Läänemeri Archives - Zooloogid 2.0

29nov. 2021 by Randel Kreitsberg 1 Comment

Talvised välitööd: Põhjameri ja Läänemeri

Tartu Ülikooli teadlased on taas talvistel välitöödel uurimislaevaga Walther Herwig III. Meie töögrupist on laevas Randel Kreitsberg ja Ciara Baines. Peame välitööde päevikut, saadame pilte ja jagame infot, milline see mereteaduse igapäevaelu on. Tegeleme me siin kalade vähi uuringutega ja selle reisi peamiseks eesmärgiks on tuua Eestisse hulk elusaid lestakalu, et kontrollitud tingimustes testida (common garden katse), kas molekulaarsed vähi- ja reostuskaitsemehhanismid töötavad ka siis, kui ümbritsev keskkond millegi poolest muutub - nt kas kala tegeleb enda rakutervise kaitsmisega aktiivselt edasi ka siis kui ta reostunud keskkonnast puhtasse satub (vaata meie grupi tegemisi ka: adapt.ut.ee). Nii et püüame kala, kogume veidi proove, ja lisaks toome neid elusatena Eestisse. Tegemist saab olema ühe väga väärtusliku kalalastiga! 29. november. Pärast koroonaviiruse teste ja tulemuste ootamist, lasti meid täna õhtul lõpuks laeva pardale.…

02dets. 2020 by Randel Kreitsberg No Comments

Välitööde päevikud: detsembrikuine Põhjameri ja Läänemeri

Blogi, Teadusuudis

Järjekordsed välitööd said alguse, uurimaks meie lähimaid meresid, siinset reostust ja kalade tervist. Ekspeditsioon toimub koostöös Thüneni Instituudiga, nende teaduslaeval Walther Herwig III ning järgnevate nädalate jooksul jõuame nii Põhjamerele, Taani väinadesse kui ka Läänemerele. Lahkusime Bremerhaveni sadamast 1. detsembril ja kurss on ümber Jüüti poolsaare ja läbi Taani väinade Läänemerre kuni Tallinnani välja. Plaanis on filmida merepõhja, võtta veeproove ja püüda kalu nii pelaagilise kui põhjatraaliga. Juhtivteadlane on laevas Pedro Nogueira, lisaks mitmeid tudengeid ja tehnikuid, loomulikult laevameeskond, ja mina (Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia teadur, Randel Kreitsberg) ainsa saksa keelt mitte kõneleva külalisteadlasena. Minu plaan on kalade vähi evolutsiooni projekti raames koguda uimeproove Põhjamere haidelt, ning mitmeid bioloogilisi proove Läänemere lestadelt, vähiga ja kalade tervisega seotud biomarkerite uurimiseks. 1. detsemberPärast koroonatestide tegemist lahkusime pärastlõunal Bremerhaveni sadamast ja hämaruses jõume Helgolandi…

01apr. 2020 by Randel Kreitsberg No Comments

Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükike

Blogi, Teaduse köögipoolelt, Teadusuudis

Ligikaudu 10 miljonit tonni plasti jõuab igal aastal maailmamerre. Suur osa sellest laguneb lainete, UV-kiirguse ja teiste mõjurite abil väikesteks tükikesteks – kuni plastiosakesed on silmaga nähtamatud. Teadlased on viimased 10-15 aastat töötanud selle kallal, et teada saada, millised on mikroplasti kogused keskkonnas ja kuidas mõjutab see kõik elusorganisme, sealhulgas inimest. Hiljuti levis sotsiaalmeedias foto sellest, kuidas Hispaania rannikumerest õngitseti välja jogurtitops, mis pärines 1976. aasta Montreali olümpiamängudelt. Tõenäoliselt suure osa nendest 44 aastast meres veetnud jogurtitops nägi välja nagu uus, olles käegakatsutavaks näiteks plasti püsivuse kohta. 44 aasta vanune jogurtitops. Plast pole halb materjal 1950ndatel aastatel laialdaselt kasutusele võetud plasttooted lahendasid mitmed tolleaja kaubandusega seotud probleemid: plast on usaldusväärne materjal, tugev, kerge, odav ja vastavalt vajadusele ka muudetavate omadustega (elastne või jäik, pehme või kõva, värviline või läbipaistev). Plastis…

10jaan. 2018 by Randel Kreitsberg No Comments

Kas ümarmudil ja mudakrabi söövad mere tühjaks?

Blogi, Teaduse köögipoolelt

Globaliseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetusega üha kasvav võõrliikide levik on looduskeskkonna üheks põhiliseks probleemiks. Võõrliigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme, toiduahelaid, võetakse ära nišše. Teisest küljest on liikide levik loomulik protsess – näiteks Läänemere elustik sisuliselt võõrliikidest koosnebki. Vahe on leviku kiiruses, mis on tänu inimesepoolsele abile on väga erinev loomulikust levimiskiirusest. Läänemeri on praegugi pidevalt muutumises olev ökosüsteem ja nii ümarmudil (Neogobius melanostomus) kui ka mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii) on liigid, mis jõudsid siia alles 2000ndate alguses. Pärit on need loomad vastavalt Kaspia regioonist ja Põhja-Ameerikast ning Läänemerre jõudsid ilmselt laevade ballastveega. Praeguseks on ümarmudil kiirelt kogu Läänemere hõivanud ja on nii kutseliste kalurite kui õngemeeste jaoks levinud saagikala, ning ka mudakrabi laiendab oma levilat. Võõrliikidele omaselt on tegemist ekstreemseid olusid (soolsus ja temperatuur) taluvate vastupidavate liikidega ja nii on hädavajalik teada saada,…