Metsas matkata on hoopis põnevam, kui oskad ümbritsevatest jälgedest huvitavat infot välja lugeda. Kes on siin käinud, söönud, maganud… Jagame veidi oma teadmisi ühe väga tavalise poolmetsiku perejalutuskäigu põhjal.
Jah, ka tavalisel perematkal võib lahtiste silmadega ringi liikudes (võiks lisada ka, et “kuulates”, kuid praktikas on mööda metsa mürgeldavate laste lärmi seest raske enda mõtteidki kuulda) põnevaid jälgi looduses toimuva kohta leida. Matk, kust allolevad pildid pärit, kestis vaevalt kolm kilomeetrit ja kolm tundi, Elva jõe ülemjooksul, ja nagu näha, oli läbitav ka seitsmeaastasele. Hoiatan igaks juhuks, et pooled matkajatest lõpetasid märgade jalgade, kriimulise naha ja katkise püksitagumikuga – see-eest sai harjutatud metsikut jõeületust, leitud metsast joogikõlbulik allikas ning toidetud selle suve esimesed puugid.
Sinilill 
Kopsurohi 
Näsiniin.
Kellega (kaudselt) me siis kohtusime?
Kõigepealt leidsime jõe kaldal puu külge kinnitatuna ja üle jõe langenud puutüve poole suunatuna rajakaamera. Tahaks täitsa näha, kes seda looduslikku silda mööda jõge ületavad. Ja tahaks näha ka neid pilte, mis kaamerasse tekkisid siis, kui poisid seda ninapidi uudistasid. Kui kaamera omanik satub seda teksti lugema, siis äkki jagab…
Peotäis linnusulgi koprarajas: Kuna verd, väikeseid udusulgi ega muud näha polnud, siis ilmselt kukkusid suled sinna raja sisse kusagilt kõrgemalt. Suur osa saaklindudest süüaksegi ju röövlindude poolt ja suure tõenäosusega need kusagilt kõrgemalt koprarajale ka langesid. Linnusulgede järgi liigi määramisel on abiks selline veebileht nagu Featherbase, kus on hulgaliselt fotosid eri linnuliikide sulgedest (tõsi, mingisugune idee võimalikust liigist peab endal olemas olema, kelle nime järgi otsingut teha). Arutasin tuttavate loodusemeestega ning arvamusi tuli mitmeid, kaelustuvist tedre ja laanepüüni – kuid 95%-lise tõenäosusega on tegu ikkagi laanepüüga.
Suur, meetrise läbimõõduga mullakuhil, viie meetri kaugusel jõest, niiskes metsaaluses: Pakkumisi tuli mutist mügrini, kuid suure tõenäosusega on tegu ikkagi viimasega. Mügri ehk vesirott on taimetoiduline (erinevalt loomtoidulisest mutist), juuri ja mugulaid sööv poolveeline imetaja. Mügri vitsutab meelsasti mahlakaid vee- ja kaldataimi ning kogub neid ka talvevarudena.
Kuivade kuuskede all kasvas neljahõlmaline maatäht (Geastrum quadrifidum). Maatäht on harvaesinev ja põnev seen (maatähtesid on mitmeid liike) ning neljahõlmaline maatäht veel eriti harva leitav (tõsi, ka seetõttu, et enamus inimesi astub seenest üle, ilma seda tähelepanemata). Fotol on näha pruun, eoseid sisaldav sisemine kera, samal ajal kui väline seenekeha on lõhenenud, allapoole kaardunud ja neist on nö jalad moodustunud.
Erinevaid ürasklaste (Scolytinae, mardikaliste alamsugukond) liike on Eestis 70 lähedal. Üraski liigi määramiseks on vaja teada tema kodupuud (pragusel fotol kask) ja närimispilti. Õnneks on Eestis vaid kaks võimalikku liiki, kes kasel elada võivad, ja nad on ka piisavalt erineva närimispildiga – nii võibki julgelt väita, et selle ilusa mustri autoriks on kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi). Kase-maltsaürask on 5-6 mm pikkune läikivmust putukas, kelle kohta võib lugeda lähemalt ka siit artiklist.
Inimeseloomad:
Head avastamist! Uuriva pilguga on metsas palju huvitavam ringi käia. Mida rohkem looduse märke enda jaoks selgeks õppida, seda rohkem on näha looduses elu enda ümber ja nii võid ühel hetkel avastada, et loed looduses toimuvat nagu raamatut.