Kasside salakeel. Teadustoimetaja ääremärkused

Kasside salakeel. Teadustoimetaja ääremärkused

Blogi
Siin on mõtted ja tähelepanekud, mis mulle raamatut toimetades peavalu tegid või rõõmust ahhetama panid. Raamatu sisust ei saa siit väga palju teada, kuid olgu siiski mainitud, et mulle raamat meeldis. Millalgi küsis Triin, kas minu arvates oleks kassiraamat tõlkimist väärt. Lugesin originaali tükati ning veendusin, et seda kassid ostaksid! Kass ei jäta kedagi külmaks. Sisu tundus üsna adekvaatne. Kõrvutasin enda teadmisi kassidest raamatust loetuga – olen ju omajagu aega pühendanud kassi kui võõrliigi, täpsemalt invasiivse võõrliigi, kuritegude paljastamisele (vt näiteks Osooni) ning seepärast on mind ka kassivaenajaks peetud. Jah, mul on kassidega oma suhe, sest kui ilmas on üldse üks loom, kes on suutnud inimese enda pilli järgi tantsima panna, ümber käpa keerata, siis on selleks kass, kõik teised loomad on tema kõrval armetud diletandid (või parasiidid). Mis on…
Read More
“Metsikuks saamine”- mõnusalt veedetud aeg

“Metsikuks saamine”- mõnusalt veedetud aeg

Blogi
Carl Safina, Varrak 2023, tõlge Indrek Rohtmets Raamat, mida piidlesin silmanurgas pikalt, sest kiirel sirvimisel tundus, et tegu võib olla hea kraamiga. Lõpuks, ligi aastapikkust ootamist, jõudsin lugemiseni. Lugema asusin pliiats käes, et vajadusel märkmeid teha, sest elu on näidanud, et zooloogiliste tekstide tõlkimisel võib lati alt läbi joosta (vt Geniaalsed linnud). Esimesele kümnekonnale leheküljele sain teha paar kriipsu, kuid need ei puudutanud tõlget, pigem üldist keelekasutust, mis minu hinnangul ei olnud alati eesti keelele omane, kuid et selliseid kriipse sai raamatu peale üksikuid, siis ei ole mõtet neil pikalt peatuda – ilmselt sai keeletoimetaja tekstile pihta ja koostöö tõlkijaga sujus. Foto: Marko Mägi Tõlke kohta ei ole midagi halba öelda – kõik on nii nagu peab, kui midagi oligi valesti, siis lipsas see mu silmalt läbi nii, et aju…
Read More
Üks meditsiin. Märkmed teadustoimetaja töölaualt

Üks meditsiin. Märkmed teadustoimetaja töölaualt

Blogi
„Nagu ikka, on mul midagi tarvis :)“, kirjutab mulle augustis 2023 Triin Olvet. Ta otsib zooloogi, kes oleks valmis heitma pilgu Matt Morgani raamatu One Medicine tõlkele, mis tal äsja valmis. Triin loodab, et äkki olen see zooloog. Raamatust ei ole mul halli aimugi. Võtan mõtlemisaja. Tutvun. Olen nõus, sest kuigi mu kitsam eriala on linnud, on mul järkuvalt hariduspaberitel sõna zooloog. Pealegi, meditsiinilise korrektsuse eest vastutab teine toimetaja, dr Kärt Tomberg. Saan tõlke, alustan lugemist, teen kohendusi, parandusi. Samal ajal teen märkmeid faili, kuhu koondan mõtteid, millest loodan kunagi raamatu kohta midagi kirjutada. Tõlge saab toimetatud, märkmed kirjutatud. Raamat ilmub. Fail märkmetega ununeb. Tartus on raske leida paremat tausta raamatule, mis ühendab zooloogia ja meditsiini. Foto: Marko Mägi. Mai 2024. Näen Facebookis raamatut kiitvat postitust. Meenub, et ma vist…
Read More
Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Blogi
Ingrid Newkirk, Gene Stone, Looduse lood, Tänapäev 2020 Raamatu ostsin odavmüügist, sest ühel hetkel pead mõtlema eelarvele. Ostsin põrsa kotis. Hiljem selgus, et põrsas oli kotis, kuid veidi tavatu põrsas. Looduse lugude sarja raamatuid olen lugenud kümmekond, enamik neist on mõnus vaheldus, sekka on sattunud mõni väga kesine raamat, mõni lausa kohutav (nt Geniaalsed linnud). Loomade käitumine ja zooloogia üldisemalt pakub mulle jätkuvalt huvi, sestap proovin aastas vähemalt mõne loomaraamatuga sõbraks saada. Foto: Marko Mägi Algus oli üsna ehmatav – silma jäid mõned tõlkeapsud (sellest hiljem). Raamatu esimene pool on iseenesest igati tore, räägib loomade käitumisest. Kuigi seal on näited, mida olen lugenud juba kümnetest raamatutes, nt hobusest Kaval Antsust on kirjutatud paljudes loomaraamatutes, oli ikkagi veidi põnev ja huvitav. Raamatu esimeses pooles oli põrsas kenasti kotis. Kuid siis tuli…
Read More
Reisides läbi elu: napid pääsemised, elu ilu ja ajalugu

