Uuringud kinnitavad kodukassi laastavat mõju loomastikule

Omapäi tegutsev kodukass on oht loomastikule. Jalutama läinud või metsistunud kodukasside tõttu hukkub Austraalias aastas sadu miljoneid kahepaikseid, roomajad ja selgrootuid, USA-s ja Hiinas miljardeid linde ja imetajaid. Pelgalt kassi kohalolu tekitab loomades hirmu, mis mõjutab metslooma füsioloogiat, käitumist ja liikumisi. Lisaks levitavad kassid inimestele, mets- ja koduloomadele ohtlikke haigusi (nt marutaud ja toksoplasmoos). Senistest uuringutest järeldub, et kassil on selge negatiivne mõju metsloomadele.

Foto: Bousure, Flickr.com, CC BY-NC-ND 2.0

Kasse on uuritud, kuid seni ei ole pööratud tähelepanu uuringute puudustele. Näiteks on ökoloogilised uuringud piirdunud reeglina selgroogsete sigimisperioodiga, on tehtud parasvöötmes või jõukates riikides Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Seetõttu tekib küsimus, kui üldistatavad on seniste uuringute tulemused.

Selguse saamiseks lugesid teadlased põhjalikult läbi 2245 teadusuuringut kassidest, leidsid 332-st andmeid, mis olid piisavalt täpsed, et koostada kassimõjude globaalne ülevaade. Regionaalselt on kassiuurigud nihkes: enamuses on tehtud saartel (41,9%), järgnevad Austraalia (21,9%), Euroopa (16,6%) ja Põhja-Ameerika (14,7%). Kontinentidest on ebaproportsionaalselt palju uuritud kasside mõju Austraalias (37,1%), Euroopas (28,5%) ja Põhja-Ameerikas (25,3%), kuid Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika on selgelt vaeslapse rollis (vastavalt 1,6%, 3,2% ja 4,3%). Austraalia kassiuuringute suhteliselt suur hulk tuleneb sealsete kasside invasiivsusest (Austraalia on ainus riik, kes on riiklikult asunud enda pärismaiste liikide kaitseks looduses hulkuvaid kasse hävitama). Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika vähene uuritus on aga murettekitav, sest need piirkonnad on olulised elurikkuse kantsid ning ka seal on kassid olulised kiskjad. Nende piirkondade vähese uurituse tagamaad on suuresti kolonialismi pärand, mistõttu napib piirkondades ressursse ja teadlasi, pole ligipääsu andmetele ning puudub teadusuuringute traditsioon.

Kasside mõju linnustikule on küllaltki hästi uuritud. Foto: Richie Graham, Flickr.com, CC BY 2.0

Saartel tehtud uuringute suur hulk on tingitud sissetalutud kasside suurest mõjust, sest just saartel on kassid põhjustanud kõige rohkem väljasuremisi ja kohalike liikide hääbumist. Samuti on kasside elimineerimine saartel lihtsam kui mandril. Valdavalt on uuritud troopika või parasvöötme saartel toimuvat, kuid kliima soojenedes võivad suurematel laiskraadidel asuvad saared kassidele klimaatiliselt sobivaks muutuda ja teadlasetel tasub silmad-kõrvad lahti hoida.

Uuringud ongi rängimat kassi mõju täheldatud ookeanisaartel. Kuigi mõju on reeglina negatiivne, ei tohi unustada, et kasse on kasutatud kahjuritõrjes, kassi peetakse pereliikmeks või on lihtsalt positiivseid emotsioone tekitav kaaslane. Pole siis ime, et erinevad huvigrupid – lemmikloomade pidajad, loomaõiguslased, looduskaitsjad – vaatavad neile erineva pilguga ja neil on vägagi erinev arusaam kasside ohjamise vajalikkusest.

Enamik uuringuist keskendub omaniketa kassidele (62,2%). Vaid 43,1% uuringuist hindas ohtu kõigile ohustatud loomarühmadele, ülejäänuis tehti seda valikuliselt, näiteks ühele või paarile linnuliigile (47,1%) või imetajale (36,0%), mõned üksikud kahapaiksetele (1,1%), selgrootutele (0,5%), roomajatele (4,2%) või rohkem kui ühele liigirühmale (11,1%). Mõju uurimisel on peamine rõhk kasside põhjustatud kisklusel, harva hinnatakse mõju saaklooma asurkonnale või kooslusele, kuid need, mis seda teevad, on 88,9%-l juhtudest tuvastanud kassi negatiivse mõju (arvukuse vähenemine, väljasuremisriski tõus). Vaid 11,1% uuringuist ei tuvastanud olulist mõju. Kuigi positiivset mõju uuringud ei täheldanud, leiti kaheksas uuringus positiivne seos kasside ja mõne teise uuritud aspekti vahel, näiteks sissetalutud lindude liigrikkusega või kontrollisid kassid teiste invasiivse liigi, roti, arvukust.

Üksikud uuringud on sedastanud, et putukaid püüdes võivad kassid ka nende asurkondi mõjutada. Foto: yoppy, Flickr.com, CC BY 2.0

Valdavalt on teadlased keskendunud maapiirkondade kasside uurimisele, harvem linnakassidele ja sealgi pigem rohealadele. Arvestades linnade laienemist, muutub nende roll elurikkuse säilitamisel üha olulisemaks. Seega on linnakasside mõju uurimine oluline, sest kassid võivad linnas väikese roheala elurikkuse kiiresti hävitada.

Enim on uuritud mõju lindudele ja teistele imetajatele, mis võib mõjust jätta kallutatud mulje. Seega oleks vaja rohkem uuringuid mõjudest kahepaiksetele, roomajatele ja selgrootutele, sest senised napid andmed näitavad, et ka nende puhul on mõjud nii indiviidi, populatsiooni kui ka koosluse tasemel samasugused.

Pelgalt kassi kohalolu põhjustab loomadel stressi. Foto: Heather, Flickr.com, CC BY-NC 2.0

Kuigi väliuuringud on hindamatud, oleks vaja ka laboriuuringuid ja mudeldamist, et paljastada mõjumehhanisme – looduses on samaaegselt toimivaid tegureid palju, mistõttu on konkreetsele neist näpuga näitamine raskendatud. Kassi kellukese või mõne teise vahenditega nähtavaks tegemise mõju on küsitav, ühest järeldust ei saa teha, sest uuringuid on veel vähe, senised on andnud vastuolulisi tulemusi. 

Suuri probleeme on kasside ohjamisprogrammidega (nt püük-kastreerimine-vabastamine), sest seni ei ole need edukad olnud. Sellest hoolimata on poliitiline surve nende jätkamiseks suur, sest tegu on n-ö humaanse kasside arvukuse reguleerimisega, praktika näitab aga, et sellised programmid ei ole tõhusad, vaja oleks ka näiteks kasside kodustamist või likvideerimist. On väidetud, et toidetud või kastreeritud kass ei murra enam nii palju kui varem, kuid sellele on ka vastupidiseid tõendid – murrab rohkemgi. Seepärast on vaja ka tulevikus kvaliteetne ohjamismeetmete andmestiku kogumine, sest vaid nii saab poliitiliste otsuste pädevust kontrollida, vajadusel muudatusi soovitada.

Allikas: Loss SR, Boughton B, Cady SM, Londe DW, McKinney C, O’Connell TJ, Riggs GJ, Robertson EP (2022). Review and synthesis of the global literature on domestic cat impacts on wildlife. Journal of Animal Ecology, 00, 1– 12. https://doi.org/10.1111/1365-2656.13745

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.