Aasta: 2017

Aasta 2017 algas koos juhendaja Erki Õunapiga ("Eesti päevaliblikad" autor) Lõuna- Ameerikas! Tšiili ei sõitnud Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur (Erki) ja doktorant (mina) kolmeks nädalaks mitte niisama, vaid konverentsile, kus mõlemad ka suuliste ettekannete läbi kolleegidele oma viimase aja põnevamaid avastusi tutvustasime. Kuna 4300 km pikkune Tšiili asub Eestist rohkem kui 13 000 km kaugusel võtsime vastu otsuse lisaks konverentsile ka omal käel 2 nädalat ringi vaadata ning teadustöö tarbeks entomoloogilist materjali (putukad) koguda. Järgnev pildimaterjal võiks anda edasi osa meie poolt kogetust! Reserva Nacional Ńuble Taamal, mägede kohal, nägime lendamas kaeluskondoreid (Vultur gryphus) Puuma olemasolule viitav silt rahvuspargis- Reserva Nacional Ńuble Reeglina kristallselge veega jõgi on lähedal asuva vulkaani aktiivsuse tõttu läbipaistmatuks muutunud! Paabusilmlase (Automeris sp.) rohkete kõrvetavate harjastega röövik Taamal vasakul Antuco vulkaan (2979m), Antuco Vahetult enne loojumist on päike muutnud vulkaani…

Tartu Ülikooli loodusmuuseumil täitub 215 aastat tegevuse algusest. Selle puhul tutvustab muuseum aasta jooksul seal leiduvaid põnevaid objekte, mis 3D- mudelitena uue hingamise on saanud! Käesoleva kuu objektiks on kukkurhundi Thylacinus cynocephalus (Harris, 1808) kolju! Täpsemalt loe SIIT Zooloog Andrei Miljutin kirjutab oma teoses "Maailma imetajate mitmekesisus" kukkurhundi kohta nii: "Pea kuju sarnanes hundi omaga. Suu avanes väga laialt. Saba poole avanev kukkur oli olemas nii emastel kui ka isastel... Kukkurhunte peeti lambakasvatuse kahjuriteks ja neid hävitati intensiivselt. Viimane eksemplar püüti loodusest 1933. aastal ja ta suri kolm aastat hiljem Hobarti loomaaias. Alles 1936. aastal võttis Tasmaania valitsus kukkurhundi kaitse alla." Foto: VIIDE

Plastikureostuse teema jätkuna sain meeldiva üllatuse osaliseks kui külmkapist võetud piimakisselli pakendit veidi pikemalt uurisin. Vahva! Tore, et taaskasutusele ka tootepakendil rõhku pannakse selmet vaid turunduskujundusele rõhku panna. Kuigi, on ju ka taaskasutus turundus ja minu puhul see töötab. Lõika pakki!  

Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides - selle külastamine on kui lapsepõlvest pärit unistuse täitumine. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.   Ametliku nimega Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kätkeb endas enam kui miljonit eksemplari, meteoriitidest kuni elusate tarantliteni. Zooloogilistes kogudes on oletatavasti üle 640 000 eksemplari ja vaid väike osa (täpsemalt 3808 eksemplari) neist on välja pandud kaunites klaasvitriinides vähem kui aasta tagasi taasavatud loodusmuuseumis. Villu Soon, Tartu ülikooli loodusmuuseumi teadur, täpsustab, et kõik muuseumi kogud on tegelikult avatud, ainult, et fondides olevad eksemplarid ei ole eksponeeritud. “Kõik huvilised saavad fondide sisu uurida ja see…

Paar nädalat tagasi vapustas maailma meediat uudis Prantsusmaal jõustunud seadusest, millega keelati klassikaliste plastikust toidunõude kasutamine – edaspidi saavad Pariisi arvukad tänavakohvikud kasutada vaid biolagunevad söögiriistasid. Keeld on leidnud elavat vastukaja ning ka vastasseisu. Väidetavalt on keeld vastuolus Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise põhimõttega; samuti kardetakse, et biolagunev plastik leiab edaspidi veelgi kiiremini tee loodusesse kui praegu. Rohelise maailmavaatega inimesed aga rõõmustavad ning küsivad: kas ja millal võiks Eesti prantslaste eeskuju järgida? Klassikaliste mittelagunevate plastiknõude keeld on järgmine samm pärast möödunud suvel toimunud kilekottide keelustamist ning täidab Prantsusmaal 2015. aastal vastu võetud tegevuskava (The Energy Transition for Green Growth Act) eesmärke. Prantsusmaa presidendi, François Hollande’i, sõnul saab riik seeläbi “eeskujuks läbi kasvuhoonegaaside vähendamise, energiakasutuse mitmekesistamise ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu.” Plastiku kasutamise vähendamisega seotud tegevused täidavad tegevuskava eesmärki, mille kohaselt peab…