Reisides läbi elu: napid pääsemised, elu ilu ja ajalugu

Blogi
Reisiraamatust ei oleks põhjust siinses blogis kirjutada, sest raamat ei räägi suurt midagi loomadest, natukene siiski, rõhk on kulgemisel läbi elu. Ses mõttes on pealkiri igati aus – see on valik Eesti zooloogiasse, täpsemalt ornitoloogia ja käitumisökoloogia ajalukku, rasvase näpujälje jätnud mehe neljakümne aasta reisipajatusi. Kui tegu on zooloogiaga, siis on igati põhjust ka siinses blogis mõned sõnad raamatu kohta öelda. Hetk töölaualt. Foto: Marko Mägi Ma ei ole täiesti objektiivne, sest Raivo oli mu juhendaja kogu mu Tartu Ülikoolis veedetud õpingute jooksul (kuidas sa hakkad ütlema, et tegelikult on kirja saanud jama). Õnneks ei olegi vaja seda öelda, sest jama see ei ole. Kahekümne aasta vältel tegime Raivoga koos ka välitöid, kui Kilingi-Nõmme ümbruse metsades rasvatihase ja must-kärbsenäppide elu saladusi uurisime, mistõttu olin nii mõnestki tema reisiseigast teadlik, sest…
Read More
Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Blogi
Autor ei ole just tagasihoidlik, ei hoia enesekiiusega kokku. Tavaliselt tekitaks see minus võõristust, kuid kui mehel on sipelgate uurimisel (ja käitumisökoloogias) suured teened, siis võiks isegi öelda, et patt oleks tagasihoidlik olla ja keegi ei saa seda talle pahaks panna. Wilsonil on mõnus stiil, mis ei upu teadusdetailidesse, piirdub just sellega, millest tavalugeja võiks aru saada: ei ole vaja mõista putukate anatoomiat ja morfoloogiat, piisab sellest, kui tead, et putukate keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, on ka jalad, tundlad, silmad. Kõik ülejäänu on juba detailid, mis jäägu mürmekoloogidele. Lugeja tahab lugusid ja seda ta Wilsonilt ka saab. Foto: Marko Mägi Sotsiaalsus on läbiv teema, sest sipelgad on vägagi sotsiaalsed. Vaenlastega vägagi asotsiaalsed – hambad kõrri, sutsakas makku (kui nii tohib sipelgate puhul end väljendada) ja asi korras. Inimese…
Read More
“Kas oleme piisavalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad” (ja tunnetuslik emotsioonipuhang)

“Kas oleme piisavalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad” (ja tunnetuslik emotsioonipuhang)

Blogi
Taas sattus mu kätte loomaraamat, täpsemalt raamat loomade käitumisest. Autor on väärikas, tänagi loomade käitumist uuriv teadlane. Web of Science järgi on tema h-indeks 70 (tõlge neile, kellele see näitaja midagi ei ütle: muljetavaldav!). Viljakaima teadlaskärjääri on de Waal siiski seljatanud, avaldades u 4–5 teadusartiklit aastas (enda karjääri jooksul olen suutnud parimal aastal panustada nelja artikli avaldamisse). Foto: M. Mägi 2012. aastal  sai De Waal anatoomia IgNobeli – teadusauhind, mida antakse välja uuringu eest, mis esmalt tundub kummaline/naljakas, kuid mis paneb siiski mõtlema. De Waal sai auhinna tõestuse eest, et kaaslaste äratundmine erinevate kehaosade või -hoiaku järgi ei ole omane ainult inimesele, seda suudavad ka šimpansid, otse öeldes tunnevad nad kaaslasi tagumiku järgi (Frans de Waal ja Jennifer Pokorny, for discovering that chimpanzees can identify other chimpanzees individually by seeing…
Read More
“Leinav aju” – abiks inimese mõistmisel

