Järjekordsed välitööd said alguse, uurimaks meie lähimaid meresid, siinset reostust ja kalade tervist. Ekspeditsioon toimub koostöös Thüneni Instituudiga, nende teaduslaeval Walther Herwig III ning järgnevate nädalate jooksul jõuame nii Põhjamerele, Taani väinadesse kui ka Läänemerele.
Lahkusime Bremerhaveni sadamast 1. detsembril ja kurss on ümber Jüüti poolsaare ja läbi Taani väinade Läänemerre kuni Tallinnani välja. Plaanis on filmida merepõhja, võtta veeproove ja püüda kalu nii pelaagilise kui põhjatraaliga. Juhtivteadlane on laevas Pedro Nogueira, lisaks mitmeid tudengeid ja tehnikuid, loomulikult laevameeskond, ja mina (Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia teadur, Randel Kreitsberg) ainsa saksa keelt mitte kõneleva külalisteadlasena. Minu plaan on kalade vähi evolutsiooni projekti raames koguda uimeproove Põhjamere haidelt, ning mitmeid bioloogilisi proove Läänemere lestadelt, vähiga ja kalade tervisega seotud biomarkerite uurimiseks.
1. detsember
Pärast koroonatestide tegemist lahkusime pärastlõunal Bremerhaveni sadamast ja hämaruses jõume Helgolandi saare alla tuulevarju, kus veetsime triivis esimese öö. Lained olid 2-meetrised ja laevas ringi liikumine juba piisavalt keeruline. Üks tudeng on merehaigusega ka pikali ja loobus õhtuse makaronivormi söömisest. Esimesed teadustööd on planeeritud homseks.
2. detsemeber
Täna alustasime Helgolandi külje all madalas paarikümnemeetrises vees merepõhja filmimise testidega. Sakslastel oli üks moodne masin selle tarbeks (JUVE), mis aga kahjuks ei töötanud. Seejärel võtsime CTD-ga (Conductivity, Temperature, Depth sond) veeproove ja pärast lõunat saime teha esimesed püügid.
Tegime kaks traalimist põhjatraaliga Taani lääneranniku lähistel. Saime mõlemad korrad umbes 500 kg kala. Enamus selles kalast oli merlang, lisaks veidi heeringat-kilu, soomuslesta, turska, paar koerhaid, üksik merikeel, mõned meritähed ja erakvähid. Põhjamerest me seekord soomuslesta proove ei kogu, selle asemel võtame väikese tükikese haide sabauimest (fin-clip), selleks et vaadata vähikaitsega seotud geenide avaldumist. Haisid peeti pikka aega “vähivabadeks” liikideks, kuid viimased uuringud on leidnud, et päris nii see siiski pole. Tegemist on alauuritud ja potentsiaalselt üllatusi ja uusi teadmisi pakkuva liigirühmaga.
Õhtul ehtisime messiruumi (söömise ja vaba aja veetmise koht) jõulutähtede ja plastikust tannenbaumiga. Olgugi, et ma saksa keelt koolis õppinud ei ole, siis siin hakkab juba külge jääma.
3. detsember
Täna kala ei püüta – seilame ümber Taani, läbi Skagerraki ja Kattegati Rostocki suunas, kus tõstame mittetöötava JUVE laevalt maha ja jätkame püükidega juba Läänemerel (lestad ja vähiuuring siis minu poolt).
Ilm on parajalt tuuline, 18-20 m/s ja siin Jüüti poolsaare tipu juures (kell 10:25 kohaliku aja järgi) on päris karvane meri. Poolsaar varjab veel suurema laine ära, aga kui Kattegatti sisse pöörame, siis peaksime ka lainet saama. Ostsin laevapuhvetist kolm Toblerone šokolaadi ja loen Lennart Meri “Virmaliste väraval” – nii et sellised mõnusad tormipühad.
Kell 15.30 on planeeritud ohutusõppus, mis tähendab, et lastakse häirekella ja kõik peavad soojades riietes, päästevestid seljas, tekil kogunema. Ohuolukorras järgneks siis kogunemisele ja peade lugemisele päästeparvedesse jagamine.
4. detsember
Sõidame Warnemünde sadamasse sisse ja veedame päeva siin. Puhkepäev, saab ilma loksumata dušši all käia ja lauast kinni hoidmata lõunat süüa (pakuti praeturska eelmisest Gröönimaa ekspeditsioonist). Maale minna ei tohi (koroona pärast). Homme hommikul läheb pärast hommikusööki kohe väinades (Belt Sea) püüdmiseks.
5. detsember
Täna tegime kaks traalimist Kieli lahes. Tegemist on tiheda laevaliiklusega (kõik Kieli sadamasse ja Kieli kanalisse suunduvad laevad) ja reostunud keskkonnaga, kust eelmisel aastal leidsime suurel hulgal maksavähiga kalasid (soomuslestad). Seekord võtsime proove vaid nö tavaliselt jõelestalt, et võrrelda siinseid kalu teiste Läänemere (alam)populatsioonidega. Palju nalja sai sellega, et kasutasin laeva avariiväljapääsu haamrit (no seesama, mis liinibussides on akna purustamiseks) kalade surmamisel. Sakslased kasutavad selleks “ametlikku” puidust kaigast, mis tegelikult on kas väiksema kirve või suurema haamri vars. “Purki” saime kahe traali peale 14 kala, sest ega seda jõelesta siin soolases vees eriti palju ei leidu.
