See lühike postitus on inspireeritud Tuule artiklist “Kuraditosin nippi maailma päästmiseks”. Nõustun Tuule poolt juba loetletud soovitustega kahel käel, kuid tundsin ka, et neli olulist nippi tahaks omalt poolt veel lisada.
Hoia tervist! Nii füüsilist kui vaimset. Lisaks füüsilisele aktiivsusele eeldab see ka muid valikuid – alkoholi tarbi vaid mõõdukalt (kui üldse), ära suitseta, piira süsivesikuid. Jälgi, et toit, mida sööd, oleks rasva- ja valgurikas ning mitmekesine. Proovi teha nii, et su päevas oleks hetk aega maha võtta, ja hingata, ning sotsialiseeruda. Üks keskkonnakahjulikumaid protsesse on inimeste tootmine. Iga inimese üleskasvatamine on kulutanud kujuteldamatult palju ressursse, ja su jätkuv eksistents kulutab neid edasi. Kuid mida vähem kulub su peale arstiabi ja ravimeid su elu jooksul, seda väiksem on su kahjulik mõju keskkonnale. Kui töötad üle ja põled läbi, lähed hulluks või veedad suure osa ajast muidu haigena, muutud sa ühiskonnale kasutuks, ja ühiskonnale kasutu olemine on ka keskkonnakahjulik (kui sa ei teeni oma eesmärki).
Anna oma parim (ning realiseeri oma vaimne potentsiaal)! Mu juhendaja ütles kord, et iga inimene peaks tegema seda, milleks ta usub et võimeline on. Kui su kutsumus on laduda müüri, siis on väga oluline, et sa seda teeks, sest müüriladujad on väga olulised. Aga kui sa käid ringi elus pideva tundega, et suudaksid (ja tegelikult tahaksid) teha midagi muud, kui sa parajasti teed, kui vaid oleks aega, või jaksu, või julgust proovida… siis, endiselt maailmapäästmist silmas pidades, tulekski püüda selle poole, et sa vaid laiskusest ja kõhklusest lati alt läbi ei hüppaks.
Muuda maailma aktiivselt, ehk kus viga näed laita, seal mine ja aita! Ehkki tarbijal on teatav mõju tootjatele läbi tarbimisvalikute (kuulsin hiljuti lugu selle kohta, kuidas Circle K oli sunnitud inimeste nõudmisel oma menüüsse vegan toite lisama), ja keskkonnateadlik tarbimine on kindlasti parem viis elada kui mitte-keskonnateadlik (kasvõi sellepärast, et see teeb sind õnnelikuks, ja õnnelik inimene on terve ja produktiivne), siis veel tõhusam viis maailma parandada on “ülevalt-alla”. Näiteks, kui keelata ära teatud tüüpi pakendite, ühekordsete toidunõude või joogikõrte tootmine, ei pea tarbija enam midagi valima. Seega, ära alahinda kodanikualgatuse jõudu: haara ohjad, ja alusta muutmist, sest peaaegu iga muutus on alanud paari inimese otsusest midagi teha. Ja alusta muutmist sealt, mis on südamele lähim – nii on sul jõudu sellega lõpuni minna ja teisi inspireerida.
Investeeri haridusse. Õpi ise (kui oled veel selles eas), ja innusta oma lapsi õppima. Mitte ainult loodust ja elurikkust kaitsma ja hindama (mis on kahtlemata väga vajalik), vaid õppima inseneriks, füüsikuks, leiutajaks, matemaatikuks, arstiks… Sisenda oma lastele, et ei tohi karta eksida – sest need, kes kardavad vigu teha, kaotavad loovuse, ega tule kunagi ühelegi originaalsele ideele. Kuid just originaalseid ideid, ja kastist väljapoole mõtlemist on meil vaja, et edasi liikuda. Teadmiste ja kauba-vahetus ning tehnoloogia pidev areng on toonud meid selle hea elu juurde, mis meil praegu on, ning teadmised jäävad ka edaspidi meie parimaks võimaluseks tagada hea elu kõigile. Nii inimestele, kui elusloodusele.
Ma siiski müüriladujaid ei põlgaks. “Lae” asemel võib olla ka ju kutsumus .
Jah, Liis, tänud tähelepanu juhtimast sellele ebaõnnestunud kujundile, sest viimane, mis ma teha tahtsin, oli müüriladumist põlata! Mõte oli pigem see, et ära lepi liiga kergelt valikutega, mis sulle kuidagi kätte on jäänud parema puudumisel, kui ise kahtlustad, et sinus on peidus nii võimeid kui tahtmist muuks või enamaks.