26dets. 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
“Kalahari karje”, raamat loomahuvilise riiulisse

“Kalahari karje”, raamat loomahuvilise riiulisse

Blogi, uudis
Kuidas saada aimu seni hämaraks jäänud ökosüsteemi osa toimimisest? Täpsemalt suurkiskjatest, nende kaaslastest ja saakloomadest. Tuleb käed külge panna, minna süsteemi, saada sellest osa, saada selle osaks, andmeid koguda ja vahendada. Just seda tegid Owensid, kui otsustasid viiekümne aasta eest (1974) USA tolmu jalgelt pühkida ja seitsmeks aastaks Aafrikasse Botswanasse Klahari kõrbesse minna, et uurida sealseid lõvisid, pruunhüääne ja teisi loomi. Foto: Marko Mägi See on lugu tundmatus kohas vette hüppamisest, nullist alustamisest, teadmatusest ja raskustest, mida on meil raske mõista (sest see kõik on kaugel nii ruumis kui ajas). Veidi paremini oskavad elu välilaagis mõista need, kes on ise sarnastes oludes olnud. Pean silmas teadlast, kel ei ole varustust, kuid on entusiasm teada saada, mis toimub. Metoodiline lähenemine on kõige alus. Owensid ei kirjelda täpselt, mida ja kuidas nad…
Loe edasi
17okt. 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
Minu artikkel osutus valeks. Pärast unetut ööd tegin järgmist …

Minu artikkel osutus valeks. Pärast unetut ööd tegin järgmist …

Blogi, Teaduse köögipoolelt
Olgu kohe selgeks tehtud, et jutt ei ole minust, kuid ükski teadlane ei ole eksimatu, vigu juhtub. Kui juhtub, tuleb tunnistada. Äsja kirjutas Olivier Gimenez teadusajakirjas Nature juhtumist, kus ühel ilusal päeval kummutati tema kümmne aasta eest ilmunud teadusartikkel. Artikkel keskendus imetajate asurkonna suuruse mudeldamisele, fookuses olid Prantsusmaa ilvesed ja nende andmestik. Siin on loo tõlge (ei pretendeeri tõlkeauhinnale), kuid minu arvates on see ilus näide, kuidas võiks/peaks teadlane reageerima. Ilvesekutsikas. Foto: Cloudtail the Snow Leopard, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0 Teadlased eksivad, leppisin oma veaga, kuid sain ka aru, et kritiseerivad autorid peaksid saama rohkem tähelepanu. Mul on 20-aastane kogemus statistikuna ökoloogias, kuid hiljuti sattusin keerulisse olukorda. Augustis avaldasid Kanada kolleegid vastuse kümme aastat tagasi ilmunud uuringule, mille kaasautoriks olin ka mina; vastulauses näidati, et meie pakutud meetod on põhimõtteliselt…
Loe edasi
07okt. 2024 by Marko Mägi 1 kommentaar
Kasside salakeel. Teadustoimetaja ääremärkused

Kasside salakeel. Teadustoimetaja ääremärkused

Blogi
Siin on mõtted ja tähelepanekud, mis mulle raamatut toimetades peavalu tegid või rõõmust ahhetama panid. Raamatu sisust ei saa siit väga palju teada, kuid olgu siiski mainitud, et mulle raamat meeldis. Millalgi küsis Triin, kas minu arvates oleks kassiraamat tõlkimist väärt. Lugesin originaali tükati ning veendusin, et seda kassid ostaksid! Kass ei jäta kedagi külmaks. Sisu tundus üsna adekvaatne. Kõrvutasin enda teadmisi kassidest raamatust loetuga – olen ju omajagu aega pühendanud kassi kui võõrliigi, täpsemalt invasiivse võõrliigi, kuritegude paljastamisele (vt näiteks Osooni) ning seepärast on mind ka kassivaenajaks peetud. Jah, mul on kassidega oma suhe, sest kui ilmas on üldse üks loom, kes on suutnud inimese enda pilli järgi tantsima panna, ümber käpa keerata, siis on selleks kass, kõik teised loomad on tema kõrval armetud diletandid (või parasiidid). Mis on…
Loe edasi
23aug. 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
“Metsikuks saamine”- mõnusalt veedetud aeg