“Leinav aju” – abiks inimese mõistmisel

Blogi
On ilus kevadpäev. Tartus toimub kirjandusfestival Prima Vista 2023. Raekoja platsil on raamatulaat. Vestlen mikrofoni ees linnuraamatutest, sest nii paluti – neist peaksin ju mõndagi teadma. Pärast vestlust uudistan kaupa. Argo kirjastuse leti juurest lahkun trükisooja raamatuga „Leinav aju“. Kaanepildi järgi võiks arvata, et tegu on naistekaga, kuid raamatu alapealkiri „Kuidas me armastusest ja kaotusest õpime“ lubab aimata, et tegu on aimekirjandusega (eks ma ikka tean, millist kirjavara Argo üllitab, kuid püüdsin asjatundmatu lugeja nahka pugeda). Ma ei loe inimajju süüvivaid raamatuid liiga sageli, kuid aastas mõned siiski, pärast lugemist tekib tunne, et tean enda ja teiste kohta taas veidi rohkem ja suudan nende käitumis mõtestada, paremini mõista. Olen käitumisökoloogiaga oma teaduselu jooksul tegelenud, kuid teise teadusharu pilk avardab silmaringi ja nii ei tee lisalugemine paha (kui tegu ei ole…
Read More
Sinustki võib saada Spurling

Sinustki võib saada Spurling

Blogi
Oli aasta 2021. Tudengid said teoreetilise ülesande panna nimi samblikule. Pakuti säravaid nimesi, kuid meelde ei jäänud neist ükski. Sama ülesanne aastal 2022, taas ei jää midagi meelde. Mõlemal korral vihjan tudengitele, et kui tuuled soodsad on, saate võib-olla järgmisel aastal lugeda raamatut, mis räägib organismidele nimede panemisest – raamat on töös. Tean seda, sest mingil hetkel küsiti minult arvamust/soovitust raamatu tõlkimiseks. Olin selle vajalikkuses veendunud toona ja ka nüüd, kui tõlge kaante vahel. Stephen B. Heard „Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik“, Argo 2023, tõlkija Lauri Laanisto Seminar 2023. Tudengid otsivad taas samblikule nime. Kuna seminar oli mõne nädala eest, piisavalt lühike aeg, et midagi meenuks, jäi mulle üks pakutud nimi meelde – nägal-varjusamblik, ladinakeelseks nimeks pakuti Chaenotheca avarus. Lisasin salaja tudengi esitluse lõppu lisaslaidi raamatu kaanepildist. Tudeng…
Read More
„Lennud unes ja ilmsi“ ehk kuidas ma Dawkinsile vastu hakkasin

„Lennud unes ja ilmsi“ ehk kuidas ma Dawkinsile vastu hakkasin

Blogi
Mõne aja eest, ei mäletagi enam täpselt millal, küsiti kas olen nõus olema toeks tõlkele, et teaduslik pool vinks-vonks oleks. Mis raamat? Selgub, et hiljuti ilmavalgust näinud R. Dawkinsi teos. Võtab põlvist nõrgaks. Kui aimekirjanduses on suuri tegijaid, siis üks staar on kindlasti Dawkinsi evolutsiooni lahkavad raamatud. Kes olen mina, et heita pilk tema ridadele? Kas olen selle vääriline? Ärevus on hinges. Tootefoto tahtsin teha võimalikult kõrgel (et kui kukub, saab korraliku lennu), sestap ronisin Toomemäel Oecologicumi tippu. Juhuslikult jäi taustale ka lendsubjekt. Esialgne kõhklus hajub, kui selgub, et raamat on lendamisest. Selge – linnud – need on ju minu rida. Peaksin end ses vallas turvaliselt tundma. Saan tutvumiseks faili, et mitte võtta vastu põrsast kotis. Kaanepildil on linnud, kuid ka väga palju muud. Murekortsud kerkivad (või süvenevad?). Avan faili…
Read More