Marko Mägi, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut (ÖMI)
Intensiivpõllunduse tõttu kahaneb elurikkus. Põllule kerkib päiksepark. Mis juhtub? Pargis võiks elustiku mitmekesisus suureneda, sest intensiivselt majandatud põllumaa on nigel elupaik. Pargil on lootus muutuda poolloodusliku rohumaa sarnaseks, sest seal niidetakse harvem. Paneelide varjutuse tõttu muutub mikrokliima ja taimede kasv, mis võib mõjutada putukaid: tolmeldajad on olulised taimedele, maapinnal ja rohus tegutsevad lülijalgsed ohjavad kahjureid ja suunavad toitaineid ringlusse.
Hollandis võrreldi viieteistkümne päikesepargi ning nende läheduses asuvate intensiivselt majandatud ja poollooduslike rohumaade taimestikku ja lülijalgseid. Autorite väitel ei ole varem nii suuremahuliselt päikeseparkide elustikku uuritud.
Võrreldes intensiivselt majandatud rohumaaga olid päikesepargis taimerikkus ja õierohkus suuremad, olles sarnane poolloodusliku rohumaa näitajatega. Ka mesilasi ja sirelasi (olulised tolmeldajaid) oli päikesepargis ja poollooduslikul rohumaal oluliselt rohkem, kuid liblikate arvukusele päikesepargil mõju ei olnud. Maapinnal ja rohus elavate lülijalgsete liigirikkus oli sarnane kõigis elupaikades, kuid nende arvukus ja biomass olid päikesepargis väiksemad kui rohumaadel.
Tolmeldajate, liblikate ning maapinnal ja rohus elavate lülijalgsete kooslused erinesid elupaiguti: päikesepargis olid need mitmekesisemad kui intensiivrohumaal, kus unikaalseid liike ei olnud. Ka mesilaste ja sirelaste liigirikkus oli intensiivrohumaal madalam. Putukate liigirühmadest oli arvukaimalt kahetiivalisi, kelle hulka kuuluvad näiteks kärbsed, sirelased ja parmud, kuid neid oli päikesepargis oluliselt vähem kui intensiiv- ja poollooduslikul rohumaal. Ka mardikate liigirikkus ja rohkus olid päikesepargis madalamad kui intensiivrohumaal. Autorid arvavad, et liblikate ning maapinnal ja rohus elavad lülijalgsete arvukuse vähenemise põhjus on ehitustöödest tekkinud häiring ja päikesepaneelide olemasolu.
Andmed viitavad, et päikesepark soosib ja säilitab intensiivselt majandatava rohumaa bioloogilist mitmekesisust, eriti taimede ja tolmeldajate mitmekesisust. Päikeseparki projekteerides ja hooldades tuleb silmas pidada, et muutes paneeliridade vahekaugust, taimestiku hooldamist ja ümbritsevat maastikku on seal võimalik bioloogilist mitmekesisust soosida. Nii võivad päikesepargid toimida mitme otstarbeliste maastikena, soosides elurikkust.
Allikas: Kocsis T, de Groot A, van Beersum F, Boer J, et al. (2025). Mixed plant and arthropod biodiversity responses to solar park establishment on former agricultural lands. Journal of Applied Ecology, 00, 1–14. https://doi.org/10.1111/1365-2664.70170