“Metsikuks saamine”- mõnusalt veedetud aeg

Blogi
Carl Safina, Varrak 2023, tõlge Indrek Rohtmets Raamat, mida piidlesin silmanurgas pikalt, sest kiirel sirvimisel tundus, et tegu võib olla hea kraamiga. Lõpuks, ligi aastapikkust ootamist, jõudsin lugemiseni. Lugema asusin pliiats käes, et vajadusel märkmeid teha, sest elu on näidanud, et zooloogiliste tekstide tõlkimisel võib lati alt läbi joosta (vt Geniaalsed linnud). Esimesele kümnekonnale leheküljele sain teha paar kriipsu, kuid need ei puudutanud tõlget, pigem üldist keelekasutust, mis minu hinnangul ei olnud alati eesti keelele omane, kuid et selliseid kriipse sai raamatu peale üksikuid, siis ei ole mõtet neil pikalt peatuda – ilmselt sai keeletoimetaja tekstile pihta ja koostöö tõlkijaga sujus. Foto: Marko Mägi Tõlke kohta ei ole midagi halba öelda – kõik on nii nagu peab, kui midagi oligi valesti, siis lipsas see mu silmalt läbi nii, et aju…
Loe edasi
27mai 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
Põhjatraalide eest kaitstud meretuulepargid toimivad osadele liikidele merekaitsealadena

Põhjatraalide eest kaitstud meretuulepargid toimivad osadele liikidele merekaitsealadena

Blogi, Teadusuudis
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste ja Senckenbergi instituudi koostöös valminud uuringust selgub, et meretuulepargi algusaastail on park soodne paik elustikule – tuugenite vahel ja peal elavad mereliigid on reeglina arvukamad kui pargiga külgnevatel aladel. See jätab mulje, et meretuulepark toimib omalaadse kaitsealana, kuid meretuugenid on suhteliselt noor nähtus ja nende pikaajaline mõju ei ole teada. Meretuuleparke on rajatud üle kolmekümne aasta ja teame, et tuugeni veealune osa on elupaigaks organismidele. Senised tuulepargi elustiku-uuringuid on olnud kohapõhised või keskendunud kindlale organismirühmale, üldistust ei ole nende põhjal võimalik olnud teha. Kuigi teaduskirjanduses on valdav seisukoht, et meretuulepark soodustab veealust elustikku, sõltub mõju siiski asukohast ja asurkonna olukorrast enne ehitust. Lisaks kinnitunud elustikule on vaja pöörata tähelepanu ka merepõhja elupaikade muutusele – setetes toimuv võib võtta oluliselt kauem aega, kui tuugeni…
Loe edasi
12mai 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
Üks meditsiin. Märkmed teadustoimetaja töölaualt

Üks meditsiin. Märkmed teadustoimetaja töölaualt

Blogi
„Nagu ikka, on mul midagi tarvis :)“, kirjutab mulle augustis 2023 Triin Olvet. Ta otsib zooloogi, kes oleks valmis heitma pilgu Matt Morgani raamatu One Medicine tõlkele, mis tal äsja valmis. Triin loodab, et äkki olen see zooloog. Raamatust ei ole mul halli aimugi. Võtan mõtlemisaja. Tutvun. Olen nõus, sest kuigi mu kitsam eriala on linnud, on mul järkuvalt hariduspaberitel sõna zooloog. Pealegi, meditsiinilise korrektsuse eest vastutab teine toimetaja, dr Kärt Tomberg. Saan tõlke, alustan lugemist, teen kohendusi, parandusi. Samal ajal teen märkmeid faili, kuhu koondan mõtteid, millest loodan kunagi raamatu kohta midagi kirjutada. Tõlge saab toimetatud, märkmed kirjutatud. Raamat ilmub. Fail märkmetega ununeb. Tartus on raske leida paremat tausta raamatule, mis ühendab zooloogia ja meditsiini. Foto: Marko Mägi. Mai 2024. Näen Facebookis raamatut kiitvat postitust. Meenub, et ma vist…
Loe edasi
21apr. 2024 by Marko Mägi 1 kommentaar
Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Loomkond: varjatud valgustus loomadest ehk põrsas kotis

Blogi
Ingrid Newkirk, Gene Stone, Looduse lood, Tänapäev 2020 Raamatu ostsin odavmüügist, sest ühel hetkel pead mõtlema eelarvele. Ostsin põrsa kotis. Hiljem selgus, et põrsas oli kotis, kuid veidi tavatu põrsas. Looduse lugude sarja raamatuid olen lugenud kümmekond, enamik neist on mõnus vaheldus, sekka on sattunud mõni väga kesine raamat, mõni lausa kohutav (nt Geniaalsed linnud). Loomade käitumine ja zooloogia üldisemalt pakub mulle jätkuvalt huvi, sestap proovin aastas vähemalt mõne loomaraamatuga sõbraks saada. Foto: Marko Mägi Algus oli üsna ehmatav – silma jäid mõned tõlkeapsud (sellest hiljem). Raamatu esimene pool on iseenesest igati tore, räägib loomade käitumisest. Kuigi seal on näited, mida olen lugenud juba kümnetest raamatutes, nt hobusest Kaval Antsust on kirjutatud paljudes loomaraamatutes, oli ikkagi veidi põnev ja huvitav. Raamatu esimeses pooles oli põrsas kenasti kotis. Kuid siis tuli…
Loe edasi
24märts 2024 by Marko Mägi 1 kommentaar
Reisides läbi elu: napid pääsemised, elu ilu ja ajalugu