6. detsember
Pühapäev, teine advent. Hommikul üllatas kõiki kajuti ukse taga käinud päkapikk, kes omakorda sinna oli jätnud ühe šokolaadist päkapiku. Ka messiruum ehk söögisaal on meil pühadeootuses kaunistatud, nii et pole siin merel midagi nii teisiti. Hommikusöögiks oli riisipuding kirsimoosiga – unustasin küsida, et kas see on ka mingi saksa pühade hommikusöök, sest varem pole sellist asja pakutud.
Päeva jooksul jõudsime ära teha kaks püüki Rügeni saare lähistel ja sain oma 15 kala kätte. Kahjuks Rügeni ilusaid valgeid kaljusid ei näinud, sest maa oli ikka liiga kaugel. Pigem nägime ilusat päikesetõusu suure tuulepargi kõrval. Kõikuvas laevas kalade lahkamine on tõsine ettevõtmine ja pärast 2-3 tundi on juba seljalihased täiesti läbi. Kalad tundusid täna isegi kehvemas konditsioonis, kõhnad ja parasiite täis, võrreldes eilse Kieli lahega. Saagi seas oli palju ilusaid heeringaid ja turska (sellist väikest Läänemere turska), mida puhastasime ka õhtusöögiks.
Täna oli esimene päev, mil päikest näha sai – mõnus oli laeva tekil kajakaid
ja merd vahtida. Ilus purjetamise ilm on.
7. detsember
Saime täna kaks püüki teha Gdanski lahe lähistel Poola vetes ja sain napilt oma 15 kala täis. Traalis oli kala vähe ja enamus sellest oli tursk. Püügipunktide kaardil oli üks Poola ranniku punkt veel märgitud, aga kui selle kohta küsisime, siis küsis kapten, et kas tahame teda ära tappa või… et seal pidavat vanad miiniväljad olema ja võib vaid pinnatraalidega püüda. Pinnatraaliga teaduspoolest lesta ei saa.
Ilm on tuuline ja kagust puhuva tuule eest pole kuskile varjuda, laine on juba üle 3 meetri ja tuleb vastikult külje pealt. All laboris kalu lahata oli paras katsumus, oli vaja end kinni hoida, merehaigusega võidelda ja kaladelt proovid ka kätte saada.
Võtsime kursi Eesti peale, 24 tunni pärast peaksime kuskil Kõpu lähistel olema. Seal toimub kõigepealt merepõhja skänneerimine (et ega miinivälja või laevavrakke pole) ja siis teeme püüke. Ilmselt jõuame veel Botnia lahest ka läbi käia – selle põhjapoolne ots pidi juba jää all olema.
Kell 17:50, kuskil keset Läänemerd, Kaliningradi all, Gotlandist lõunas. Lained tegid 4 meetrit täis, kaptenil lendas burger taldrikust. Esimesed nõud on katki.
8. detsember
Hommikuks tuul vaibus ja lõunaks olime Kõpu all kohal. Hea oli ikka tumedat viirgu silmapiiril vaadata ja mõelda, et näe, kodumaa siinsamas. Tegime kaks traali Soela väina otsas, Kõpu poolsaarest edelas. Niipea kui trümmiluugid avanesid paiskus sisse kõigepealt mõnusalt karge põhjamaade õhk ja seejärel kohe tuttav kurgilõhn. Saime esimese traaliga 25 kg kalu ja teise traaliga 40 – nii et merd tühjaks ei püüdnud, aga kõik vajalikud kalad saime kätte. Erinevalt lõunapoolsetest püükidest oli meil siin lademetes merikilki, oli emakalasid, kaks merihärga, mõned tursad (üks päris kena 2,5 kilone), paarkümmend tinti, räime-kilu ja muidugi lesta. Saime kirja ka esimese lesta, kel kohe silmaga nähtav maksakasvaja tundus olevat – labor pärast vaatab mikroskoobi all üle. Lestad (siinpool Läänemerd siis ilmselt uue liigina kirjeldatud P. solemdali) olid hoopis suuremate ja küpsemate gonaadidega, kui mõnisada kilomeetrit lõuna pool olevad suguvennad. – Edasi siis otse üle suure mere Botnia lahe suunas, Pori all on järgmised püügid.
9. detsember
Täna hommikul jõudsime Botnia lahele Pori alla. Botnia läheb väga kiirelt sügavaks ja nii asusime traalima 90 meetri sügavuselt – traal jäi aga õige pea mingi suurema kivi või risu taha kinni, lohistas seda mõnda aega ja lõpuks purunes. Nii et 10 000 eurone traal merepõhjas. Kõigil tuju maas muidugi ja rohkem siin kaljuses-kivises piirkonnas sakslased püüda ei julge – üks traal on veel, aga kui see ka ära lõhkuda, siis nad ei saa tagasiteel Saksamaale ühtegi püüki teha.
Seejärel võtsime ühendust rootslastega, et teha üks püük madalamas Botnia lõunaotsas, Ahvenamaa vastas rootsipoolsel küljel 30-50 meetri peal – kuid luba ei saanud. Nii siis polegi muud, kui tagasisõit Eesti rannikule, üks viimane traalimine Osmussaare lähistel ja 11ndal pannakse mind pidulikult Tallinnas lootsilaevale maha.
10. detsember
Viimane punkt Osmussaare lähistel tehtud, 15 lesta käes. Traalis oli lisaks ka nolguseid ja üks merivarblane. Toredad on ikka need Eesti kalad. Teeme labori suurpuhastust – Walther Herwig III maksalabor (liver-lab) on selleks korraks ametlikult suletud. Järgmiste lugemisteni!
