“Kalahari karje”, raamat loomahuvilise riiulisse
Kuidas saada aimu seni hämaraks jäänud ökosüsteemi osa toimimisest? Täpsemalt suurkiskjatest, nende kaaslastest ja saakloomadest. Tuleb käed külge panna, minna süsteemi, saada sellest osa, saada selle osaks, andmeid koguda ja vahendada. Just seda tegid Owensid, kui otsustasid viiekümne aasta eest (1974) USA tolmu jalgelt pühkida ja seitsmeks aastaks Aafrikasse Botswanasse Klahari kõrbesse minna, et uurida sealseid lõvisid, pruunhüääne ja teisi loomi. Foto: Marko Mägi See on lugu tundmatus kohas vette hüppamisest, nullist alustamisest, teadmatusest ja raskustest, mida on meil raske mõista (sest see kõik on kaugel nii ruumis kui ajas). Veidi paremini oskavad elu välilaagis mõista need, kes on ise sarnastes oludes olnud. Pean silmas teadlast, kel ei ole varustust, kuid on entusiasm teada saada, mis toimub. Metoodiline lähenemine on kõige alus. Owensid ei kirjelda täpselt, mida ja kuidas nad…