Ökotoksikoloogiline uurimus vähikaitse evolutsioonist: Läänemere lestade (Platichthys spp) kohastumused onkogeenses keskkonnas
Vähk ei ole haigusena midagi inimeste jaoks unikaalset – vähki põevad nii äädikakärbsed kui elevandid – ja on seda teinud juba miljoneid aastaid. Tänu sellele on hulkraksetel organismidel ka hulk kaitsemehhanisme, mis kõiki meid mingil määral vähi eest hoiavad. Inimese poolt mõjutatud maailmas on tänu mitut tüüpi reostusele ja teistele stressoritele, vähikaitsemehhanismide töö häiritud.
Praegused teadmised looduslikest vähikaitsemehhanismidest on puudulikud, põhinedes peamiselt vähestel kontrollitud keskkonnas elavatel mudelliikidel. Looduslikes elupaikades on inimtekkeline reostus põhjustanud onkogeensete keskkonnafaktorite mõju kiire tõusu. Uurimused on näidanud, et looduslikud populatsioonid suudavad reostusega kohastuda. Seda kohastumisprotsessi saab ära kasutada, et uurida vähikaitse evolutsiooni ning mehhanisme.
Läänemeri on üks maailma reostunumaid meresid ning reostuse ajalugu on siin pikk. Seega on looduslikul valikul olnud aega kujundada lokaalseid kohastumusi vähkitekitavate reoainete vastu. Lest (Platichthys spp.) on olnud peamiseks mudelliigiks reostuse tervisemõjude uurimisel Läänemeres. Lokaalsed populatsioonid asustavad laia onkogeense reostuse gradienti. Käesoleva projekti raames kavandame rea uurimusi ja eksperimente Läänemere lestadega, et mõista inimese põhjustatud evolutsioonilisi muutusi ning looduslike liikide kohastumusi onkogeense keskkonnaga.
Tänu koostööle saksa Thüneni Instituudiga kaasame uuringusse ka Põhjamere ja seal elava soomuslesta (Limanda sp.). Eelmise aasta augustis tehtud välitööd näitasid, et just Põhjamere nafta- ja gaasimaardlate soomuslestadel on naha- ja maksavähk üheks sagedaseks tervisemureks. Kirjutasime sellest ka blogis.
Alates 2020. aasta sügisest alustame uue mikroplasti uuringuga:
Mikroplast merekeskkonnas ja selle pikaajaline mõju veeorganismidele sebrakala Danio rerio näitel
Plastireostus on üks tänapäeva suuremaid keskkonnaprobleeme, millele lahenduste leidmist takistavad puudulikud teadmised selle leviku ning mõjude kohta. Seni on mikroplasti (MPL) mõju elusorganismidele uuritud valdavalt väga kõrgetes kontsentratsioonides, mis ei vasta keskkonnas leiduvatele kogustele. Sellised uurimused võivad viia eksitavatele järeldustele MPL mõjude kohta.
Litterbase andmebaasi, mis on analüüsinud 1199 temaatilist teadustööd, andmetel mõjutab plastireostus 2249 meres elavat liiki. Kirjanduse andmetel on MPL bioloogilised mõjud pigem subletaalsed ning põhjustatud füüsikalistest ja/või keemilistest mõjuteguritest.
Projekti raames selgitame välja MPL looduslikud kontsentratsioonid nii ookeanis kui Eesti rannikumeres. Saadud levikuandmetele tuginedes hindame MPL mõjusid valitud mudelorganismile– sebrakalale ehk vöödilisele pisidaaniole (Danio rerio) keskkonnarelevantsetes ekspositsioonitingimustes. Käesoleva projekti parimaks võimalikuks elluviimiseks ühendame Tartu Ülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Eesti Maaülikooli MPL-alase kompetentsi.
Varasemaid Eesti rannikumere mikroplasti uuringuid oleme ka siin blogis tutvustanud.
Seda blogi toetab Euroopa Liidu Horizon 2020 programm Marie Sklodowska-Curie grandilepingu nr 701747 kaudu.
This blog is supported by European Union’s Horizon 2020 research and innovation program under the Marie Sklodowska-Curie grant agreement No 701747. The publication reflects only the authors’ views, the Research Executive Agency is not responsible for any use that may be made of the information it contains.