teadustulemusi teistega jagada ei taha?“) ja teiseks on konverents väga hea koht ülevaate saamiseks uuematest teadussuundadest ja meetoditest. Mina käisin möödunud nädalavahetusel San Franciscos suurel konverentsil, mille korraldas Ameerika teadusühendus The Society of Integrative and Comparative Biology (SICB). See on minu jaoks põnev konverents, sest tutvustatakse palju liikidevaheliste võrdluste ning füsioloogiliste mehhanismidega seotud uuringuid. [caption id="attachment_1146" align="alignnone" width="819"] See 40-korruseline hotell San Franciscos mahutas möödunud nädalavahetusel palju zoolooge.[/caption] Nagu üks noor zooloog mulle kunagi täheldas, on loomauurijad inimesed, kes sisimas kunagi suureks ei kasva. No mis töö see on – loomadega mängida? Sellel konverentsil tuli see ütlus mulle ikka ja jälle meelde. Me võime panna selga…
Loe edasi
30nov. 2017 by Tuul Sepp 1 kommentaar
Kas elurikkuse kaitsmine on sentimentaalne ja kasutu ettevõtmine?

Kas elurikkuse kaitsmine on sentimentaalne ja kasutu ettevõtmine?

Blogi
Umbes nädal aega tagasi avaldasid Washington Post, the Independent ja Chicago Tribune artikli, mis pärines George Washingtoni ülikooli bioloogiaprofessori Alexander Pyroni sulest. Artikli põhiidee oli, et ohustatud liikide kaitsmine ei ole vajalik, sest väljasuremised on evolutsiooni loomulikuks osaks. Pyroni argumendid olid järgmised. Massilised väljasuremistelained hävitavad nii ehk naa teatava regulaarsusega suure osa olemasolevaid liike. Umbes 50 kuni 100 miljoni aasta tagant pühitakse nii minema 95% liikidest, kuid nendest ei jää tühja kohta. Kaovad enamasti kehvemini toimetulevad ja keskkonnaga halvemini kohastunud liigid, ning nende asemele tekivad uued, paremini kohastunud liigid. Hetkel on käimas hinnanguliselt kuues selline suur väljasuremistelaine Maa ajaloos, ning selle on põhjustanud looduskeskkonna ümberkujundamine inimeste poolt. Pyroni arvates on inimtegevuse tagajärjeks oleva väljasuremistelainega kaasnev „paanika“ teadlaste hulgas ja laiemalt ühiskonnas ebavajalik, rumal ja kulukas. Liike on alati välja surnud,…
Loe edasi
04nov. 2017 by Tuul Sepp 2 kommentaari
Pildipostitus: Arizona liblikad

Pildipostitus: Arizona liblikad

Blogi
Jätkates eelmise postituse liblikateemat, teen väikese ülevaate kenamatest liblikatest, keda võib kohata Arizonas, kus ma praegu teadustööd tegemas ja elamas olen. Pildid on tehtud Phoenixi botaanikaaia liblikamajas. Kuigi siinsed liblikad on kenad, ei jää Eesti ilusaimad neile kuidagi alla. Pildid on rohkem informatiivse kui kunstlise kvaliteediga, sest esiteks pole ma suurem asi pildistaja, teiseks kasutasin piltide tegemiseks oma telefoni ja kolmandaks rippus pildistamise ajal klammerdudes mu küljes üks kolmeaastane, kes oli otsustanud, et liblikad on ohtlikud loomad. Lisainfoks veel, et monarhliblika erandiga siin postituses toodud liblikatel eestikeelsed liiginimed puuduvad. Olen siin postituses suupärasuse huvides kasutanud ingliskeelsete tavanimede tõlkeid, kuid panen need jutumärkidesse, et rõhutada asjaolu, et need ei ole kuidagi ametlikud nimeversioonid. Siinkohal on oluline ka rõhutada, et eestikeelsete liiginimede andmine peabki jääma ekspertidest komisjonide tööks ning mitte juhutõlgetel põhinevaks. Lindude…
Loe edasi
07okt. 2017 by Tuul Sepp Kommentaare pole
Teaduspublitseerimise räpased saladused

Teaduspublitseerimise räpased saladused

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Teaduse köögipoole tutvustamisel ei saa üle ega ümber teaduspublitseerimisest. Kõrvalt vaadates võib tunduda, et teadlastel tuleb artikleid nagu Vändrast saelaudu. Ole ainult mees (või naine) ja kirjuta oma teadustulemused inglise keeles artikliks ning saada ajakirja – ja ongi olemas. Tegelikkus on aga teistsugune, ning teaduspublitseerimine pole kaugeltki nii objektiivne ja läbipaistev kui olla võiks. Et oma töö tulemusi teadusajakirjades avaldada, tuleb läbida karm kadalipp – ajakirja valik, toimetajast „möödapääsemine“ ja eelretsenseerimine, kus artiklit loevad ja arvustavad teised teadlased. Toimetaja ei pruugi artiklit retsensentidele saatagi, kui peab seda ajakirja jaoks mitte sobivaks. Retsensendid ei pruugi piisavalt süveneda ning teha pealiskaudse töö tulemusena ebaadekvaatset kriitikat. Esimesele eelretsenseerimisringile võib järgneda teine ja kolmaski, ning isegi mitme toimetamisringi järel võib ajakiri artikli tagasi lükata. Siis tuleb kogu tsüklit uues ajakirjas jälle alustada. Nii võib…
Loe edasi