Igal sügisel kuuleme lugusid käärinud marjasid ja õunasid söönud siidisabadest. Nii ka tänavu. Sotsiaalmeedias on levinud video tasakaaluhäiretega harakast, kellel suure tõenäosusega on “jalad alt niitnud” käärima läinud õunad:
Loomad on evolutsiooni käigus alkoholiga kokku puutunud nö ammustest aegadest saadik ja see on ka põhjus, miks me suudame niivõrd edukalt oma ainevahetusega alkoholi mõju vähendada ja jäägid kehast väljutada (tuntuim on maksas tegutsev ensüüm alkoholi dehüdrogenaas). Suudavad ka linnud, mis ei tähenda, et sel ajal kui keha keemiliste protsessidega tegeleb, ei võiks need ained ajule oma mõju avaldada.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Marko Mägi kommenteerib lindudega seotut:
Sügise edenedes, mil viljapuude ja marjapõõsaste otsa jäävad mõned viljad kas inimlikust laiskusest või teadlikult loomadele söömiseks, võib koduaias aeg-ajalt kohata kummaliselt käituvaid loomariigi esindajaid. Mõni on erakordselt julge ja ei pea lähenevat inimest miskiks, mõni magab rahulikult põõsa all ja ei tee lähenevast kärast sugugi välja, mõni lind käitub justkui oleks vigastanud tiiba – püüab lendu tõusta, kuid tiivad ei kuula sõna.
Võibolla ongi tavatult käituvad loomad vigastatud, kuid suure tõenäosusega on tegu käärinud marju või puuvilju süües saadud joobega – loom on purjus.
Tegu ei ole loomade jaoks tavapärase seisundiga, sest igapäevaselt nad alkoholiga kokku ei puutu, vähemalt mitte kogustega, millest tekiks joove. Kergema joobe korral suudab isend liikuda, kuigi samm või lend on kergelt ebalev. Sel puhul võivad linnud sagedamini õnnetustesse sattuda, sest nad ei suuda ümbritsevat adekvaatselt hinnata. Raskema joobe korral on loomal tõsiseid raskusi liikumisega, lendamine ei taha õnnestuda. On ka arvatud, et meil talvitavad siidisabad võivad mõnikord aplalt vilju süües lausa alkoholimürgistuse saada ja seetõttu hinge heita. Siiski on sellised mürgistusjuhud harvad.
(Foto: Sergey Yeliseev/Flickr)