Reisides läbi elu: napid pääsemised, elu ilu ja ajalugu

Blogi
Reisiraamatust ei oleks põhjust siinses blogis kirjutada, sest raamat ei räägi suurt midagi loomadest, natukene siiski, rõhk on kulgemisel läbi elu. Ses mõttes on pealkiri igati aus – see on valik Eesti zooloogiasse, täpsemalt ornitoloogia ja käitumisökoloogia ajalukku, rasvase näpujälje jätnud mehe neljakümne aasta reisipajatusi. Kui tegu on zooloogiaga, siis on igati põhjust ka siinses blogis mõned sõnad raamatu kohta öelda. Hetk töölaualt. Foto: Marko Mägi Ma ei ole täiesti objektiivne, sest Raivo oli mu juhendaja kogu mu Tartu Ülikoolis veedetud õpingute jooksul (kuidas sa hakkad ütlema, et tegelikult on kirja saanud jama). Õnneks ei olegi vaja seda öelda, sest jama see ei ole. Kahekümne aasta vältel tegime Raivoga koos ka välitöid, kui Kilingi-Nõmme ümbruse metsades rasvatihase ja must-kärbsenäppide elu saladusi uurisime, mistõttu olin nii mõnestki tema reisiseigast teadlik, sest…
Loe edasi
06jaan. 2024 by Marko Mägi Kommentaare pole
Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Lugusid sipelgate maailmast: linnuökoloogi mõtted sipelgaist

Blogi
Autor ei ole just tagasihoidlik, ei hoia enesekiiusega kokku. Tavaliselt tekitaks see minus võõristust, kuid kui mehel on sipelgate uurimisel (ja käitumisökoloogias) suured teened, siis võiks isegi öelda, et patt oleks tagasihoidlik olla ja keegi ei saa seda talle pahaks panna. Wilsonil on mõnus stiil, mis ei upu teadusdetailidesse, piirdub just sellega, millest tavalugeja võiks aru saada: ei ole vaja mõista putukate anatoomiat ja morfoloogiat, piisab sellest, kui tead, et putukate keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, on ka jalad, tundlad, silmad. Kõik ülejäänu on juba detailid, mis jäägu mürmekoloogidele. Lugeja tahab lugusid ja seda ta Wilsonilt ka saab. Foto: Marko Mägi Sotsiaalsus on läbiv teema, sest sipelgad on vägagi sotsiaalsed. Vaenlastega vägagi asotsiaalsed – hambad kõrri, sutsakas makku (kui nii tohib sipelgate puhul end väljendada) ja asi korras. Inimese…
Loe edasi
02okt. 2023 by Marko Mägi Kommentaare pole
Sügis-tondihobude ränne Kabli linnujaamas

Sügis-tondihobude ränne Kabli linnujaamas

Blogi, Teadusuudis
Sarnaselt lindudele rändavad ka mitmed putukad, kuid putuka rände tuvastamine on keerulisem, sest nad on väikesed ja neid on raske märgistada – taaspüügid on üliharvad või lausa välistatud. Seetõttu teame putukate rändest vähe, veidi on teada liblikate ja kiilide rändest. Linnu sulg ja putuka tiib sisaldavad stabiilsete isotoopide jälgi (C, H, N), mis ladestuvad sinna piirkonnas, kus loom kasvab; vesinikku isotoope kasutatakse putukate uurimisel, nende hulk sõltub sademetest – teades piirkonna sademete hulka, saab kindlaks teha, kus putukas kasvanud on. Vesiniku isotoope on kasutatud Põhja-Ameerika putukaid uurides, Euroopast on andmed napimad. Sügisel satuvad kiilid sageli linnujaamadesse, näiteks lendavad Kabli linnumõrda, millest võiks järeldada, et kiilid lendavad sügisel samuti lõunasse. Seni on arvatud, et kiilide liikumine lõunasse ei ole ränne, vaid pelgalt põhjatuulte tulem, sest sügisel on põhjakaaretuul meie regioonis tavapärane,…
Loe edasi