Karu ei käi mesipuus vaid mee pärast
On kevad, sõber tuleb sulgpallitrenni ja kurdab, et karu kurinahk on käinud jälle mesitarusid rüüstamas. Loom on tuuseldanud kõvasti ja mesila näeb välja nagu sõjatanner. Justkui deja-vu kordub sama jutt ka sügisel: "Kevadel oli tegu "hella" karuga. Näiteks ühe korpusega oli karu kõndinud ca 70-80 meetrit üle raiesmiku (äärmiselt ebatasane maapind, mis täis oksi ja kände - endalgi keeruline käia) ja korpus oli täiesti terve. See sügisene karu oli aga kõik laiali peksnud: oli 10 tugevat peret ja kõik olid läinud". [caption id="attachment_1887" align="aligncenter" width="800"] Novembri algus Tartumaal Peipsiääre vallas Põrgu külas: karu on kümme peret oma talvevarudeks nahka pannud.[/caption] Kes meist poleks kuulnud lugusid meemaiast Karupoeg Puhhist. Kuid kas see on ka tegelikult mesi, mis karud mesitarusid lõhkuma ajab, või oleme me enesele teadmata pookinud karule külge inimestel levinud isikuomadused.…