Kas linn võib põhjustada metsikutel loomadel vähki?

Kas linn võib põhjustada metsikutel loomadel vähki?

Blogi, Teadusuudis
Koos inimkonna kiire kasvuga kasvavad ka linnad. Üha kasvav osakaal inimpopulatsioonidest elab linnades. Selle tulemusena on järjest rohkem looduslikke maastikke linnastunud. Linnade mõju ulatub aga linnapiiridest kaugemale. Linnasid siduvad transpordivõrgustikud, sealt pärinev õhureostus ning prügi mõjutavad üha enamaid looduslikke elupaiku ning praeguseks on inimmõjudest täiesti puutumata vaid murdosa maa elupaikadest. Üha suurem osa inimkonnast elab linnades. Originaali allikas: Wikipedia, autor: Akatamn Linnadesse ei satu metsikud loomad aga vaid juhuslikult, nende elupaikade järk-järgulise linnastumise tulemusena. Linn meelitab loomi, täpselt samamoodi nagu inimesi. Inimesi meelitab linna ressursirohkus, stabiilne elukeskkond, mugavus, meelelahutus. Mis on linnakeskkonna juures aga ühele metsloomale meelitavat? Esiteks on linnades rohkem toitu leida. Inimesed toidavad oma aedades linde ja muidki loomi, lisaks on palju toitu saadaval prügis. Linnades on alati leida vett. Linnas on kliima stabiilsem ning majade-aedade-parkide vaheldumisega on…
Loe edasi
Rasvatihased otsivad talvist pelgupaika ka korstnast

Rasvatihased otsivad talvist pelgupaika ka korstnast

Blogi
Vaatan hämarusega üha hõredamaks jäävat sagimist lindude toidulaual ja mõtlen, kuhu kõik see linnuarmee nüüd pimeduse saabumisega suundub. Kus veedetakse käre talveöö? - Vastata aitab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Marko Mägi. Kuhu lähevad toidumaja külastavad väikesed värvulised ööseks? Eks ikka sinna, kus on soe ja turvaline. Paljud õõnsustes pesitsevad liigid (nt tihased, puukoristaja, põldvarblane) poevad võimalusel ka talveöösel kas pesakasti, puuõõnsusesse, majapööningule või kuhu iganes neil õnnestub pugeda. Asulates ei pea tihased paljuks sulestikku tahmaseks määrivaid korstnaid ja nii võib varahommikul nii mõnigi tihane väga määrdunud olla. Väike lind kaotab kiiresti energiat, käreda pakase korral ööga lausa 10% oma kehakaalust (lindude talvisest raskest elust saab lugeda ka 2018. aasta märsikuu Eesti Loodusest) ning seepärast on veidigi soojemad ja tuulevarjulised ööbimiskohad kõrges hinnas. Enne ööbimiskohta suundumist üritavad linnud…
Loe edasi